Booty OÜ hagi Aziz Abbassovi vastu 1258 euro 96 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. märtsi 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aziz Abbassovi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1170 eurot 68 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): Booty OÜ (registrikood 12954176), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Kostja (apellant): Aziz Abbassov (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Sakkart
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. märtsi 2022. a otsus muutmata.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Aziz Abbassovi kanda.
Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse 1(7)
jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Booty OÜ (hageja) esitas 16. veebruaril 2021 Viru Maakohtule hagi Aziz Abbassovi (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1258 eurot 96 senti ja viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt ründasid kostja koerad ajavahemikul 1. november 2019 – 4. november 2019 hagejale kuuluvaid lambaid Toila vallas Amula külas X kinnistul. Lambad viibisid X kinnistul, mis oli 2-meetri kõrguse aiaga piiratud. Rünnakus suri kokku seitse lammast. Rünnakus osalenud koertest neli saadi kätte koerapüüdjate poolt
4.novembril 2019 X kinnistult ja viidi Mittetulundusühingu Loomade Varjupaik GREY DOGS varjupaika Kohtla-Järvel (varjupaik). Pärast lammaste murdmist käis murdmispaigal kohal Keskkonnaamet, kes kinnitas, et tegemist on koerte rünnakuga. Keskkonnaameti JAVE büroo suurkiskja tekitatud kahjustuse 6. novembri 2019. a ekspertiisi aktiga (ekspertiisiakt) on tuvastatud, et hageja lambad murdsid maha koerad. Keskkonnaameti poolt ekspertiisi tegemise ajaks 6. novembril 2019 oli surnud viis lammast, kaks lammast surid rünnakus saadud vigastuste tõttu hiljem. Kuna kostja koerad ründasid hageja lambaid, siis vastutab kostja VÕS §-de 1056 ja 1060 alusel koerte poolt tekitatud kahju eest. Hageja soetas lambad 1. novembril 2019 Tartumaalt. Ühe lamba hind oli 150 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks tasus hageja transpordikulu, s.o 25 eurot lamba kohta. Seega lasub kostjal kohustus hüvitada hagejale lammaste ja transpordi eest 1225 eurot (7 × 175). Lisaks on hageja kandnud kulusid seoses tapetud lammaste äraveoga 33 eurot 96 senti. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 1258 eurot 96 senti ja viivised.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et lambaid ründasid kostja koerad. Kostja kontrollis koeri 2. ja 3. novembril 2019 ning koerad asusid kostja talus. Varjupaiga väljastatud sularahaarvel nr 2753 puuduvad viited koerte asukohale püüdmise hetkel. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisi teostanud ametnik tegi järelduse kahjustuse tekitaja osas üksnes kaudsete tõendite põhjal, mille tulemusel ei ole võimalik määrata ründaja liiki. DNA analüüsi ei ole tehtud. Kostja seadis kahtluse alla ka ekspertiisi järeldused kahjustuse toimumisaja kohta. Tõendamata on see, kuidas koerad ületasid 2(7)
piirdeaia. Varjupaiga arve ja ekspertiisiakt ei tõenda, et rünnakus osalesid kostja koerad. Ekspertiisiaktis on märgitud, et tapetud lambaid on viis, kuid hageja nõuab seitsme lamba maksumuse hüvitamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 8. märtsi 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1083 eurot 96 senti, 8. märtsi 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 91 eurot 71 senti ja viivise alates 9. märtsist 2022 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis 86% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 14% kostja menetluskuludest hageja kanda. Maakohus märkis, et kohus määrab menetluskulud kindlaks kohtumäärusega mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. Maakohus lahendas asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtmenetluses. Kohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS §-de 1056 ja 1060 alusel. Hageja väitel on talle tekitatud kahju suuruseks 1258 eurot 96 senti. Kohus leidis, et hageja on ekspertiisiakti (kui dokumentaalse tõendi) ja tunnistajana ülekuulatud A.B. ütlustega tõendanud, et talle on tekkinud kahju. Janika Mirka FIE väljastas hagejale 