2-21-2494/23 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

3.Kostja hagi ei tunnista. Kokkuvõtlikult leiab kostja, et hagis esitatud andmed on äärmiselt ebaselged ja hagi on tõendamata. Kostja leiab, asjaolu, et hageja lambaid ründasid kostja koerad, ei ole tõendatud hageja esitatud tõenditega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja peab koeri oma talus (x, T vald; katastritunnus x), kontrollib neid iga päev. Kostja kontrollis koeri ka 02.11.2019 ja 03.11.2019 ning koerad asusid kostja talus. X Varjupaik x8888888 MTÜ väljastatud sularahaarves nr 2753 puuduvad igasugused viited koerte asukohale püüdmise hetkel. Pärast kahju hüvitamise nõude saamist tegi kostja poeg A A ametliku järelepärimise X Varjupaik G Ds MTÜ-le, milles palus vastata küsimusele, kus ja millistel asjaoludel olid püütud 04.11.2019 sularahaarves nr 2753 märgitud koerad. Varjupaiga esindaja vastusest nähtub, et koerad olid kinni püütud 04. novembris A külas, täpsemaid andmeid vastus ei sisaldanud. Eeltoodule tuginedes leiab kostja, et hageja väide koerte kinni püüdmisest konkreetselt P kinnistul on paljasõnaline ega ole kooskõlas asjas olevate tõenditega. Keskkonnaameti poolt suurkiskja tekitatud kahjustuse ekspertiisi akti kohaselt on ekspertiisi teostatud 06.11.2019. Ekspertiisiakti peatükist „Tõendusmaterjal sündmuskohalt“ nähtub, et pinnasel olid avastatud käpa (küüne) jäljed. Muu tõendamismaterjal ekspertiisi teostamise momendil puudus, igatahes variandid „kiskjat nähti“, „kiskja rajad“, „võitlusjäljed“, „lohistusjäljed“, „ohvri karvad, veri vm“, „kiskja karvad“ jäid aktis märkimata. Kostja teeb sellest järelduse, et muu tõendamismaterjal puudus. Seevastu peatükis „Määratud kahjustuse tekitaja“ ekspertiisi teostaja selgitab, et „Murdmishaavad tagajalgadel ning pea piirkonnas, palju karvatuuste sündmuskohal viitab pigem koerale“. Seega akti osad on omavahel vastuolus, mistõttu on alust kahelda akti usaldusväärsuses. Eeltoodust nähtub, et ekspertiisi teostanud ametnik tegi järelduse kahjustuse tekitaja osas üksnes kaudsete tõendite põhjal. Seejuures juba 2012. a Keskkonnaministeerium on vastu võtnud dokumendi „Suurkiskjate (hunt Canis lupus, ilves Lynx lynx, pruunkaru Ursus arctos) kaitse- ja ohjamise tegevuskava aastateks 2012–2021“ (veebis kättesaadav https://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/SK_tegevuskava_2012-2021_lopp.pdf). Dokumendi punktis 10.4.6 on märgitud, et ei ole täie kindlusega võimalik kaudsete tegevusjälgede põhjal kahjustaja liiki siiski kindlaks määrata, eriti keeruline võib olla hundi ja kodukoera tegevusjälgede eristamine. Murdja liigi kindlakstegemiseks on parim viis ohvri murdmiskohast võetud sülje DNA analüüs. 2013. a MTÜ Naturalia Keskkonnaagentuuri tellimusel töötas välja dokumendi „Huntide ja koerte osa lammaste murdmisel Eestis – kiskjaliigi tuvastamiseks sobiliku metoodika“ (veebis kättesaadav https://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/Lammaste_murdmine_2013_lopparuanne_taiendatud.p df). Dokumendis on märgitud, et DNA analüüs võimaldab tuvastada kõige enam nii huntidele kui koertele eriomaseid sünapomorfseid tunnuseid. 2016. a MTÜ Naturalia poolt koostatud dokumendist „Suurkiskja tekitatud kahjustuste ekspertiisi tulemuste parandamine murdja DNA analüüsi abil“ (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/lopparuanne_lammaste_murdmised_27_1. pdf) nähtub, et teha kindlaks, kas lamba on murdnud hunt või koer, tuleb kasutada varem väljatöötatud metoodikat, mis põhineb kodulooma murdnud kiskjaliigi geneetilisel tuvastamisel lambavillale jäänud süljest ja kus kasutatakse huntide ja koerte spetsiifilisi praimereid mitokondriaalse DNA (mtDNA) kontrollregiooni kõige varieeruvama osa analüüsiks. Analüüs võimaldab tuvastada nii huntidele kui koertele eriomaseid geneetilisi tunnuseid, millede abil saab hunte ja koeri üksteisest eristada.

