Luxfilm OÜ hagi Filmit OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Filmit OÜ vastuhagi Luxfilm OÜ vastu leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 6 998,81 eurot. Vastuhagi hind 2 198,50 eurot. Hageja: (vastuhagis kostja): Luxfilm OÜ (registrikood 11153824, asukoht Graniidi 29-4, 10413 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Piirla (Advokaadibüroo Legalt; Viru väljak 6-70, 10153 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja): Filmit OÜ (registrikood 14125403, asukoht Heldri tee 39, 74001 Viimsi vald, Harjumaa, e-post [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv (Advokaadibüroo RASK; Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kohtuistungil 30. jaanuaril 2023. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Luxfilm OÜ hagi Filmit OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Filmit OÜ-lt Luxfim OÜ kasuks võlgnevus summas 6 000 eurot.
Välja mõista Filmit OÜ-lt Luxfilm OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 518,81 eurot.
4.Välja mõista Filmit OÜ-lt Luxfilm OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 6 000 eurolt) alates 16.07.2022. a kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta rahuldamata Filmit OÜ vastuhagi Luxfilm OÜ vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Luxfilm OÜ menetluskulud jätta Filmit OÜ kanda. Filmit OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
2.Välja mõista Filmit OÜ-lt menetluskulud summas 4 500 eurot (sh riigilõiv 630 eurot) Luxfilm OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Filmit OÜ-l tasuda Luxfilm OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 4 500 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 15.07.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luxfilm OÜ (edaspidi hageja) ja Filmit OÜ (edaspidi kostja) 14.07.2021 töövõtulepingu (edaspidi leping) teenuse osutamiseks. Hageja kohustuseks oli toota/valmistada “Xxx xxxe” IV hooaja 16 teemakäsitlust (edaspidi telesaade). Lepingu kohaselt koosnes üks teemakäsitlus 30minutilisest telesaatest, mis tuli edastada Eesti Rahvusringhäälingu telekanalile ETV selliselt, et see jõuaks eetrisse. Leping oli kehtivusega kuni 28.02.2022.
2.Hageja on lepingus kokkulepitud viisil kõik 16 telesaadet valmis tootnud ja andud üle Eesti Rahvusringhäälingule. Lisaks on kõik toodetud telesaated ETV telekanali vahendusel jõudnud eetrisse. Järelikult on hageja kokkulepitud töö valmistanud ja lepingu kehtivuse ajal täitnud. Kostja kohustuseks oli vastavalt lepingule tasuda hagejale töötasu summas 24 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu väljamaksmine oli lepingus kokkulepitud kolmes osas: (6000 eurot lepingu allkirjastamisele järgnevalt; 10 000 eurot, kui kogu telesaate materjal on filmitud ja toimetatud; 8000 eurot, kui kõik 16 teemakäsitlust on läinud eetrisse eetriaja kohaselt. Tasumise aeg oli kokkulepitud selliselt, et tasu makstakse režissöörile 14 tööpäeva jooksul pärast nimetatud sündmuse saabumist arve alusel.
3.Hageja on esitanud kostjale peale 16 telesaate materjali filmimist ja toimetamist arve nr M21- 07 summas 12 187,20 eurot (koos käibemaksuga) tasumise tähtajaga 21.12.2021 ja peale kõigi 16 telesaate eetrisse minemist arve nr M22-01 summas 9600 eurot (koos käibemaksuga) tasumise tähtajaga 25.01.2022. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja lepingust tulevaid kohustusi täitnud. Kostja poolt on osaliselt tasumata lepingus kokkulepitud osamakse - arvest nr M22-01 tulenev põhinõue summas 6000 eurot. Samuti on kostjal kohustus tasuda viivisnõue kokkulepitud töötasu väljamaksmisega viivituse eest: - Arvest nr M21-07 perioodi 22.12.2021-25.01.2022 eest viivis 93,49 eurot (arvestatuna tasumata
arvest summas 12 187,20 eurot); - Arvest nr M21-07 perioodi 26.01.2022-13.04.2022 eest viivis 138,9 eurot (arvestatuna tasumata arvest summas 8124,8 eurot); - Arvest nr M22-01 perioodi 26.01.2022-13.04.2022 eest viivis 164,12 eurot (arvestatuna tasumata arvest summas 9600 eurot); - Arvest nr M22-01 perioodi 14.04.2022-15.07.2022 eest viivis 122,3 eurot (arvestanuna tasumata arvest summas 6000 eurot).
4.Hagejal on sellest tulenevalt kostja vastu kogunõue 6518,81 eurot, millest põhinõue moodustab 6000 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivis 518,81 eurot. Lisaks taotleb hageja välja mõista põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras viivis hagi esitamise hetkest kuni põhinõude täitmiseni (VÕS § 113 lg 1, teine lause).
5.Kuna kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi hageja eest täitnud (tasunud kokkulepitud töötasu) loovutas hageja 30.03.2022 nõudeõiguse kostja vastu xxx OÜ-le. 07.07.2022 sõlmisid xxx OÜ ning hageja nõudeõiguse loovutamise lepingu lisa, mille kohaselt loovutas xxx OÜ võlanõude kostja vastu koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega tagasi hagejale. Järelikult on hagejal nõudeõigus lepingust tuleneva töötasu sissenõudmiseks kostja vastu.
