Otsuse avalikult teatavaks- 23. veebruar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-202
Tsiviilasi
M. R. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik M. R. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX); usaldusisik S. T. (XXX; telefon XXX, XXX; e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja M. R. (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot kell 09.00 ja algatada M. R. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku S. T. a töötasu suuruseks 330 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, kokku 396 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 330 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, kokku 396 eurot, P. OÜ-le (registrikood XXX, KMKR XXX, arvelduskonto nr XXX).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes S. T. (XXX; telefon XXX, XXX; e-post
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15. märtsil 2023 kell 10.10 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Kohustada M. R. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 23. veebruaril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud M. R. kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.M. R. (võlgnik) esitas 05.01.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-202). Avalduse kohaselt on võlgnik XXX, kuid varasuhteks on XXX. Võlgnikul on XXX ülalpeetav R. R. , sünd XX.XX.XXXX. Võlgnik ei tööta ja tema sissetulekuks on juhutööde eest saadav raha XXX eurot. Igakuised väljaminekud on 525 eurot: eluasemekulud 150 eurot; kulutused toidule 50 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot; transpordikulud 50 eurot; sidekulud 25 eurot; ravimid ja tervishoiukulud 100 eurot ning muud vältimatud kulud 50 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 53 486,42 eurot. Maksejõuetuse põhjusteks on terviseprobleemid ja varasemate laenude katteks võetud uued laenud.
2.Kohus võttis 17.01.2023 määrusega M. R. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks S. T. a.
3.Usaldusisik esitas 16.02.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed
Võlgnik ei tööta. Ta elatub juhutöödest ja on majanduslikult XXX ülalpeetav. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal töötada õpitud erialal ega teha järjest kaheksa tundi füüsilist tööd. Tervislikud muutused on äkilised ja võivad lõppeda fataalselt. Võlgnik on omandanud B-kategooria juhtimisõiguse ning soovib tulevikus leida tööd autojuhina osalise koormusega. Võlgnik on lubanud juhutöödest maksta pankrotivarasse vähemalt 80 eurot. Vara Võlgniku varal on ühisvara režiim. Võlgniku XXX J. R. (isikukood XXX) kinnisasi (registriosa nr XXX) on XXXle kingitud XXX poolt. Võlgniku XXX nimel on sõiduauto Honda Civic, väljalaskeaasta 2009, mis on vajalik pere vajadusteks. Arvestades, et sõiduki väärtus on madal, on võimalik edaspidises menetluses kokku leppida, et võlgnik kannab enda osa sõidukist pankrotivara hulka. Võlgniku enda nimele vara registreeritud ei ole. Kohustused Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Pandiga tagamata võlakohustusi on 53 548,34 eurot (erinevad väikelaenud). Osad väikelaenude andjad on esitanud maksekäsumääruseid erinevatele kohtutäituritele täitmiseks. Muuks tagatud kohustuseks, mida ei ole arvestatud kogunõude hulgas, on 15 199,66 eurot. Võlgnik on kaaslaenajaks XXX ja Coop Pank AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud eluasemelaenu lepingus nr XXX lõpptähtajaga XX.XX.XXXX. Lepingujärgsed võlgnevused puuduvad. Võlgnik ei ole nimetatud lepingu tagatise omanikuks ega ole tasunud laenumakseid. Seni teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised: Swedbank AS 2562,82 laenuleping nr XXX AS LHV Pank 1366,47 Monefit Estonia OÜ/Nord Collect OÜ 1258,58 Aktsiaselts PlusPlus Capital 2971,55 Aktsiaselts PlusPlus Capital 12 200,23 Holm Bank AS 1702,49 XXX Julianus Inkasso OÜ 3789,76 BB Finance OÜ/Raha24 OÜ 107,56 Bondora AS
12 457,46 XXX
TF Bank AB (OMEGA INVEST OÜ) 1677,71 XXX Omaraha OÜ (OMEGA INVEST OÜ) 6041,20 XXX Credit.ee OÜ/OK Incure OÜ 2065,65 XXX Credit.ee OÜ 942,71 Coop Pank AS 4404,15 Kokku: 53 548,34 Maksejõuetus Võlgniku makseraskused on tingitud tarbimislaene võimaldavate isikute vastutustundetust laenamisest, millise olukorra on võlgnik ära kasutanud. Võlgnikule on antud laenu vaevumata seejuures kontrollima, kas võlgnik suudab laenu teenindada. Teisalt ei ole võlgnik enam ise hoomanud, kui palju laene tal tuleb teenindada. Võlgnik pöördus avaldusega kohtu poole, kui algasid tema suhtes täitemenetlused. Laenude võtmise on tinginud ka võlgnikul olnud tervislikud probleemid. Võlgnik ei ole võõrandanud vara, mis oleks tagasivõidetav. Võlgnik ei oma vara ega sissetulekut, mille arvel oleks võimalik antud menetluse etapis pakkuda võlgade ümberkujundamist. Usaldusisik leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara, sh ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 53 548,34 eurot. Võlgniku sissetuleku allikaks käesoleval ajal on üksnes juhutööde eest saadav tasu, kuid isegi seejuures on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Kuna ei ole teada
muid kohustuste täitmise katteallikaid peale minimaalse töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud M. R. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks S. T. a, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab M. R. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et S. T. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.02.2024. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete
kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 10 pooltundi. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 33 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 330 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, kokku 396 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (10 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb S. T. ale tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 330 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, kokku 396 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so P. OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.