Eeltoodust nähtub, et ekspertiiside käigus oli võimalik teostada DNA analüüs ning veenvalt seostada konkreetseid koeri rünnakuga. Seevastu on ametnik otsustanud piirduda kaudsete tõenditega, mille tulemusel ei ole võimalik tõsikindlalt määrata isegi ründaja liiki. Kostja seab kahtluse alla ka ekspertiisi teostaja järeldused kahjustuse toimumisaja osas. Nii, ekspertiisiaktis on märgitud, et 2. novembril murti 3 lammast, ülejäänud 3. novembril. Seejuures on ainsaks tõendusmaterjaliks jäljed pinnasel. Kostjal puuduvad küll erialased teadmised loomateadusest, kuid tema leiab, et looma surma asjaolude tuvastamine pinnaselt avastatud jälgede põhjal ei ole võimalik. Sellest tulenevalt, ei ole hagejal alust väita, et kahjustus on toimunud ajavahemikus 02.11–03.11.2019. Ekspertiisiaktist samuti nähtub, et P kinnistut, kus hageja peab lambaid, ümbritseb traatvõrgust valmistatud piirdeaed kõrgusega 2 meetrit. Nii hagiavalduses kui ka selle lisades puuduvad viited sellele, et piirdeaed oleks kahjustatud. Seega, kui oletada, et rünnakus osalesid siiski kostja koerad, tuleb tunnistada, et lammaste pidamise kohta pääsemiseks tuli koertel hüpata piirdeaiast üle ning seejärel tagasi. Siinkohal tuleb märkida, et neljast A külas kinni püütud koertest kaks on kutsikad, kelle puhul niivõrd kõrge takistuse ületamine on äärmiselt vähetõenäoline. Samuti tekib kahtlus, et kaks täiskasvanud koera suudaksid läbida seda aeda iseseisvalt. Lisaks sellele jääb kostjale arusaamatuks, kuidas koerad võivad olla seotud 2 lamba teadmata kadumisega. Tekkinud kahtluste valguses on samuti küsitav, miks hageja on pöördunud Keskkonnaameti poole alles 06.11.2019 ehk kahe päeva möödumisel alates kahjustuse avastamisest. Kahju hüvitamise nõudes on märgitud, et kostja koerad olevat rünnanud lambaid ajavahemikus 01.11.2019–05.11.2019. Sellele, et tegemist ei ole juhusliku eksimuse või trükiveaga, viitavad ka hageja korduvad kirjad T Vallavalitsusele, kus on samuti märgitud ajavahemik 01.11.2019– 05.11.2019. Seal on öeldud, et hageja teatas politseisse P kinnistul toimunud juhtumiga 06.11.2019. Kostja teeb sellest järelduse, et rünnak oli toimunud hoopis 05.11.2019. Sel kuupäeval aga koerad olid juba kinni püütud ning asusid kostja kinnistul. Seega, koerad ei ole rünnakuga absoluutselt seotud. Ülaltoodust teeb kostja järelduse, et nii varjupaiga arve kui ka ekspertiisiakt ei tõenda, et rünnakus osalesid kostja koerad. Kahju hüvitamise nõudes hageja märkis, et kohapeal olid tehtud fotod ning olemas on ka tunnistajad. Seejuures ei lisanud hageja hagiavaldusele ühtegi fotot, samuti puuduvad viited tunnistajatele. Sellest järeldab kostja, et antud tõendid ja tunnistajad hagejal puuduvad ning arvestada tuleb antud kahe eelmainitud tõendiga. Lisaks eeltoodule jääb kostjale arusaamatuks ka hagi ese. Nii, ekspertiisiaktis on märgitud, et tapetud lambaid on 5. Seejuures hageja nõuab 7 lamba maksumuse hüvitamist.