6.Hageja on esitanud kostjale peale 16 telesaate materjali filmimist ja toimetamist 14.12.2021 arve nr M21-07 summas 12 187,20 eurot (koos käibemaksuga) tasumise tähtajaga 21.12.2021. Samuti on hageja on esitanud kostjale peale kõigi 16 telesaate eetrisse minemist 11.01.2022 arve nr M22-01 summas 9600 eurot (koos käibemaksuga) tasumise tähtajaga 25.01.2022. Arvest nr M21-07 tuleneva rahalise kohustuse täitmise arvestus ja kõrvalnõue. Kostja tasus 26.01.2022 arve nr M21-07 osaliselt summas 4062,40 eurot. Hageja on arvestanud 26.01.2022 laekunud maksest arve nr M21-07 põhiosa katteks summa 4062,40 eurot ning luges alates 26.01.2022 arvest nr M21-07 tulenevaks põhivõla jäägiks 8124,8 eurot. Hagis nõuab hageja kostjalt arvest nr M21-07 perioodi 22.12.202125.01.2022 eest viivist summas 93,49 eurot. Kostja poolt laekus hagejale 14.04.2022 makse summa 11 724,80 eurot, millest hageja arvestab 14.04.2022 laekunud maksest arve nr M2107 tasumata jäänud põhiosa katteks summa 8124,8 eurot. Hagis nõuab hageja kostjalt arvest nr M21-07 perioodi 26.01.22-13.04.22 eest viivist (põhiosa jäägilt 8124,8 eurolt) summas 138,9 eurot. Arvest nr M22-01 tulenev tasumata rahaline kohustus 6000 eurot. Kuivõrd 14.04.2022 laekunud rahasummast oli võimalik täita (peale arve nr M21-07 põhinõude täitmist) ka osaliselt arvest nr M22-01 tulenev põhinõue summas 3600 eurot nõuab hageja kostjalt arve nr M22- 01 tasumist summas 6000 eurot (9600-3600=6000). Lisaks nõuab hageja kostjalt arve nr M22-01 tasumisega viivituses olemiselt perioodi 26.01.202213.04.2022 eest viivist summas 164,12 eurot ning perioodi 14.04.202215.07.2022 eest viivist (tasumata põhinõudelt 6000 eurot) 122,3 eurot.
7.Kuivõrd kostja oli 14.04.2022 makse selgitusse märkinud „Arve nr M21-07 ja M22-01 tasutud (lepingu trahv 6000 eur tasa arveldatud)“ märgib hageja järgmist. Hageja ei aktsepteeri sellisel viisil kostja käitumist ja on seisukohal, et kostja on jätnud täitmata oma lepingujärgsed kohustused s.o ei ole tasunud hagejale kokkulepitud tasu. Taolisi väiteid justkui olnuks poolte vahel lisaks töötasu tasumise kohustusele muid võlasuhteid hageja omaks ei võta, peab taolisi väiteid tõendamatuks ning on neile vastu vaielnud. Sellest tulenevalt hageja väidetava tasaarvestuse tegemist kostja poolt ei aktsepteeri. Kokkuvõtvalt nõuab hageja kostjalt lepingu kohast täitmist, mis seisneb tasumata arve nr M22-01 tuleneva
võlgnevuse täitmist summas 6000 eurot ja arvetest M21-07 ja M22- 01 kõrvalnõuded summas 518,81 eurot.
8.Töövõtulepingu sisuks oli hageja poolt toota “Xxx xxxe” IV hooaja 16 teemakäsitlust. Hageja on lepingus kokkulepitud viisil kõik 16 telesaadet valmis tootnud ja andud üle Eesti Rahvusringhäälingule. Lisaks on kõik toodetud telesaated jõudnud perioodil ETV telekanali vahendusel eetrisse. Järelikult on hageja lepingus kokkulepitud töö valmistanud ja lepingu kehtivuse ajal täitnud. Sellest tulevalt on muutnud ka lepingus märgitud tasunõue sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3). Kostja poolt on hageja ees täitmata arvest nr M22-01 tulenev rahaline kohustus summas 6000 eurot. Võttes arvesse, et arve nr M22-01 tasumise tähtaeg oli 25.01.2022 ning asjaolu, et kostja poolt laekus 14.04.2022 rahasumma, millest oli võimalik täita osaliselt ka arvest M22-01 tulenevaid kohustusi on arvest nr M22-01 tasumata põhiosa summas 6000 eurot.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6 on sätestatud ka õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnevuse tasumisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna kostja poolne lepingu täitmine ei olnud kohane esitab hageja viivisnõude kokku summas 518,81 eurot, mis tuleneb: - arve nr M21-07 tasumisega viivitamisest perioodi 22.12.2021-25.01.2022 eest summas 93,49 eurot; - arve nr M21-07 tasumisega viivitamisest perioodi 26.01.2022-13.04.2022 eest summas 138,9 eurot; - arve nr M22-01 tasumisega viivitamisest perioodi 26.01.2022-13.04.2022 eest summas 164,12 eurot; 5 / 5 - arve nr M22-01 tasumisega viivitamisest perioodi 14.04.2022-15.07.2022 eest summas 122,3 eurot. 2.10. Kostja võlgneb hagejale kokku 6518,81 eurot, millest 6000 eurot moodustab põhivõlgnevuse ja 518,81 eurot moodustab sissenõutavaks muutunud viivis. Kostja vastus ja vastuhagi
10.Kohtule 10.10.2022. a esitatud vastuses vaidleb Filmit Luxfilm hagile kogu ulatuses vastu. Esitatud hagiavaldus on perspektiivitu, kuna hageja nõudeõigus kostja vastu on aegunud või alternatiivselt on kostja hageja nõude selle kattuvas ulatuses tasaarvestanud. Kostjal on hageja vastu täiendav nõue. Samuti on hageja nõue formuleeritud vastuolus poolte vahel töövõtulepingus kokkulepituga.
11.14.07.2021 sõlmisid pooled töövõtulepingu, millega hageja kohustus režissöörina osalema 16 telesaate tootmisel vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele ja tähtaegadele. Lepingu kohaselt oli režissöör kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, et tagada 16 telesaate õigeaegne valmimine. Kuivõrd telesaadete õigeaegne valmimine on iga teleproduktsiooni juures üks kõige olulisemaid aspekte, olid pooled kokku leppinud, et 16 telesaate mittetähtaegse valmimise korral on hageja kohustatud hüvitama kõik kostjale tekkivad kulud, sh on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi summas 6000 eurot. Lisaks sellele olid pooled kokku leppinud ka poolte konfidentsiaalsuskohustuses, millise rikkumise puhuks olid pooled leppinud leppetrahvi suuruses 2000 eurot.
