Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R. T. vastu 40 euro nõudes
Tsiviilasja hind
40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490) Hageja esindaja: Berit Asuküla (EFTA LEGAL OÜ) Kostja: R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R. T. vastu.
2.Välja mõista kostjalt R. T.lt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvi võlgnevus 30 eurot ning sissenõudmiskulud 10 eurot. Menetluskulud
3.Jätta poolte menetluskulud kostja R. T. kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt R. T.lt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks hageja menetluskulud summas 340 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 220 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-22-129740 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) palub R. T.lt (kostja) välja mõista leppetrahvi võlgnevus 30 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki xxx numbrimärgiga xxxxxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 02.03.2020. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega saab tutvuda. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Kostja parkis enda sõiduki hageja opereeritavale parkimisalale 02.03.2020, xxx (xxxx, xxxx), sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu rikkumise tõttu on väljastatud leppetrahvinõue nr 1550 2032 0182 2427 (paigutatud sõiduki kojamehe vahele), maksetähtaeg 16.03.2020, summas 30 eurot, summa on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjadele. Kohtueelselt saatis hageja 02.06.2021 ja 31.05.2022 nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele e-maili aadressile xxx . Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hageja nõuab kostjalt lisaks leppetrahvi võlgnevusele summas 30 eurot ka sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel summas 10 eurot.
2.Hageja ei tuvastanud erandlikke asjaolusid kostjale 02.03.2020 leppetrahvinõude väljastamisel. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirjad tema rahvastikuregistrijärgsele e-maili aadressile, mille rahvastikuregister väljastas hagejale kostja kontaktidena. Kostja on kinnitanud enda e-maili aadressiks xxx ning kui see on väidetavalt muutunud ja kostja seda enam ei kasuta, pidanuks ta tegema vastavad muudatused ka rahvastikuregistris. Hageja on lähtunud rahvastikuregistri väljastatud andmetest ja on kostjale saatnud kaks meeldetuletuskirja tasumata leppetrahvi kohta. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti e-maili teel nõudekiri võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata.
2-22-129740
4.Kostja ei ole saanud ühtegi trahvi kviitungit ega ole näinud ka vana meiliaadressi peale saadetud meeldetuletusi Kostja kasutab meiliaadressi xxx üle kümne aasta. Tõenäoliselt oli auto juba müüdud, ostu-müügilepingut tal alles ei ole. Kuna ta ei ole saanud ei trahvi kviitungit ega ka muud teavitust, siis ta ei saa kuidagi teada, et mingi trahvi on saanud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud
8.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama. Kohus täitis selgitamiskohustust 16.01.2023.
9.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
10.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
11.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:
2-22-129740 a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hageja
12.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduki xxx numbrimärgiga xxxxxx parkis 02.03.2020 aadressil xxx asuvas hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes, st sõiduki parkimisel ei olnud parkimise eest tasutud (dtl 33-47). Vaidluse all ei ole asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise tõttu on kostjale esitatud leppetrahvinõue (leppetrahv nr 1550 2032 0182 2427 summas 30 eurot, maksetähtajaga 16.03.2020) summas 30 eurot on kostja poolt tasumata.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusalune sõiduk võis olla vaidlusalusel kuupäeval kostja poolt võõrandatud, et lepetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul ning, et leppetrahvinõue ei ole kätte toimetatud.
14.Kostja vastuväidete kohaselt võis vaidlusalune sõiduk olla müüdud, kuid kostjal ei ole ostumüügilepingut alles.
15.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli sõiduki xxx numbrimärgiga xxxxxx omanik/vastutav kasutaja 02.03.2020. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (dtl 48), mille kohaselt oli sõiduki omaniku/vastutava kasutaja isikukoodiks xxxxxxxxxxx, mis kuulub rahvastikuregistri andmetel kostjale. Kostja ei ole kohtule esitanud sõiduki ostu-müügilepingut, ega teatanud, et sõidukit kasutas kolmas isik, mistõttu on nimetatud kostja vastuväide paljasõnaline ja tõendamata.