esitanud x varjupaiga tõendi, et koerad püüti kinni Ast ning väljakutse tegi A. Väljakutse teinud A B on käesolevas asjas tunnistajaks, tegemist on Hageja tuttavaga, kes tegeles kinnistul lammastega. Seega puudub vaidlus, et tegemist oli Kostja koertega, kuna Kostja neli koera püüti kinni just A külast P kinnistult. Hageja ei teadnud rünnaku toimumise ajal, et tegemist oli Kostja koertega. Asjaolu, et tegemist oli Kostja koertega, leidis tõendamist siis, kui Kostja poeg käis varjupaigas koertel järel. Lisaks on Hageja pöördunud T Vallavalitsuse poole ja T Vallavalitsus on mitmel korral oma vastustes kinnitanud, et koeraomanik kahetseb juhtunut. T Valla kirjades kuupäevaga 14.05.2020 ja 26.06.2020 p. 2 on T vald Hagejale vastanud, et 21.01.2020 kirjaga nr 6.4-5.2/2232-3, teatasime, et koeraomanik kahetseb juhtunut ning on valmis kahjunõuet lahendama fikseeritud tõendite alusel. Kirjas viidatakse, et koeraomaniku kontaktandmed on samad, mille esitas Hageja süüteoteatega politseile. Need on Kostja andmed. Seega on Kostja T Vallale ise kinnitanud, et koeraomanik kahetseb juhtunut, võttes seega omaks, et tegemist on Kostja koertega. Kostja väide, et ta kontrollib oma koeri iga päev on paljasõnaline ja tõendamata. Olenemata Kostja väidetavast kontrollist olid koerad kahju tekkimise ajal lahti ja hulkusid ringi, ning selle käigus tapsid koerad ära Hageja lambad. Hagejale teadaolevalt hulkusid Kostja koerad enne käesolevat intsidenti vabalt ja pidevalt ringi. Varjupaiga kviitungiga on tuvastatud, et Kostja poeg käis varjupaigas järgi neljal koeral. Tegemist on samade koertega, kes püüti kinni kinnistult, kus lambaid rünnati. Ebatõenäoline on, et Kostja poeg läheb järgi võõrastele koertele. Suurkiskja tekitatud kahjustuse ekspertiisi aktiga on tõendatud, et lammastele tekitasid kahju koerad. Kuna kostja koerad püüti kinni Hageja lammaste viibivalt kinnistult, siis on tõendatud, et rünnaku panid toime Kostja koerad. Kostja on ise esitanud kohtule tõendi, et koerad olid kinni püütud 04. novembril A külas. Varjupaigale tegi väljakutse A B. Hageja kinnitab, et teisi hulkuvaid koeri seal ei olnud, ega teisi hulkuvaid koeri sellel kuupäeval A külast varjupaika ei toimetatud. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et hageja lambad murdsid maha koerad. Kostja püüab seada kahtluse alla suurkiskja tekitatud kahjustuse ekspertiisiakti väites, et selle on ekspert rajanud kaudsetele tõenditele. Ei Hageja ega Kostja näol ole tegemist kõnealuses küsimuses eriteadmisi omava eksperdiga, kes oleks pädev ekspertiisi aktis esitatut ümber lükkama. Kostja väide, et ekspertiisi teostanud ametnik tegi järelduse kahjustuse tekitaja osas kaudsete tõendite põhjal on alusetu ja täiesti väär. Eksperdil olid olemas tõendid, mille alusel ekspertiis koostati ja ekspertiisiakt koostati selleks pädeva isiku poolt. Ekspertiisi aktiga on tuvastatud ja tõendatud, et rünnaku on toime pannud koerad. Koerad püüti kinni kinnistult, kus viibisid lambad. Paljasõnaline on Kostja väide seada kahtluse alla ekspertiisi teostaja. Kostja viidatud materjalidesse puutuvalt nendib Hageja, et Kostja on viidanud neile üksnes valikuliselt ja endale soodsas ulatuses, viies seega kohut sihilikult eksitusse. On tõsi, et enamasti soovitatakse suurkiskja kahjustuste kindlakstegemisel võtta ohvrilt küll vastav DNA süljeproov, ent see ei ole tarvilik, kui muud kaudsed tõendid kogumis viitavad kahju tekitanud suurkiskja liigile ilma selletagi (vt. Suurkiskjate (hunt Canis lupus, ilves Lynx lynx, pruunkaru Ursus arctos) kaitse- ja ohjamise tegevuskava aastateks 2012–2021, lk 77). Ka käesolevas asjas on ekspertiisi läbiviinud ekspert leidnud, et DNA-proovi võtmine ei ole vajalik ning muud asjaolud kogumis lubavad 75% tõenäosusega eeldada, et kiskjaks on olnud koer. Ka teises Kostja viidatud analüüsis selgitatakse expressis verbis, et ilma järelevalveta vabalt ringi jooksvad koerad on selgeks ohuks lammastele, mistõttu omanike järelevalve koerte üle peaks olema tõhusam. Paljudel koerte omanikel pole arvatavasti aimugi, et nende lemmik 5(13)