12.Kostja on seisukohal, et hageja hagiavalduses esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna see on aegunud. TsÜS § 145 lg 1 kohaselt võib tehinguga nõude aegumise tingimusi kergendada, eelkõige aegumistähtaega lühendada. Lepingu punktis 10.3 olid pooled kokku leppinud aegumise tingimuste kergendamises selliselt, et kõik lepingust tulenevad nõuded produtsendi vastu aeguvad kuue kuu jooksul lepingu täitmisest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et esitas kostjale kokku 2 arvet kuupäevadel 14.12.2021 ja 21.12.2021, mistõttu aegusid vastavatest arvetest tulenevad tasunõuded vastavalt 14.06.2022 ja 21.06.2022. Hageja on kohtusse hagiavalduse esitanud 15.07.2022. Seega on hageja hagiavaldus esitatud hilinemisega ning hageja hagiavaldus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
13.Hageja ei täitnud lepingus täidetud kohustust täita 16 telesaadet kokkulepitud tähtajaks. Lepingu kohustus hageja osalema 16 telesaate tootmisel vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Selleks oli hageja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, et tagada 16 telesaate õigeaegne valmimine. 26.08.2021 edastas kostja hagejale dokumendi koos kõikide kuupäevadega, millal peavad 16 telesaadet olema edastatud.
14.Paraku hageja sellistest tingimustest aga kinni ei pidanud ning hageja poolt toimus saadete üleslaadimine vastavalt: osa 1 – 29.08.2021; osa 2 – 29.08.2021; osa 3 – 13.09.2021; osa 4 – 14.09.2021; osa 5 – 27.09.2021; osa 6 – 27.09.2021; osa 7 – 11.10.2021; osa 8 – 11.10.2021; osa 9 – 25.10.2021; osa 10 – 26.10.2021; osa 11 – 10.11.2021; osa 1210.11.2021; osa 13 – 22.11.2021; osa 14 – 22.11.2021; osa 15 – 06.12.2021 ja osa 16 – 06.12.2021. Seega oli hageja viivituses osade 4, 7, 10, 11, 12 ja 14 esitamisega.
15.Hageja on hagiavalduses kinnitanud nii tööde teostamise tähtaegade kokku leppimist, kui ka fakti, et hageja poolt toimus telesaadete üleandmine viivitusega. Sellise tegevusega eiras hageja ka lepingu punktis 2.4 järgset kokkulepet teha kõik vajalik, et telesaated toota kokkulepitud tähtajaks, sh leida vajadusel asendaja, kes suudab tähtajaks saated toota. Põhjendamatu on siinkohal ka hageja püüd väita, et saadete hilisem üleandmine oli kolmel juhul põhjendatud kokkuleppel ERR produtsendi Q Q. ERR ei olnud poolte vahelise suhte osapooleks ning pooled olid lepinguliselt kokku leppinud, et kõigi dokumentide ja teadete edastamine toimub ainult kokkulepitud adressaatidel, kelleks kostja poolelt oli W W. W W kokkulepet tööde üleandmiseks ERR-ile või tööde üleandmiseks hilinenult aga ei olnud sõlmitud (kostja jäeti hilinemisest üldse teavitamata), mistõttu on hageja teadlikult lepingut rikkunud. Sellest johtuvalt oli kostja õigustatud rakendama lepingu punktis 5.3 kokkulepitud leppetrahvi summas 6000 eurot. Vastavasisulise teatise leppetrahvi rakendamisest edastas kostja hagejale 02.02.2022.
16.Hageja viivisenõude arvestus on ebaõige ja tervikuna alusetu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kostja on toonud välja, et hageja põhinõue on alusetu, kuna seda pole olemas või see on tasaarvestatud. VÕS § 197 lg 2 kohaselt on tasaarvestuse tulemusena lõppenud kostja ja hageja nõuded kattuvas ulatuses alates ajast, mil neid võis tasaarvestada, millisel põhjusel hagejal viivisenõue puudub.
17.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja nõue kostja vastu eksisteerib, siis on hageja poolt esitatud viivisenõue ka arvutuslikult ebaõige. Lepingu punkti 4.3 kohaselt olid pooled
leppinud kokku järgmistes maksetingimustes: tasu makstakse kolmes osas – 1) 6000 eurot lepingu allkirjastamisele järgnevalt; 2) 10 000 eurot kui kogu telesaate materjal on filmitud ja toimetatud; 3) 8000 eurot, kui kõik 16 teemakäsitlust on läinud eetrisse eetriaja kohaselt. Tasu makstakse režissöörile 14 tööpäeva jooksul pärast eelnevalt nimetatud sündmuse saabumist arve alusel.
18.Esmalt viitab hageja, et on esitanud 14.12.2021 arve nr M21-07 summas 12 187,20 eurot maksetähtajaga 21.12.2021. Hageja oli 14.12.2021 õigustatud esitama arve summas 10 000 eurot. Küll aga ei vasta töövõtulepingus kokkulepitud maksetähtaja tingimustele hageja poolt esitatud arve – arve maksetähtajaks oli lepingu järgi ette nähtud 14 tööpäeva, ehk kuni 03.01.2022 (k.a). Seega on hageja viivisenõue arvest nr M21-07 ning ka põhinõude kattuvus arvestatud valesti. Hageja poolt arve tasumise ajaks, st kuupäevaks 26.01.2022 saaks olla viivist kogunenud summas 61,44 eurot ning pärast ülekande toimumist saaks põhivõlgnevuse jäägina käsitleda üksnes summat 8186,24 eurot. Teisalt viitab hageja, et 02.02.2022 tasaarvestas kostja enda nõude hageja nõudega summas 6000 eurot. Viidatud kuupäevaks oli tasumata summalt kogunenud viivise summaks 12,56 eurot, kogunõudeks 8198,80 eurot, millest kostja tasaarveldas 6000 eurot. Kolmandana viitab hageja, et on esitanud 11.01.2022 arve nr M22-01 summas 9600 eurot tasumise tähtajaga 25.01.2022, mis ei vasta töövõtulepingus kokkulepitud maksetähtaja tingimustele hageja poolt esitatud arve – arve maksetähtajaks oli lepingu järgi ette nähtud 14 tööpäeva, ehk kuni 31.01.2022 (k.a). Seega on hageja viivisenõue arvest nr M22-01 ning ka põhinõude kattuvus arvestatud valesti. Kuupäevaks 14.04.2022 saaks olla viivist kogunenud summas 153,60 eurot. Seega oli kuupäeval 14.04.2022 võlgnevuseks kokku põhinõue summas 9600 eurot + viivis 153,60 eurot ning põhinõue summas 2198,80 eurot ning viivis 34,70 eurot – kokku 11 987,1 eurot. Kostja teostas hagejale makse summas 11 724,80 eurot. Seega kujunes jääkväärtuseks 262,30 eurot, millise nõude esitamise õigus on aga käesolevaks hetkeks aegunud või alternatiivselt lõppenud tasaarvestusest tulenevalt. Seega hagejal kostja vastu viivisenõuet ei eksisteeri ning hageja hagiavaldus tuleb nimetatud osas jätta rahuldamata.