30. oktoobril 2019 arve 20 lamba eest, millest ühe lamba maksumus koos käibemaksuga on 150 eurot. Hageja arvestas kahju sisse ka transpordikulud, s.o 25 eurot lamba kohta. Kohus leidis, et lammaste transpordikulud ei ole põhjendatud, kuna kulud ei ole põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga (VÕS § 127 lg 4). Transpordikulud on seotud hageja sooviga soetada endale lambad. Kahju summa 175 eurot (25 × 7) on põhjendamatu. Hageja kahjuks on samas tapetud lammaste äraveo kulud 33 eurot 96 senti. Kulud on tõendatud AS-i VIREEN 30. novembri 2019. a arvega nr M04973 ja 31. detsembri 2019. a arvega nr M05350. Kohus leidis, et kulutused 33 eurot 96 senti olid põhjendatud. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et esitatud AS-i VIREEN utiliseerimisarvetest ei nähtu, et utiliseerimiseks anti lambad. 8. novembri 2019. a dokumendi kohaselt on
8.novembri 2019. a kaubaks viis lammast ja ära on näidatud looma identifitseerimisnumbrid, mis kattuvad hageja poolt esitatud loomade identifitseerimisnumbritega. AS-i VIREEN 6. detsembri 2019. a saatelehel on märgitud kaubaks kaks lammast. Hageja on tõendanud, et utiliseerimiseks anti just hagejale kuulunud lambad. AS VIREEN on käinud kahel korral surnud loomi ära viimas, mis on tõendatud arvetega. Hageja selgitas, et 6. novembriks oli surnud viis lammast, kaks lammast surid hiljem. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja lammaste kiskjaks on olnud koer. Hageja on esitanud
6.novembri 2019. a ekspertiisiakti, milles on märgitud, et 75% tõenäosusega on kahjustuse tekitajaks koer. Kohtul ei olnud alust kahelda Keskkonnaameti JAVE büroo eksperdi pädevuses. Kostja ei ole enda vastupidiseid väiteid tõendanud. Tunnistajana ülekuulatud A.B. ütluste kohaselt ütles hageja töötaja A. talle, et koerad on lambaid rünnanud. Tunnistaja nägi nelja koera. Tunnistaja nägi, et murtud on lambaid, mõned olid juba surnud, mõned lamasid maas suurte vigastustega. Üks koer oli territooriumil, kus lammaste ründamine toimus, ülejäänud piirdeaia taga, küll aga lähedal. Hageja on tõendanud, et hagejale kuuluvate lammaste kiskjateks olid koerad ja koerad kuulusid kostjale. Varjupaiga kviitungi kohaselt käis kostja poeg Akber Abbassov varjupaigas nelja koera järel. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et kostja poeg läks järele võõrastele koertele. 3(7)
Kohus oli seisukohal, et koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et koerast tulenevat ohtu vara kahjustamiseks (lammaste ründamine) võib pidada tüüpiliseks ohuks ning seda eriti olukorras, kus tegemist on nelja suure koeraga. Kohtu hinnangul esines koertest tuleneva tüüpilise ohu ja tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos. Seega on hageja vara saanud kahjustada koerale kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel, mistõttu järgneb kahju tekitamisele loomapidaja riskivastutus VÕS § 1060 alusel. Kostja koerte omanikuna vastutab nende tegude eest. Kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1083 eurot 96 senti ja viivised. Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub 6. aprillil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas tühistada ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsus on põhjendamata. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei ole hinnanud kostja vastuväiteid. Kostja hinnangul puudub vaidlus selles, et varjupaiga töötajate poolt püütud koerad kuuluvad temale. Tõendatud ei ole see, et kostja koerad ründasid hageja lambaid. Varjupaiga vastusest ei nähtu koerte asukoht nende kinnipüüdmise hetkel. Tunnistaja vastas ülekuulamisel, et koerad püüti kinni sündmuskoha lähedalt. Hiljem avaldas tunnistaja, et üks koer oli territooriumil, kus lammaste ründamine toimus. Tunnistaja väited on vastuolus nii tema enda ütlustega kui ka varjupaiga vastusega. Kostja hinnangul on tunnistaja ütluste kohaselt vahetuks tunnistajaks hageja töötaja A., mitte A.B.. Ekspertiisiakti kohaselt surmati 2. novembril 2019 kolm lammast ja 3. novembril 2019 veel kaks lammast. Aktist nähtub selgelt ja ühemõtteliselt, et sisuliselt on toimunud kaks rünnakut kahe järjestikuse päeva jooksul. Kostja kontrollis oma koeri nii 2. kui ka