vahel ka lambaid murrab. [...] Seega murravad selle uurimuse andmetel ligi viiendikul juhtudel lambaid koerad, mistõttu ei saa lammaste murdmist alati huntide kaela ajada (vt. Keskkonnaagentuur. Huntide ja koerte osa lammaste murdmisel Eestis – kiskjaliigi tuvastamiseks sobiliku metoodika väljatöötamine ja rakendamine, lk 3-4). Sama järeldust kinnitab ka Kostja poolt analüüsitud kolmas aruanne, milles on nenditud, et selgus, et koerad murdsid iga seitsmenda lamba. Kusjuures analüüsis on sedastatud sedagi, et ka DNA-analüüs ei ole alati veenev, kuivõrd tervelt 15% juhtudest andis analüüs vale tulemuse (vt. Keskkonnaagentuur. Suurkiskja tekitatud kahjustuste ekspertiisi tulemuste parandamine murdja DNA analüüsi abil, lk 4-5). Seega on Hageja hinnangul Kostja etteheiteid ekspertiisiaktile ainetud ja põhjendamatud. Kostja on seadnud kahtluse alla ka asjaolu, et kas Kostja koerad olid võimelised pääsema Hageja kinnistule, mida piirab 2m kõrgune traataed. Hagejale ei ole senini teada, kuidas said Kostja koerad Hageja kinnistule. Fakt on aga see, et neli Kostja koera viibisid lammastega samal kinnistul ja püüti sealt ka kinni, s.t et mingil viisil nad siiski Hageja kinnistule pääsesid. Kostja on esitanud kohtule neljast koerast vaid kolme pildid, Hageja esitab ka neljanda koera pildi. Kostja püüab jätta muljet, et kuna kaks koera olid alles kutsikad, siis ei oleks nad tõenäoliselt rünnakut suutelised toime panema. Kostja vastuses on esitatud kahe neljakuuse koera fotod ja fotode juurde märgitud andmetel endil on märgitud, et tegemist on suurte koertega. Kusjuures ka Kostja enese esitatud tõend varjupaigast on kinnitatud, et 04.11.2019 püüti A külast kinni 4 koera, kellest kaks olid täiskasvanud ja kaks kutsikad. Hageja kinnitab, et kõik neli Kostja koera panid toime rünnaku. Samuti on Kostja Hagejale ette heitnud seda, et Hageja pöördus Keskkonnaameti poole Kostja hinnangul tavatult hilja. Hageja selgitab, et pöördus Keskkonnaameti poole esimesel võimalusel. Keskkonnaamet teostas ekspertiisi, siis kui selleks valmidust omas ja see ei sõltunud kuidagi Hagejast. Seega on Kostja etteheited ekspertiisiaja teostamisest samuti ainetud. Kostja väide, et kahju hüvitamise nõudes on märgitud, et Kostja koerad olevat rünnanud lambaid ajavahemikus 01.11.2019-05.11.2019. Sellele, et tegemist ei ole juhusliku eksimuse või trükiveaga viitavad ka Hageja korduvad kirjad T Vallavalitsusele, kus on samuti märgitud ajavahemikuks 01.11.2019-05.11.2019. a. Hageja märgib, et kahju hüvitamise nõudes märgitud ajavahemiku 01.11.2019-05.11.2019 puhul on tegemist kirjaveaga, ja mis ei oma käesolevas asjas tähtsust, hagiavalduses on märgitud ajavahemik 02.11.2019-04.11.2019. See, mis kuupäeval Hageja tegi teate politseisse ei oma samuti tähtsust. Hageja tegeles juhtunust asutustele teatamisega vastavalt oma võimalustele. Kostja järeldus, et koerte rünnak toimus hoopis 05.11.2019, mil koerad olid kinni püütud ja seega ei ole Kostja koerad rünnakuga seotud on täiesti alusetu. Hageja lambaid ründasid Kostja koerad, kes püüti kinni P kinnistult 04.11.2019. Kostja on asunud oma järelduste ja valeväidetega kohut eksitama. Hagejal on olemas tunnistaja, kes viibis samaaegselt kinnistul, kui koerad tabati. Kuna aga hageja leiab, et hagi on piisavalt tõendatud, siis ei pidanud ta kohtuasja venitamiseks ja menetluskulude suurendamiseks vajalikuks tunnistajate ülekuulamist taotleda. Hagejal on olemas tunnistaja, A B, kes tegi koerte kinnipüüdmises ka varjupaika väljakutse. Juhul, kui kohus peab vajalikuks tunnistaja üle kuulata, siis esitab hageja tunnistaja andmed ja on nõus tasuma tunnistaja tasu. Kostja väidab, et talle jääb arusaamatuks, et ekspertiisiaktis on märgitud, et tapetud lambaid on 5, seejuures hageja nõuab 7 lamba maksumuse hüvitamist. Hageja selgitab, et 06.11.2019 6(13)