19.Hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Hageja jätab hagiavalduses teadlikult käsitlemata, et kostja on hageja arvest tuleneva nõude selle põhjendatud osas tasaarvestanud. Kostja on hagejale 14.04.2022 nõuete tasaarvestusest teavitanud ning selle üle pooltel vaidlus puudub. Seega on hageja arvest nr M21-07 ja M22-01 nõue arve põhjendatud ulatuses lõppenud. Juhul, kui kohus vaatamata eeltoodule aga asub seisukohale, et hageja nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud, teeb kostja protsessuaalse tasaarvestuse. Filmit OÜ vastuhagi.
20.14.07.2021 sõlmisid pooled töövõtulepingu, millega hageja kohustus režissöörina osalema 16 telesaate tootmisel vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele ja tähtaegadele. Lepingu kohaselt oli režissöör kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, et tagada 16 telesaate õigeaegne valmimine. Lisaks sellele olid pooled kokku leppinud ka poolte konfidentsiaalsuskohustuses, millise rikkumise puhuks olid pooled leppinud leppetrahvi suuruses 2000 eurot.
21.Hageja rikkus konfidentsiaalsuskohustust. Lepingu punktis 7.1 olid pooled kokku leppinud, et hageja kohustub hoidma konfidentsiaalsena lepingu täitmise käigus teatavaks saanud ärija tootmissaladusi lepingu kehtivuse ajal ja 3 aasta jooksul pärast lepingu lõppemist. Konfidentsiaalse teabena olid pooled sealjuures sätestanud, et konfidentsiaalne on nii lepingu tasu, lepingu ja selle lisade sisu, telesaadete sisu kuni esmaesitluseni ning muu lepingualane teave. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest olid pooled lepingu punktis 7.2 kokku leppinud leppetrahvi suuruses 2000 eurot. Kuivõrd hageja on ise hagiavalduses tunnistanud, et on nõude loovutanud kolmandale isikule, milliseks tal lepingu kohaselt õigust ei olnud, siis realiseerus hageja poolt lepingus kokkulepitud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine. Kostja on hagejale esitanud leppetrahvi nõude summas 2000 eurot, milline on käesoleva hetkeni tasumata
22.Kostja on arvestanud kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga maksetähtajana 14 päeva, millest on hageja nõude tasumisega viivituses alates 15.07.2022, ehk vastuhagi esitamise päevaks kokku 88 päeva, millest lähtuvalt on viivise summas kogunenud 38,58 eurot. Käesoleval juhul, kui kohus otsustab hageja nõude osaliselt või täies ulatuses rahuldada (milleks kostja arvates mistahes alust ei ole), soovib kostja tasaarvestada temale kuuluva vastunõude summas 8348,94 eurot (leppetrahv kohustuste rikkumisest 6000 eurot, millele lisanduvad viivised alates 17.02.2022 seadusjärgses määras 310,36 eurot ja leppetrahv konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest 2000 eurot, millele lisanduvad viivised alates 15.07.2022 seadusjärgses määras 38,58 eurot) hageja nõudega kattuvas ulatuses. Tasaarvestust ületavas osas palub kostja enda nõude hagejalt välja mõista. Luxfilm OÜ vastus vastuhagile
23.Hageja leiab, et esitatud vastuhagi on põhjendamata ja tõendamata. Esiteks ei selgu kostja esitatud vastuhagist, mida konkreetselt hagejale ette heidetakse. Kuna kostja väide rajaneb konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel, tuleb kostjal konkreetselt ära näidata konfidentsiaalsuskohustuse (ärisaladuse) rikkumine s.o mis on jäänud täitmata või mida ei ole kostja hinnangul kohaselt täidetud. Riigikohus on oma senises praktikas rõhutanud, et ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada selle sisu. Esitatud vastuhagis ei esitatud ega sisustatud ärisaladuse ega konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eeldusi. Nii on esitatud vastuhagi TsMS § 3401 mõttes sisupuudustega, mistõttu tuleb kostjal vastuhagis esitatud faktilisi asjaolusid kas täpsustada või sootuks neist loobuda.
24.Teiseks, kui kostja väide konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest põhineb üksnes asjaolul, et hageja on pöördunud oma nõude maksmapanekuks inkassoteenust osutava isiku poole leiab hageja, et tegemist ei ole konfidentsiaalsuskohustuse (ärisaladuse) rikkumisega. Konfidentsiaalsuskohustuse sh ärisaladuse mõte on kaitsta lepingu osapoolt selliste andmete avaldamise eest, mis võivad kahjustada kostja majanduslikke huve või tekitada osapoolele kahju. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks avaldanud andmeid, mis võiksid kahjustada kostja majanduslikke huve. Siinkohal tuleb asja lahendamisel tähelepanu pöörata asjaolule, et põhjus miks hageja pöördus inkassoteenust osutava isiku poole seisnes selles, et kostja käitumisest oli aru saada, et ta ei täida töövõtulepingust tulenevat kohustust maksta hagejale tehtud tööde eest kokkulepitud tasu. Selliselt täidab 14.07.2021 töövõtulepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse sidumine lepingu tasuga üksnes eesmärki võtta võlausaldajalt (hagejalt) õigus seadusest ja lepingust tulenevat nõudeõigust
realiseerida esindaja või võlamenetlust läbiviiva isiku osalusel. Taoline õiguste käsutamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) ja ei vastaks lepingulise suhte olemusele kui lepingu eesmärgile.