3.novembril 2019 ja koerad asusid kostja talus. Hageja ei ole lükanud ümber kostja väiteid. Tuvastatud faktid on üksteisega vastuolus. Ekspertiisiakt ja tunnistaja ütlused on omavahel vastuolus. Ei ole võimalik, et iga päev lambaid kontrolliv A. ei avastanud 2. ja
3.novembril 2019 toimunud rünnakute tagajärgi. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et ekspertiisiakt võib olla vastuolus järgmiste dokumentidega "Suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskava aastateks 2012–2021" ja "Huntide ja koerte osa lammaste murdmisel Eestis – kiskjaliigi tuvastamiseks sobilik metoodika". Kohus ei ole võtnud nimetatud väite osas seisukohta. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et sündmuskohta ümbritsev traatvõrgust valmistatud piirdeaed kõrgusega kaks meetrit oleks kahjustatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et vaatluse momendil oli piirdeaed terve ja kahjustamata. Ei ole eluliselt usutav, et koerad hüppasid üle piirdeaia. Jääb arusaamatuks, kuidas kostja koerad on seotud kahe lamba kadumisega. Kui tugineda sündmuskoha vaatlusele, tuleb tunnistada, et koerad hüppasid üle aia koos lammastega. Kohus jättis kostja sellekohased väited analüüsimata.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostjale kuuluvad koerad ründasid ja tapsid hagejale kuuluvad lambad. Varjupaiga tõendi peal on kirjas, et neli koera püüti kinni Amula külast. Asjaolu, et tõendisse ei ole märgitud 4(7)
konkreetse asukohana X kinnistu, ei saa hageja mõjutada. Ei ole eluliselt usutav, et koertepüüdjad teavad iga asula iga kinnistu nime detailse täpsusega ja saavad selliseid andmeid tõendile kanda. Hageja märgib, et A. puhul ei ole tegemist hageja töötajaga, tema tegeles enda vuttidega.
2.ja 3. november 2019 olid laupäev ja pühapäev, seega ei saanud puhkepäevadel keegi märgata, et lambaid on rünnatud, kuna keegi ei viibinud puhkepäeval lammaste asukohas. Kostja koerad võisid viibida 2. ja 3. novembril osaliselt ka oma talus, kuna koerad hulkusid pidevalt küla vahel ringi. Hageja on esitanud maakohtule Toila Valla vastused, milles on selgelt märgitud, et koeraomanik kahetseb juhtunut ning on valmis kahjunõuet lahendama fikseeritud tõendite alusel. Kohtule on esitatud hageja süüteoteade, millest nähtub, et avaldus on esitatud kostja vastu. Lisaks on tunnistaja ütlustega ja hageja esitatud tõenditega ning kostja poolt esitatud koerte varjupaiga tõendiga tõendatud, et just kostja koerad panid toime hageja lammaste rünnaku, mille tagajärjel tapeti hagejale kuuluvad lambad ning tekitati materiaalne kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti. Kostja loomapidajana vastutab loomade poolt tekitatud kahju eest eelkõige VÕS § 1056 lg 1 ja § 1060 (nende koosmõjus) järgi. Hagejale kuulunud lambad surid kostja koertele kui suurema ohu allikatele iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal tuvastanud ka menetlusõiguse normide selliseid rikkumisi, mis võinuks mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
5.1.Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Maakohus on otsuses hinnanud kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid. Apellatsioonkaebuses kostja küll ei nõustu maakohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega, kuid see iseenesest ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
5.2.Tunnistaja A.B. ütlused (tl-d 101–102) ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastuolulised (nagu leiab kostja). Samuti ei ole tunnistaja A.B. ütlustes vasturääkivusi varjupaiga vastusega kostja järelepärimisele (tl 49) ega muude tõenditega. Tunnistaja A.B. ütlustest koos varjupaiga vastusega saab järeldada, et kostjale kuuluvad koerad avastati ja püüti kinni samas kohas, kus lammaste ründamine oli toimunud. Tõenditest järeldub, et tunnistaja A.B. oligi see isik, kes väljakutse varjupaigale tegi. Kostja ei ole esile toonud ka asjaolusid, millest võiks järeldada, et koerad püüti kinni tunnistaja poolt väidetust erinevas kohas. Tunnistaja A.B. ei ole ka väitnud, et A.nimeline isik (kes tunnistaja ütluste kohaselt lammastele toimunud rünnaku avastas) oleks hageja töötaja ning et A. kontrollis lambaid iga päev. Kostja on teinud selles osas tunnistaja ütlustest ebaõiged järeldused.