5.Pärast hageja esitatud seisukohta kostja vastuse suhtes põhjendas kostja täiendavalt oma seisukohti. Hageja järjekindlalt viitab asjaolule, et kostja neli koera püüti kinni A külast P kinnistult. Kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel on hageja sellele järeldusele jõudis. MTÜ X varjupaik G DS tõendist nähtub, et varjupaiga töötajatele helistas A nimeline meesterahvas Ast. Samuti on tõendis märgitud, et pärast väljakutse saamist nad sõitsid Asse, kus oli kinni püütud neli koera. Seega käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kosjale kuuluvad koerad olid kinni püütud A külas. Seejuures asjas ei ole ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et koerad olid kinni püütud P kinnistul ning vastupidist väites püüab hageja nii kostjat kui ka kohut eksitada. Kostja on varem oma vastuses märkinud ning jääb ka praegu oma seisukoha juurde, et koerte kinni püüdmine A külas absoluutselt ei tõenda nende varasemat viibimist sama küla kinnistul, mis on piirdeaiaga piiratud. Hageja jätkuvalt leiab, et suurkiskja tekitatud kahjustuse ekspertiisi aktiga on tõendatud kostja koerte osalemine rünnakus. Seejuures hageja viitab asjaolule, et kõik kostja kahtlused antud tõendi osas on alusetud kuna ei hageja ega kostja näol ole tegemist kõnealuses küsimuses eriteadmisi omava eksperdiga, kes oleks pädev ekspertiisi aktis esitatut ümber lükkama. Kostja hinnangul just hageja väide on alusetu. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et ka kohus ei ole antud küsimuses asjatundja Kui asuda seisukohale, et iga eksperdiarvamus on a priori õige, tuleb iga kord jätta kohaldamata TsMS § 232 (eelkõige lg 2). Tõendamine tsiviilkohtumenetluses kujutab endast menetlusosalise tegevust, mille eesmärk on kohut veenda oma avalduste ja taotluste tõelisuses. Kostja hinnangul kõne all olev ekspertiisiakt antud tingimustele ei vasta. Hageja oma seisukohas viitab analoogselt kostjale Suurkiskjate (hunt Canis lupus, ilves Lynx lynx, pruunkaru Ursus arctos) kaitse- ja ohjamise tegevuskavale aastateks 2012–2021. Hageja märgib, et DNA süljeproovi ei ole tarvilik, kui muud kaudsed tõendid kogumis viitavad kahju tekitanud suurkiskja liigile ilma selletagi. Siinkohal kostja peab vajalikuks märkida, et osutatud dokumendi sõnastus selgelt viitab sellele, et kaudseid tõendeid peab olema mitu. Seevastu ekspertiisiaktist tuleneb, et järelduse tegemisel ekspert tugines ühele ainsale tõendile – käpa jäljele. Selles olukorras DNA proov oleks rohkem kui piisavalt tõendanud kostja koerte osalemist või mitteosalemist kõne all olevas rünnakus. Siinkohal kosja märgib, et isegi käpa jälje identifitseerimisel ei olnud ekspert oma otsuses täielikult kindel. Ekspertiisiaktis tõenäosuse protsent märgitakse üksnes vajadusel, kuid ekspert pidas selle märkimist siiski vajalikuks, märkides, et tegemist on 75% tõenäosusega koeraga. Kokkuvõtlikult leiab kostja, et asjas ei ole ühtegi viidet sellele, et tema koerad viibisid P kinnistul. Kostja samuti leiab, et suurkiskja tekitatud kahjustuse ekspertiisi akt absoluutselt ei võimalda kostja koerte seostamist toimunud rünnakuga. Muudes küsimuses jääb kostja oma varasemas vastuses avaldatud seisukohtade juurde.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole (kuni 01.01.2022 kehtinud redaktsioon) / 3500 eurole (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioon) ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (kuni 01.01.2022 kehtinud redaktsioon) / 7000 eurole (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioon). Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab 1359,68 eurot, lahendas kohus asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtmenetluses ja TsMS § 444 alusel piirdub kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seetõttu tuleb seda rahuldada osaliselt. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et väidetavalt kostjale kuuluvad koerad ründasid hagejale kuuluvaid lambaid. Lambad olid viibimas P kinnistul, mis oli kahe meetri kõrguse aiaga suletud. Rünnakus suri kokku seitse lammast. Kostja hagi ei tunnista. Vaidlus on selle üle, kas hageja lambaid rünnanud koerad kuulusid kostjale, kas lambaid ründasid koerad või hoopis suurkiskjad ning selle üle, kas ja millises ulatuses kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Kohus on seisukohal, et hageja nõuet tuleb kvalifitseerida võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1056 ja 1060 alusel. 8(13)

Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik (VÕS § 1056). Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest (VÕS § 1060). Riskivastutuse eelduseks on 1) riskivastutusega kaitstud kahju tekkimine nt asja kahjustamine; 2) suurema ohuallika valitsemine; 3) suurema ohu allikast lähtuva iseloomuliku riski realiseerumine selle valitsemise käigus; 4) põhjuslik seos riski realiseerumise ja kahju vahel. Seega peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama, kas tema varale tekitati kahju; kas kahju tekkimine tulenes suurema ohu allikast, s.o kas koerad on kahju tekitajaks; kas tegemist on suurema ohu allikaga seotud iseloomuliku ohu realiseerimisega, s.o kas kahju tulenes koerast lähtuva iseloomuliku ohu realiseerumisest; kas koertest lähtuva tüüpilise ohu ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos; kas kostja oli koerte valitseja õnnetuse toimumise ajal. Kostja koerte valitsejana vabaneb riskivastutusest vaid siis, kui ta tõendab mõne spetsiifilise seaduse kohaselt riskivastutust välistava asjaolu esinemist või asjaolu, et kahju on tekitatud mitte tema koerte poolt. Hageja väitel on talle tekitatud kahju suuruseks kokku 1258,96 eurot. Hageja on lambaid soetanud vahetult enne nende murdmist, s.o 01.11.2019, Tartumaalt. Ühe lamba hind oli 150 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks tasus hageja transpordikulu, s.o 25 eurot lamba kohta (01.11.2019 ostis hageja kokku 20 lammast ja tasus transpordikulu 504 eurot). Seega lasub kostjal kohustus hüvitada hagejale seitsme tapetud lammaste ja transpordi eest (7 x 175) 1225 eurot. Lisaks on hageja kandnud kulusid tapetud lammaste äraveoga summas 33,96 eurot. VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-st 2 tulenevalt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Keskkonnaameti JAVE büroo suurkiskja tekitatud kahjustuse 06.11.2019. a ekspertiisi akti (tl 89) kohaselt, mis on dokumentaalne tõend TsMS § 272 alusel, 2.-3. novembril 2019 A külas, T vallas, Ida-Virumaal Booty OÜ-le kuuluvatest lammastest tapetute arv 5, haavatute arv 3 ja 2 teadmata kadunut. 2. novembril murti 3 lammast, ülejäänud 3. novembril. 2 lammast lonkab ning ühel on pea katki. Haavad keha tagaosas. Murdmishaavad kehal: pea, kõhuosa, tagakints, tagajalg. Tunnistajana ülekuulatud A Bi ütluste (tl 101-102) kohaselt üks päev tunnistajale R T (hageja seaduslik esindaja) helistas ja palus tulla A külla, kus temal on kinnistu ning selgitada välja, mis seal juhtus. Kui tunnistaja tuli kohale, ütles töötaja Anti talle, et koerad on lambaid rünnanud. 9(13)

Tunnistaja nägi, et murtud on lambaid, mõned olid juba surnud, mõned lamasid maas suurte vigastustega. Kuna on möödas palju aega, tunnistaja ei mäleta täpset päeva ja kellaaega, aga see on vist dokumentides olemas. Mõned lambad said juba surma, mõned jõhkralt vigastatud. Tunnistaja mäletamist mööda seitse lammast viga said. Üks lammas lonkas, mõnel oli lihast puhtaks näksitud koon, mõnel jalg ja oli näha luusid, mõnel kõhuvigastused olid. Kohus on seisukohal, et hagejal oleva kahju tekkimine leidis tõendamist kohtu ülaltoodud tõenditega. x FIE väljastas Booty OÜ-le 30.10.2019. a arve nr 194 (tl 10) 20 lammaste eest kokku summas 3000 eurot, millest ühe lamba hind on 125 eurot (kokku 2500 eurot), käibemaks 20% summas 500 eurot, mis teeb ühe lamba kohta 25 eurot. Seega ühe lamba maksumus koos käibemaksuga on 150 eurot. Hageja