25.Esitatu kinnituseks esitab hageja tõendina komplekteeritud e-kirjad ja sms-sõnumid kostjaga, millest nähtub, et kostja on arvete M21-07 ja M22-01 tasumisega viivitanud. Esitatud tõendist nähtuvad asjaolud kuidas alates 02.02.2022 on kostja asunud hagejaga läbi rääkima võlgnevuse tasumist, esitades erinevad põhjendusi arvete tasumise osas ja tuues põhjendusi, milliste tingimuste täitumisel saavad arved tasutud. Lisaks kinnitab esitatud tõend (lisa 1) asjaolu, et kostja on 31.03.2022 kirjas andud hagejale mõista, et ootab hageja poolt infot kuni 14.04.2022 kuidas edasi liikuda. Kuivõrd hageja pidas kostja poolseid väiteid/põhjendusi tasunõude mittetasumisest alusetuks pöördus hageja tasunõude maksmapanekuks inkassoteenust osutava isiku poole.
26.Hageja leiab, et oma nõude maksmapanekuks võlamenetluse algatamine ei täida konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist. Konfidentsiaalsuskohustuse mh ärisaladuse mõte on kaitsta lepingu osapoolt selliste andmete avaldamise eest, mis võivad kahjustada kostja majanduslikke huve või tekitada osapoolele kahju. Vastuhagis ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ärisaladust oleks avaldatud või inkassoteenuse osutamise kaudu oleks konfidentsiaalsed andmed sattunud kolmandate isikute valdusesse. Hageja esitab ka tõendi (lisa 2) selle kohta, et inkassoteenust osutav isik viis hageja käsundi alusel läbi võlamenetluse teenust viidates tasunõude aluseks olevad teenusarvetele ja pidas kostjaga läbirääkimisi nende tasumise osas. Kolmandaks olid pooled 14.07.2021 sõlmitud töövõtulepingu p 7.3 kokku leppinud, et konfidentsiaalsuskohustuse alusel leppetrahvi on võimalik esitada kuni kaks kuud pärast rikkumise teadasaamist. Esitatud kirjavahetusest nähtub, et inkassoteenust osutav isik on 20.04.2022 pöördunud hageja tasunõude maksmapanekuks kostja poole. Enne seda on kostjale 04.04.2022 esitatud e-kirja teel nõudeavaldus ja teade sellest, et nõuet menetleb edasi inkasso.
27.Riigikohtu seisukohtade järgi TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel lähtutud praktikast, kus majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12; 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18). Järelikult pidi kostja olema alates 05.04.2022 teadlik asjaolust, et hageja on algatanud kostja suhtes võlamenetlusse andes võla menetleda inkassoteenust osutavale isikule. Vastuhagist nähtub, et kostja on esitanud leppetrahvinõude 01.07.2022 ja vastuhagi 10.10.2022. Järelikult on kostja esitanud vastuhagi leppetrahvinõudes peale lepingus märgitud tähtaega, mistõttu on kostja leppetrahvi nõue aegunud ja perspektiivitu.
28.Hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Hagis esitatud põhivõlgnevuse aluseks on tasumata teenusarve M22-01, mille tasumise tähtaeg oli 25.01.2022. Kuna hageja esitas hagi kohtule 15.07.2022 ei olnud arve sissenõutavaks muutumisest möödunud rohkem kui 6 kuud. Teiseks peatus TsMS § 167 lg 1 mõistes aegumine perioodil 02.02.2022 kuni 14.04.2022 ajaks mil kostja ja hageja pidasid läbirääkimisi arvete nr M22-01 ja arve M2107 tasumise osas. TsMS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või
asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Hageja poolt esitatud kirjavahetusega on tõendatud, et arvete nr M22-01 ja M21-07 tasumise osas on pooled pidanud läbirääkimisi. Lisas 1 esitatud tõendist (kostja 02.02.2022 e-kiri hagejale) nähtub, et kostja on hageja pöördumistele tasuda arved vastanud, et „peaksime Xxx Xxxe saadete osas ära arveldama“. Lisaks on kostja märkinud tasumise kohta, et „kui kõvakettad koos saadete ja sinna kuuluvate materjalidega on üle antud, teeksin puuduoleva makse, millest tasaarveldame leppetrahvi summa“. Seejärel on hageja pöördumistele ja selgitustele kostja 15.02.2022 vastanud, et „peame olema veendunud, et kõik sinupoolsed lepingulised kohustused on täidetud enne viimast väljamakset. Arve peaksid esitama pärast kõvaketta/saate materjalide üleandmist. Palun tee arve ümber õige kuupäevaga. Maksetähtaeg peaks olema 2 nädalat“.