5(7)
5.3.Kostja hinnangul ei ole maakohus arvestanud kostja väitega, et ta peab koeri oma talus X. kinnistul) ning kontrollib neid iga päev, mh kontrollis kostja väidetavalt koeri ka
2.ja 3. novembril 2019 ning veendus, et koerad asusid kostja talus. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kostja väidetud kontroll iseenesest ei välista kostja kui loomapidaja vastutuse tekkimist VÕS § 1056 lg 1 ja § 1060 alusel. Lisaks ei ole kostja selgitanud, millisel viisil kostja koeri oma talus peab (aedikus, ketis vms) ning milles tema väidetud kontroll seisnes. Hageja esitatud Maa-ameti maakaardilt nähtub, et vahemaa murtud lammaste elupaigast X kinnistul koerte eeldatava elupaigani X kinnistul on ca 800 m (tl 66). Asjaolu, et koerad viibisid nii 2. kui ka 3. novembril 2019 mingil ajahetkel kodus X kinnistul, ei välista seega, et nad võisid mõlemal päeval ka X kinnistul käia. Kostja ei ole viidanud ka mistahes konkreetsetele asjaoludele, mis seaksid hageja versiooni juhtunust kahtluse alla, nt et ligikaudselt samal ajal murti samas piirkonnas teisi koduloomi metslooma või mõnele teisele omanikule kuuluva koera poolt vms.
5.4.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väite osas, mille kohaselt võib Keskkonnaameti JAVE büroo koostatud ekspertiisikat (tl-d 8–9) olla vastuolus järgmiste dokumentidega: "Suurkiskjate (hunt Canis lupus, ilves Lynx lynx, pruunkaru Ursus arctos) kaitse- ja ohjamise tegevuskava aastateks 2012–2021" ja "Huntide ja koerte osa lammaste murdmisel Eestis – kiskjaliigi tuvastamiseks sobiliku metoodika". Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Maakohus ei saanud neid väiteid iseseisvalt hinnata, sest see eeldaks mitteõigusalaseid eriteadmisi (mis kohtul puuduvad). Seetõttu ei saa neid kostja väiteid kontrollida ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus leiab, et ekspertiisiakt on dokumentaalse tõendina lubatav ja asjakohane ning maakohus võis sellest asja lahendamisel lähtuda. Juhul kui kõnealuses aktis esines kostja arvates puudusi või vasturääkivusi, saanuks kostja taotleda akti koostanud isiku (Heete Ausmeel) ülekuulamist tunnistajana (TsMS § 293 lg 2). Kostja ei ole menetluses sellist taotlust esitanud.
5.5.Iseenesest võib nõustuda kostjaga, et ekspertiisiaktist ei nähtu, et sündmuskohta ümbritsev traatvõrgust valmistatud piirdeaed olnuks kahjustatud. Samas nähtub toimikus olevatelt fotodelt (tl-d 52 ja 53), et kostja koerad sarnanevad saksa lambakoerale või ongi seda tõugu. Ringkonnakohtu hinnangul on eluliselt usutav, et selline täiskasvanud koer võib hüpata üle kahe meetri kõrgusest piirdeaiast. Tunnistaja A.B. on pidanud ka võimalikuks, et koerad võisid mõnest kohast üles kaevata piirdeaia aluse maapinna (tl 102).
5.6.Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt jääb kostjale arusaamatuks, kuidas on kostja koerad seotud kahe lamba kadumisega. Asja materjalidest nähtuvalt ei olegi aga hageja teinud kostjale etteheiteid seoses kahe lamba kadumisega. Ekspertiisiaktis on küll mh märge ka kahe lamba (teadmata) kadumise kohta, aga hagi lahendamisel tuleb lähtuda hageja esitatud asjaoludest (TsMS § 5 lg 1).
6.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsiooniastme menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
7.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
8.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 6(7)
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.