tasus arve 31.10.2019 (tl 11). Hageja arvestab kahju sisse ka transpordikulud, s.o 25 eurot lamba kohta. Kohus leiab, et lammaste soetamise kohast Tartumaal hageja kinnistuni Ida-Virumaal transpordikulud ei ole põhjendatud, kuna ei ole põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kõne all olevad transpordikulud on seotud hageja sooviga soetada endale lambaid ja on selle soovi tagajärg, ehk siis mitte kostjast, vaid hagejast olenev asjaolu. Selle alusel leiab kohus, et kahju suurus on summas 175 eurot põhjendamata (25 x 7). Hageja nimetab kahjuks ka hageja kandnud kulusid tapetud lammaste äraveoga summas 33,96 eurot. Taotleva summa suurus on tõendatud AS V 30.11.2019. a arvega nr M04973 (tl 14) ja 31.12.2019. a arvega nr M05350 (tl 15). Kohus leiab, et need kulutused olid siiski põhjendatud. Kõigest ülaltoodust nähtuvalt peab kohus põhjendatuks hagejale tekitatud kahju suurust 1083,96 eurot. Kostja väidab, et esitatud utiliseerimisarvetest ei nähtu, et utiliseerimiseks anti lambad. Vastavalt looma utiliseerimise nõuetele peab olema ära näidatud looma identifitseerimisnumber, mis oleks pidanud olema igal loomal. Kohus kostja seisukohaga nõus ei ole. 08.11.2019 dokumendi (tl 126) kohaselt 08.11.2019 on kaubaks 5 lammast ja on ära näidatud looma identifitseerimisnumbrid x, ...x, ...x, ...x, ...x, mis kattuvad hageja poolt esitatud x identifitseerimisnumbritega. Lammas nr x on tabelis (tl 120-125) nr 122 all (tl 124 pöördel), lammas ...x lõpuga on tabelis nr 114 all (tl 124), ...x lõpuga lammas on nr 126 all, ...x lõpuga lammas on tabelis nr 111 all, ...x lõpuga lammas on tabelis nr 127 all. AS V 06.12.2019 saatelehel (tl 126 pöördel) on märgitud kaubaks 2 lammast.

Seega leiab kohus, et hageja esitatud tõenditega on hageja tõendanud, et utiliseerimiseks anti just hagejale kuulunud lambad. Erinevust, et ekspertiisiaktis toodi välja tapetud lambaid 5, hageja aga nõuab 7 lamba maksumuse hüvitamist, selgitab hageja sellega, et 6. novembriks olid surnud 5 lammast, 2 lammast olid saanud niivõrd tugevaid kahjustusi, et surid hiljem. AS V on käinud kahel korral surnud loomi ära viimas, mis on tõendatud AS V arvetega (tl 14, 15). Poolte vahel on vaidlus, kas hageja lammaste kiskjaks on olnud koer. Hageja on omapoolsete väidete tõendamiseks, et küll koer oli kiskjaks, esitanud Keskkonnaameti JAVE büroo suurkiskja tekitatud kahjustuse 06.11.2019. a ekspertiisi akti (tl 8-9), mis on dokumentaalne tõend TsMS § 272 alusel. Ekspertiisi akti osas „Määratud kahjustuse tekitaja“ on märgitud, et 75% kahjustuse tekitajaks on koer. Kahjustajate arv 1-4 tk. Selgitus: murdmishaavad tagajalgadel ning pea piirkonnas, palju karvatuuste sündmuskohal viitab pigem koerale. Kostja seab kahtluse alla hageja esitatud tõendid ja leiab, et need ei tõenda kostja koerte poolset hageja lammaste ründamist. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus 06.12.2021. a määruses (tl 74-79) tegi kostjale ettepaneku esitada omapoolsete väidete kohta tõendeid või taotleda nende kogumist. Kostja tõendeid ei esitanud ega taotlenud nende kogumist. Kohtul ei ole alust kahelda Keskkonnaameti JAVE büroo eksperdi pädevuses ning tema järeldused on jäänud ümber lükkamata. Tunnistajana ülekuulatud A Bi ütluste (tl 101-102) kohaselt ütles hageja töötaja Anti talle, et koerad on lambaid rünnanud. Tunnistaja nägi nelja koera: kahte suurt ja kahte kutsikat, nad olid agressiivsed ja haukusid tunnistaja peale, mil ta autost väljus. Tunnistaja nägi, et murtud on lambaid, mõned olid juba surnud, mõned lamasid maas suurte vigastustega. Üks koer oli territooriumil, kus lammaste ründamine toimus, ülejäänud piirdeaia taga, küll aga lähedal. Leiti neli koera, vanust ei tea tunnistaja öelda, aga kaks olid suured koerad ja kaks kutsikad. Täpselt tõugu tunnistaja ei tea, koerad olid aga lambakoera sarnased. Olid just koerad. Ühel koeral oli punast värvi kas kaelarihm või nöör. Ehk olid ka lisaks muud