29.Samuti on kostja 17.02.2022 edastanud hagejale sõnumi, et „pead korrektse kuupäevaga arve saatma. Siis saab selle vastu võtta. Varasemalt saadetud arve pole korrektne, et seda tasuda“. Kostja on ka pöördunud 21.03.2022 hageja poole ettepanekuga tasunõue kokkuleppel tasaarveldada ja lugeda leping täidetuks märkides, et „kõige mõistlikum on, kui tasud leppetrahvi ja lepime kokku, et sellega seekord ka piirdume. Kui me kokkulepet ei sõlmi võivad juriidilised kulud olla ca 3-4 korda suuremad.“ Kostja on esitanud ka 31.03.2022 e-kirja, milles on märkinud, et „ 2. Teen ettepaneku edasi liikuda ja mitte takerduda ülipikka vaidlusesse, mille tagajärg on vaid suur ajakulu ja rahaline kahju. Kui sinu poolt trahvi makset ei tasuta (või tasaarvelduse kokkulepe) peame kaaluma kohtu poole pöördumist. See tähendaks ajaliselt ca 1.5-2 aastast vaidlust. Meil on vajalikud tõendid olemas, et suure tõenäosusega mõistetakse trahvi summa välja. Sellega kaasnevad siis umbkaudsed kohtukulud 500-1000 eur, meie õigusabikulud 5000- 7000 eur + sinu õigusabikulud 5000-7000 eur, intressid, võimalikud lisa trahvinõuded. Inkasso ettevõtte poolsed kulud. Lisaks töötunnid, mis selle protsessiga kaasnevad. 1-2 aasta pärast võib nõue olla Luxfilm OÜ vastu 20000-30000 eur. 3. See ei anna meile mingit finantsilist või isiklikku rahuldust, kui sinu vastu koguneb suur rahaline nõue. Mul ei ole mingit isiklikku vaenu või halbu soove sinu vastu isiklikult. Sellepärast teen ettepaneku teha kokkulepe, trahvi nõue maha arvata ja teeme sulle ülejäänud osas väljamakse.“
30.Lisaks on kostja teinud hagejale 31.03.2022 e-kirjas ettepaneku alljärgnevas „palun anna teada hiljemalt 14.04.2022, kuidas edasi liigume. Kui sul on lepingu mitte rikkumise kohta mingeid tõendeid siis palun esita need selleks kuupäevaks. Pärast seda lasen materjalid advokaadil veelkord üle vaadata ja võtan tema poolse hinnangu kuidas edasi liikuda. Võin tema järeldusi sinuga jagada“. Järelikult on kostja ja hageja pidanud perioodil 02.02.2022 – 14-04.2022 pidanud läbirääkimisi, mille käigus oli TsMS § 167 lg 1 mõistes aegumine peatunud.
31.Täiendavalt leiab hageja, et töövõtulepingus sõnastatud aegumise lühendamise kokkulepe on sõnastatud peidetult ega ole tasakaalus poolte huvidega. Seega leiab hageja, et aegumist lühendav kokkulepe on vastuolus hea usu põhimõtte rikkumise tõttu (TsÜS § 138 ja VÕS § 6 järgi). Seda põhjusel, et esitatud asjaolude ja tõendite valguses on see võimaldanud kostjal pidevate vastuskirjade edastamisel võita aega selleks, et võtta hagejalt võimalus oma nõude maksmapanekuks.
32.Kostjal puudub leppetrahvi nõue hageja vastu. Kostja on vastuses hagile asunud seisukohale, et õigus leppetrahvi kohaldamiseks menetlusdokumendis esitatud põhjendustele tuleneb töövõtulepingu p 5.3. Taoline seisukoht on ebaõige ja eksitav. Töövõtulepingu p 5.3 on pooled kokku leppinud järgnevas - juhul, kui režissöör ei tooda lepingu punktis 1 nimetatud mahus ja tähtaegadel 16 telesaadet, kohustub režissöör produtsendile hüvitama kõik kulud, mis seonduvad uue režissööri leidmisega ning režissööri poolt tootmata jäänud telesaadete tootmisega, sealhulgas, kuid mitte ainult, kliendi poolt nõutavad leppetrahvid ning kliendi poolt lepingu ülesütlemise tõttu saamata jäänud tulu. Lisaks kohustub režissöör produtsendile hüvitama mainekahju, mis tuleneb telesaadete tootmise viibimisest. Pooled on kokku leppinud, et mainekahju hüvitamise asemel võib produtsent nõuda leppetrahvi summas 6000 eurot.
33.Toodust nähtub ühemõtteliselt, et poolte vahel oli leppetrahvi kokkulepe, mis võimaldas nõuda leppetrahvi üksnes mainekahju tekitamisel (hüvitamise asemel). Hageja on läbivalt sh kohtuväliselt läbirääkimistel kostjaga olnud seisukohal, et kostjal puudub leppetrahvinõue hageja vastu. Sellest johtuvalt esitab ka hageja käesolevas menetlusdokumendis vastuväite kostja nõudele tasaarvestust puudutavas osas. Kostja ei ole esitanud vastuses hagile väiteid ega tõendeid, millest saaks järeldada mainekahju tekitamist. Järelikult puudub ka alus tasaarvestuse läbi hageja tasunõuet vähendada. Tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Arvestades kostja positsioone tasaarvestuse tegemisel on ilmne, et kostja ei vaidle hageja tasunõudele vastu. Järelikult puudub käesolevas asjas vaidlus hageja esitatud tasunõude osas ning otsustada tuleb kas hageja vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku või mitte. Muud kostja esitatud väited, et hageja ei ole lepingu täitnud ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Hageja on lepingus kokkulepitud viisil kõik 16 telesaadet valmis tootnud ja andud üle Eesti Rahvusringhäälingule. Lisaks on kõik toodetud telesaated ETV telekanali vahendusel jõudnud eetrisse. Nii on hageja kokkulepitud töö valmistanud ja lepingu kehtivuse ajal täitnud Kohtu põhjendused
34.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.
35.Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • Hageja ja kostja sõlmisid 14.07.2021. a töövõtulepingu, mille p 1.1. ja p 1.2. kohaselt oli hageja kohustuseks toota „Xxx xxxe“ IV hooaja 16 teemakäsitlust, mis edastatakse Eesti Rahvusringhäälingu telekanalile ETV (tl 7). • Teemakäsitlused (eetrifailid) on toodetud ja ETVs eetrisse läinud (tl 10, 51, 53). • Kostja kohustus lepingu p 4.1. ja 4.3. kohaselt oli tasuda hagejale 24 000 eurot (lisandub käibemaks) kolmes osas: 6 000 eurot lepingu allakirjutamisele järgnevalt; 10 000 eurot kui kogu telesaate materjal on filmitud ja toimetatud; 8 000 eurot kui kõik 16 teemakäsitlust on läinud eetrisse eetriaja kohaselt (tl 7 pöördel). • Hageja on esitanud kostjale arve nr M21-07 summas 12 187,20 eurot (sh käibemaks) ja arve nr M22-01 summas 9 600 eurot (sh käibemaks) (tl 12-13). • Kostja on jätnud arve nr M22-01 osaliselt, so summas 6 000 eurot tasumata.
