OK Incure OÜ hagi A. O. vastu krediidilepingust nr 5089835 tuleneva võlgnevuse 1000 euro, intressi 240,32 euro, viivise 179,60 euro, meeldetuletus tasu 15 euro ja võla sissenõudmiskulu 50 euro saamiseks Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn) Hageja esindaja Anne-Liis Veski (e-post xxx) Kostja: A. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, faktiline elukoht teadmata) 1484,92 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A. O.’ilt OK Incure OÜ kasuks krediidilepingust nr 5089835 tulenev võlgnevus 1000 eurot, viivis arvestusega kuni 25.04.2022 30,47 eurot ja sissenõudmise kulu summas 25 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud 71% ulatuses kostja A. O. kanda ja kostja menetluskulud 29 % ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda.
4.Välja mõista A. O.’ilt menetluskulu summas 198,80 eurot OK Incure OÜ kasuks.
Välja mõista A. O.’ilt OK Incure OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (198,80 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse 1 (8)
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.OK Incure OÜ esitas 25.04.2022 hagi Harju Maakohtule A. O. vastu krediidilepingust nr 5089835 tuleneva võlgnevuse 1000 euro, intressi 240,32 euro, viivise 179,60 euro, meeldetuletus tasu 15 euro ja võla sissenõudmiskulu 50 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja on taotlenud interneti vahendusel krediidilimiidi kasutamise võimalust summas 1000 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli krediidikonto leping tähtajatu, kostja pidi tasuma intressi määraga 47,16 % aastas ja tasumise kuupäevaks iga kuu
15.päev. Limiidi tagasimakse miinumummakse ulatuses oli kostjale kohustuslik ning selle kohta edastati kostjale igakuiselt vastav arve. Kostja kasutas küll limiidi piires võimaldatud raha, kuid omapoolseid kohustusi raha tagastamise osas ei täitnud. Krediidiandja andis kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 06.12.2021. Selleks tähtajaks palus krediidiandja tasuda kogu võlgnetava summa krediidilepingus toodud arvelduskontole kooskõlas krediidilepingu tingimustega. Ühtlasi teavitas krediidiandja, et ülaltoodud täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja üles öeldud krediidilepingust tulenevad kõik nõuded OK Incure OÜ-le. Tagasimakseid lepingu katteks tehtud ei ole. Võttes arvesse eeltoodut, on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1000 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele 47,16 % aastas alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni 07.12.2021 kokku summas 240,32 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 08.12.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.04.2022 intressiga võrdses määras, s.o 47,16% aastas. Kostja võlgneb hagejale viivist 179,60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade tasu summas 15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot.
3.Võttes arvesse, et laenu suuruseks on olnud ainult 1000 eurot, siis tegemist on automaatselt heakskiidetud laenuga. Krediidisaajal oli pensioniregistris olemas sissetulek ja kuna igakuine tagasimakse on olnud piisavalt väike, siis sellise limiidi peale oli võimalus saada automaatset kinnitust.
4.Riigikohus on 20.04.2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-20-123093 punktis 9.3 selgitanud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema 2 (8)
astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud. Üksnes märge avaliku kättetoimetamise kohta tagaseljaotsuse resolutsioonis ei ole piisav, põhjendustest peaks nähtuma vähemalt see, mida kohus on tagaseljaotsuse muul viisil kättetoimetamiseks teinud (vt Riigikohtu 16. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 218-9218/40, p 11).
5.Käesolevas tsiviilasjas on kohus esmalt proovinud menetlusdokumente toimetada kätte kostjale avaliku e-toimiku kaudu 04.05.2022 ning e-postiga 04.05.2022 aadressile xxx ja xxx. 06.06.2022 on edastanud kohus hagimaterjalid kostjale aadressile xxx, kuid need on tagastatud, kuivõrd kostja ei viibinud 08.06.2022 kell 09.32 ja 18.06.2022 kell 14.54 nimetatud aadressil.
6.Seega on kohus menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.11.2022. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva, arvates vastamise ettepaneku kättetoimetamisest alates. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile kuni käesoleva ajani esitanud ei ole.