värvid, aga tunnistaja mäletab just punast värvi. Hinnates ülaltoodud tõendeid kogumis, leiab kohus tõendatuks, et hagejale kuuluvate lammaste kiskjateks on olnud koerad. Poolte vahel on vaidlus, kas koerad kuulusid kostjale. Kohus on seisukohal, et kostja koerte poolne hageja lammaste ründamine on tõendatud küll. Pooltel puudub vaidlus, et nende kinnistud asuvad läheduses. Tunnistaja A Bi ütluste (tl 101-102) kohaselt helistas ta esialgu varjupaigale, kuid seal öeldi, et T vallavalitsuse teatiseta ei saa nad kohale tulla ja soovitati ühendust võtta T vallavalitsusega. Pärast seda tulid isikud varjupaigast, püüdsid koerad kinni ja võtsid need kaasa. Koerad püüti sündmuskoha lähedalt kinni. Püüti kinni kaks suurt koera ja kaks väikest, kutsikad. Tunnistaja ei oska vastata, kas olid samad koerad, mis on fotodel (tl 50-53), küll aga sarnased. 11(13)

MTÜ X varjupaik G DS 04.11.2019. a sularahaarve nr 2753 (tl 6) kohaselt on koerte püüdmise eest A A tasunud. A A 21.07.2020. a avalduse MTÜ-le X varjupaik G DS (tl 44, tõlge tl 46, 45) kohaselt on tema võtnud varjupaigast loomad ja ta palub anda infot, millal ja mis asjaoludel MTÜ neid ära võttis ning lisada fotot. MTÜ X varjupaik G DS tõendi (tl 47, tõlge tl-l 49) kohaselt helistas meesterahvas 4. novembril Ast (A) ja teatas, et võõrad koerad murdsid tema lambaid. Nad suunasid väljakutse vallavalitsusele ning vallas kinnitati tellimus. Pärast seda läks MTÜ töötaja A ning võttis 4 koera (2 täiskasvanut ja 2 kutsikat) ära. Samal päeval helistas koerte omanik (A A), tuli varjupaika, tasus kinnipüüdmisega seotud kulutused ära ning viis loomad tagasi koju. Hagejale T Vallavalitsuse 14.05.2020. a vastuse (tl 16) kohaselt 21.01.2020 kirjaga nr 6.45.2/2232-3 teatati, et koeraomanik kahetseb juhtunut ning on valmis kahjunõuet lahendama fikseeritud tõendite alusel. Sama väljendub T Vallavalitsuse 26.06.2020 vastuses hagejale (tl 18). Kostja hagi vastuses kinnitas, et ta peab koeri oma talus (K, K küla, T vald; katastritunnus x), käib neid iga päev kontrollimas. Kostja käis koeri kontrollimas ka 02.11.2019 ja 03.11.2019 ning koerad asusid kostja talus. Kohus leiab aga, et hinnates kohtu toodud tõendeid koosvõetult, saab lugeda tõendatuks, et hagejale kuulunud lambaid ründasid ikka kostja koerad. x DS ́i varjupaiga kviitungi kohaselt käis kostja poeg A A varjupaigas nelja koera järel. Kohus pooldab hageja arusaama ning ebatõenäoline on, et kostja poeg läheb järgi võõrastele koertele. Kohus on seisukohal, et koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et koerast tulenevat ohtu vara kahjustamiseks (kõne all oleval juhul lammaste ründamine) võib pidada tüüpiliseks ohuks ning seda eriti olukorras, kus on tegemist suurte elavate nelja koeraga. Kohtu hinnangul esineb ka koerast tuleneva tüüpilise ohu ja tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos. Seega on hageja vara saanud kahjustada koerale kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel, mistõttu järgneb kahju tekitamisele loomapidaja riskivastutus VÕS § 1060 alusel. Kostja koerad olid ringi hulkumas küll ning kostja, olles koerte omanik, vastutab nende tegude eest. Kohus ei ole asjas tuvastanud vähimaidki kostja vastutust välistavaid asjaolusid. Ka kohus leiab, et hageja võttis tarvitusele abinõud oma vara (lammaste) kaitseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejale kuuluva kinnistu territoorium on piiratud kahemeetrilise aiaga. See sai tõendatud ka tunnistaja A. Bi ütlustega ja suurkiskja tekitatud kahjustuse kohta Keskkonnaameti teostatud ekspertiisi aktiga. Kõige ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, nimelt 1083,96 euro suuruse kahju väljamõistmise osas. 175 euro suuruse kahju väljamõistmise osas jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja palub mõista kostjalt välja ka viivis kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni summa täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.