36.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja tootnud/valmistanud teemakäsitlused (telesaated) vastavalt lepingule, need on ETV telekanali vahendusel jõudnud eetrisse. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 3 sissenõutavaks.
37.Kostja ei eita arve M22-01 osalist tasumata jätmist. Kostja hinnangul ei ole tal täitmata kohustust hageja ees, kuivõrd hageja nõue on aegunud. Hageja ei teostanud tööd tähtaegselt, mistõttu on kostjal tekkinud hageja vastu leppetrahvi nõue summas 6 000 eurot. Kostja tasaarvestab enda leppetrahvi nõude hageja tasunõudega. Lisaks on hageja rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ning seetõttu on kostjal tekkinud samuti leppetrahvi nõue hageja vastu summas 2 000 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista.
38.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust toodetud telesaadete eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, telesaated on valminud (VÕS § 637 lg 3).
39.Tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja tugineb oma aegumise vastuväidet esitades lepingu punktile10.3, mille kohaselt kõik lepingust tulenevad nõuded produtsendi (st kostja) vastu aeguvad kuue kuu jooksul lepingu täitmisest. Kostja hinnangul on hageja nõuded eeltoodust tulenevalt aegunud. Kostja esitas kaks arvet kuupäevadel 14.12.2021. a ja 21.12.2021. a, seega aegusid nõuded vastavalt 14.06.2022. a ja 21.06.2022 (tl 45 pöördel).
40.Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Lepingu sisu väljaselgitamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Seega tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest (Riigikohtu lahend 3-2-1-45-08 p 12).
41.Kohtu hinnangul ei seo lepingu p 10.3 aegumise tähtaega hagejapoolse arve esitamisega. Kostja selline seisukoht on meelevaldne. VÕS § 3 p 1 kohaselt võlasuhe ei teki arve esitamisest, kuid võib mh tekkida lepingust. Vaidlusaluse lepingu p 9.1 kohaselt kehtis leping kuni 28.02.2022. a. Seega pidi hageja oma nõuded kostja vastu kohtu hinnangul maksma panema hiljemalt 01.09.2022. a. Isegi kui lähtuda nõude aegumisele hinnangu andmisel arve esitamisest, tuleb kohtu hinnangul arvestada sealjuures TsÜS § 147 lg 1 sätestatut. Hageja poolt esitatud arvel nr M22-01 kajastatud tasunõue muutus sissenõutavaks 26.01.2022. a. Seega oleks TsÜS § 147 lg 1 ning lepingu p 10.3 alusel
hageja nõue aegunud 26.07.2022. a. Hageja pöördus kohtusse 15.07.2022. a, seega aegumise vältimiseks kohtu hinnangul tähtaegselt.
42.Kostja poolt toimus võlgnevuse osaline tasumine 26.01.2022. a. Kohtule on esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetus ajavahemikul 26.01.2022. a kuni 14.04.2022. a, millest nähtub, et 26.01.2022. a soovib hageja saada kostjalt prognoosi, millal laekumine võiks toimuda ning 02.02.2022. a on kostja alustanud läbirääkimisi hagejaga puuduoleva makse tegemise tingimuste üle, ühtlasi esitanud leppetrahvi nõude. 14.04.2023. a hoiatab kostja hagejat isikliku vastutusega summas 15 000 eurot (tl 64-73). TsÜS 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kohtu hinnangul oli hageja jaoks 14.04.2022. a lõplikult selge, et lepingu täitmist kostja poolt ei toimu. Eeltoodust tulenevalt oli aegumine peatunud perioodil 26.01.2022. a kuni 14.04.2022. a. Lepingu p 10.3 järgi oli hagejal kuus kuud aega nõude maksma panemiseks. Hagiavaldus esitati 15.07.2022. a, aegumise vältimiseks kohtu hinnangul tähtaegselt.
43.Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Kohus nõustub hagejaga selles, et vaidlusaluse lepingu p 10.3 ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Aegumise algusaeg on fikseeritud sedavõrd ebamääraselt, et annab kostjale võimaluse enda vastutus täielikult välistada või nagu käesoleval juhul pikemaajalise e-kirjavahetuse pidamisega saavutada olukord, kus nõue kostja vastu võibki aegumise tõttu lõppeda.
44.Kostja on esitanud hageja vastu leppetrahvi nõude summas 6 000 eurot. VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Lepingu p 5.3. kohaselt juhul kui režissöör ei tooda lepingu punktis 1 nimetatud mahus ja tähtaegadel 16 telesaadet, kohustub režissöör produtsendile hüvitama kõik kulud, mis seonduvad uue režissööri leidmisega ning režissööri poolt tootmata jäänud telesaadete tootmisega, sealhulgas, kuid mitte ainult, kliendi poolt nõutavad leppetrahvid ning kliendi poolt lepingu ülesütlemise tõttu saamata jäänud tulu. Lisaks kohustub režissöör produtsendile hüvitama mainekahju, mis tuleneb telesaadete tootmise viibimisest. Pooled on kokku leppinud, et mainekahju hüvitamise asemel võib produtsent nõuda leppetrahvi summas 6 000 eurot (tl 7 pöördel).
45.02.02.2022. a teatas kostja hagejale, et saadete esitamise tähtaegadest mitte kinnipidamise tõttu nõuab hageja kostjalt leppetrahvi summas 6 000 eurot, kuna kostjale on tekkinud mainekahju (tl 64 pöördel). Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud Eesti Rahvusringhäälingu esindaja poolt kostjale 18.04.2022. a saadetud eetrifailide logi (tl 53) ning kostja poolt koostatud tabeli koos märkustega (tl 52).
46.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on kostja jätnud enda leppetrahvi nõude ning mainekahju tõendamata. Samuti ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et telesaadete tootmine oleks hagejast tulenevalt viibinud. Hageja on selgitanud, et tabelis märgitud juhtudel on uue faili üleslaadimine tingitud sellest, et failis on tehtud sisumuudatusi vastavalt lõpptellija soovidele. Tegemist ei ole olnud hagejapoolse ebakvaliteetse tööga (kohtuistung ajapunkt 00:44:23). Kohus peab hageja selgitusi veenvateks. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et kolmel juhul on eetrifail antud üle hilisemalt kokkuleppe alusel (tl 11). Lepingu p
1.4.kohaselt oli ERR-il tähtaegade määramisel kõige olulisem roll (tl 7).