7.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
9.Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10.1.Vaidlust ei ole, et IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 05.06.2021 laenuleping nr 5089835, mille alusel on kostja saanud limiiti kuni 1000 eurot (dtl 28). Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes
10.2.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. 3 (8)
Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. IPF Digital Estonia OÜ on loovutanud oma nõude hagejale ning on sellest kostjat teavitanud 16.11.2021 teates (dtl 53). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
10.3.Vaidlust ei ole, et kostjale on tehtud väljamakseid summas 1000 eurot ning kostja tagasimakseid teostanud ei ole. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
10.4.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
10.5.16.11.2021 on IPF Digital AS edastatud kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, millise kohaselt andis krediidiandja kliendile täiendava tähtaja käesolevas teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 06.12.2021. Selleks tähtajaks palub krediidiandja tasuda kogu võlgnetava summa krediidilepingus toodud arvelduskontole kooskõlas krediidilepingu tingimustega. Ülaltoodud täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja krediidilepingu üles ning krediidiandjal tekib õigus nõuda kõigi krediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste kohest täitmist. Krediidileping loetakse automaatselt üles öelduks ülaltoodud täiendava tähtaja möödumise päevast alates ning krediidiandja ei saada ülesütlemise kohta täiendavat teadet (dtl 53).
10.6.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja õiguseellasel oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 07.12.2021.
11.Kostjaga sõlmitud lepingu 5089835 kohaselt on intressimäär 47,16 % aastas (dtl 28) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 240,32 eurot.
11.1.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
11.2.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
11.3.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, 4 (8)
võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
11.4.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
11.5.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
11.6.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
11.7.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
11.8.Hageja hinnangul (vt dtl 82 hageja seisukoht) laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Võttes arvesse, et laenu suuruseks on olnud ainult 1000 eurot, siis tegemist on automaatselt heakskiidetud laenuga. Krediidisaajal oli pensioniregistris olemas sissetulek ja kuna igakuine tagasimakse on olnud piisavalt 5 (8)
väike, siis sellise limiidi peale oli võimalus saada automaatset kinnitust. Hageja oma sellekohaste väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole hageja väide, et laenusumma oli ainult 1000 eurot, asjakohane, sest seadus ei näe ette alampiiri, millest madalama laenu puhul ei ole vaja kontrollida laenusaaja krediidivõimekust. Ühtegi tõendit hageja kostja pensioniregistri kohta pole esitanud ning samuti puudub analüüs, et kostja pensionist oleks piisanud laenu tagastamiseks.
11.9.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Hageja ei ole oma väidetavate analüüside kohta esitanud ühtegi tõendit ega ka põhistust, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks ja paljasõnaliseks. Kohus tuvastab, et hageja rikkus kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet järgmiste asjaolude alusel.
11.10.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
12.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
13.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.1.Kohus eelnevalt tuvastas, et tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 on antud juhul tarbijakrediidilepingu intressimääraks kuni 31.12.2022 0,00%. Seega on tulenevalt VÕS § 113 lg 1 antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31.12.2023. Alates 01.01.2023 on intressimääraks 2,5% aastas ja viivise määraks seega 10,5% aastas.
13.2.Hageja on palunud mõista välja viivise alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 08.12.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.04.2022, mis on 139 päeva eest. Viivis põhinõudelt 1000 eurot moodustab seega 30,47 eurot (1000€ x 8% / 365 x 139 päeva = 30,47 eurot).
13.3.Seega kuulub hageja nõue kostjalt viivise 30,47 eurot väljamõistmiseks.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu summas 50 eurot.
14.1.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise 6 (8)
meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
14.2.Võlausaldaja on kostjale saatnud kohtule esitatud tõendite kohaselt ühe tasulise kirja (dtl 53). Hageja on toonud hagiavalduses välja, et teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult (dtl 24). Samas ei ole vastavate toimingute tegemist millegagi tõendatud. Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja sissenõudmiskulu nõue summas 25 eurot ning vastav summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade tasu summas 15 eurot.
15.1.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
15.2.Kohus leiab, et hageja taotlus välja mõista kostjalt meeldetuletuskirja tasu summas 15 eurot rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd asja materjalidest nähtub, et kostjale on edastanud üksnes üks kiri, s.o 16.11.2021 ning sellele eelnevalt ei ole vähemalt ühte tasuda meeldetuletust edastatud.
16.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus summas 1000 eurot, viivis 30,47 eurot ja sissenõudmise kulu summas 25 eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1484,92 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.1.Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 1484,92 eurot (dtl 19).
18.2.Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt kokku summas 1055,47 ehk hageja nõudest rahuldatakse 71 %, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 71 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 29 % ulatuses hageja kanda.
19.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
19.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
19.2.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 71 % summas 198,80 eurot.
20.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 7 (8)
21.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.