47.Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kogu telesaadete (eetrifailide) üleandmise perioodil, so 30.08.2021. a kuni 06.12.2021. a, oleks keegi esitanud hagejale ühtegi pretensiooni seoses eetrifailide üleandmise tähtaegadega, samuti ei nähtu ühestki käesolevas menetluses kogutud tõendist, et Eesti Rahvusringhääling oleks kostjale esitanud pretensioone seoses tähtaegade mittejärgmisega. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on kostja jätnud selle kohustuse täitmata. Kostja ei ole hagejale perioodil 30.08.2021. a kuni 06.12.2021. a pretensioone esitanud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et telesaadete toomine oleks viibinud.
48.Mainekahju saab majandus- ja kutsetegevuses seisneda otseses varalises kahjus või saamata jäänud tulus. Kostja ei ole käesolevas menetluses esile toonud ega ka tõendanud endal kahju tekkimist, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostjal oleks jäänud hageja tegevuse tõttu tulu saamata või hageja oleks kahju tekitanud kostja majandustegevuse edule. Asjaolu, et
pooled on lepingus kokku leppinud mainekahju hüvitamise asemel leppetrahvi nõudmise võimaluse, ei tähenda kohtu hinnangul, et mainekahju tekkimist tõendama ei peaks. Lisaks kahju tekkimisele, peaks kostja käesoleval juhul tõendama ka põhjusliku seose endal kahju tekkimise ja hageja tegevuse vahel. Ka see on kostjal jäänud käesolevas menetluses tõendamata.
49.Kostja on esitanud hageja vastu ka leppetrahvi nõude summas 2 000 eurot. Kostja hinnangul on hageja rikkunud konfidentsiaalsuskohustust sellega, et loovutas töövõtulepingust tuleneva tasunõude kolmandale isikule (tl 47, 76, 77). Leppetrahvi nõude aluseks olevaid asjaolusid pidi TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama käesoleval juhul kostja. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tegemist oli saladuses hoidmist vajava ja kaubandusliku väärtusega teabega, samuti ei ole kostja tõendanud, et nõude loovutamine oleks pärssinud tema majandustegevust ja tekitanud talle varalist kahju või oleks hageja võlgnevust sissenõudes tegutsenud kostja suhtes tahtlikult heade kommete vastaselt eesmärgiga kostjat kahjustada. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-67-10 selgitanud, et võlgnikku kohustust täitma mõjutavat tegevust ei saa lugeda üldjuhul heade kommete vastaseks, seda saavad õigustada vaid erandlikud asjaolud, esmajoones isiku käitumise suunatus just võlgniku maine kahjustamisele, mitte aga võla saamisele. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenuse kasutamine hõlmatud pooltevahelise lepingu punkti 7.1. leppetrahvi kaitse-eesmärgiga. Konfidentsiaalsuskokkuleppe sisu lepingu p 7.1. kohaselt ei hõlma kohtu hinnangul hageja kohustust jääda vaikivaks ja passiivseks enda tasunõude maksmapanekul. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kolmanda isiku poolt nõude sissenõudmiseks tehtud toimingud osutusid ka edukaks, kostja tasus osaliselt oma võlgnevuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole leppetrahvi nõue õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 50. Vastuhageja on tasaarvestanud enda leppetrahvi nõude vastuhagi kostja tasunõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise materiaalsed eeldused, s.t. vastuhagi hagejal puudub sissenõutavaks muutunud nõue Luxfim OÜ vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et Luxfilm OÜ-l on sissenõutavaks muutunud tasunõue Filmit OÜ vastu. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud vastuhagi kostja poolne töövõtulepingu rikkumine, mistõttu ei ole vastuhagejal tekkinud nõuet vastuhagi kostja vastu.
51.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav
viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
52.Kostja hinnangul on hageja viivist valesti arvestanud, lepingu punktis 4.3 oli kokkulepitud maksetähtaeg 14 päeva (tl 46 pöördel). Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Lepingu p 4.3. kohaselt tasu makstakse režissöörile 14 tööpäeva jooksul pärast eelnevalt nimetatud sündmuse saabumist arve alusel. Eeltoodust nähtub, et lepingus fikseeriti aeg, millal saab arvet esitada aga mitte arve maksmise tähtaeg. Leping ei näinud kohtu hinnangul ette, et arvel kajastatud maksetähtaeg peab olema just 14 päeva. Riigikohus on lahendis 3-2-114409 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul arvete osalise tasumisega aktsepteerinud arvetel näidatud tingimusi.
53.Hageja on esitanud viivisenõude kujunemise kronoloogia. Arvest nr M21-07 on perioodi 22.12.2021-25.01.2022 eest viivis 93,49 eurot (arvestatuna tasumata arvest summas 12 187,20 eurot). Arvest nr M21-07 on perioodi 26.01.2022-13.04.2022 eest viivis 138,9 eurot (arvestatuna tasumata arvest summas 8124,8 eurot). Arvest nr M22-01 on perioodi 26.01.2022-13.04.2022 eest viivis 164,12 eurot (arvestatuna tasumata arvest summas 9600 eurot). Arvest nr M22-01 on perioodi 14.04.2022-15.07.2022 eest viivis 122,3 eurot (arvestanuna tasumata arvest summas 6000 eurot) (tl 14-17). Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
54.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis põhinõudelt alates 16.07.2022. a kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 55. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastuhagi menetlemisest tingitud kulud jäävad vastuhageja kanda.
56.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude
põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
57.Hageja on tasunud riigilõivu summas 630 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 6 998,81 eurot tasumisele riigilõiv 630 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 630 eurot.
58.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 3 225 eurot (lisandub käibemaks 645 eurot). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 21,5 töötundi, mis kulus hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha ning vastuhagile vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
59.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
60.Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.