16.Kostja leiab, et hageja ei ole teavitanud kostjat leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõuded kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
17.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
18.Kostja märgib, et ei ole kojamehe vahele pandud leppetrahvi teadet ega e-posti aadressile saadetud teadet kätte saanud.
19.Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
2-22-129740
20.TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
21.Kuivõrd Riigikohus on punktis 14.6 viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ja kas kostja on teinud usutavaks sõiduki kojamehe vahelt leppetrahvinõude kaotsimineku võimaluse. Kohus leiab, et hageja on fotodega (dtl 33-42) tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate. Kohtu hinnangul ei ole kostja muutnud usutavaks leppetrahvinõude kaotsimineku võimalust. Kostja ei ole väitnud, et rikkumise päeval esinesid erandlikud ilmaolud. Nimetatu ei nähtu ka hageja fotodelt.
22.Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
23.Sõidukist tehtud fotodelt (dtl 33-42) nähtub, et esiklaasile on paigutatud kollane lipik. Kohus leiab, et kuivõrd Riigikohus on punktis 14.6 märgitud lahendis pidanud mõistlikuks leppetrahvi nõudest edastamise viisiks selle sõiduki esiklaasi kojamehe vahele paigutamist, siis tuleb eeldada, et tal oli mõistlik võimalus ka sellega tutvuda. Asjaolu, kas kostja seda võimalust, kojamehe vahele paigutatuga tutvuda, kasutas või mitte, ei oma tähtsust. Kohtu hinnangul võtab siiski mõistlikult hoolas isik, enne sõidukiga sõitma asumist, sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pandu ja veendub, millega tegemist on.
24.Kostja väitel ei ole kostja hageja poolt e-posti aadressile saadetud meeldetuletusi kätte saanud. Hageja väitel on hageja saatnud nõudekirjad hageja rahvastikuregistrijärgsele e-posti aadressile xxx.
25.Lisaks pärast kohe peale kostja rikkumise avastamist leppetrahvi nõude kättetoimetamist on hageja saatnud 02.06.2021 ja 31.05.2022 kostja enda poolt rahvastikuregistris märgitud elektronpostiaadressile võlgnevuse meeldetuletuse (dtl 49-50), millele kostja ei ole vastanud. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 sätestab, et rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuste eeldatakse. Kostja on rahvastikuregistrile kinnitanud enda e-posti aadressiks xxx ning kui see on muutunud ja kostja seda enam ei kasuta, pidanuks kostja tegema vastava muudatuse ka rahvastikuregistris. Seega on kohus seisukohal, et kostja on kätte saanud ka hageja 02.06.2021 ja 31.05.2022 nõude tasumise meeldetuletuskirjad.
26.Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahve eest 30 eurot.
27.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluna 10 eurot. Kostja vaidles hagile vastu, kuid eraldi sissenõudmiskulude nõuet ei vaidlustanud.
28.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15
2-22-129740 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesolevas asjas on hageja leppetrahvinõude suuruseks 30 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kohtueelselt saatnud kaks meeldetuletuskirja (02.06.2021 – dtl 49 ja 31.05.2022 – dtl 50) kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Seega on hageja tõendanud meeldetuletuskirjade saatmist kostjale. Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte (dtl 48). Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu summas 10 eurot.
29.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu summas 10 eurot, kokku 40 eurot Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
33.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu 357,50 eurot (dtl 76-77). Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
34.TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot.
35.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 4842.
36.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
2-22-129740
37.Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 3 h 15 min ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, kokku 357,50 eurot. Kohus leiab, et hageja tunnitasu suurus on mõistlik.
38.Ajakulu osas leiab kohus, et antud juhul ei ole tegemist pidevalt leppetrahve sisse nõudva esindaja jaoks keeruka ega mahuka vaidlusega. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, samuti asjaolusid, et hageja esindaja kui leppetrahvide sissenõudmisele spetsialiseerunu esitab pidevalt ühetaolisi hagisid, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 2 tunni ulatuses.
39.Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõsta hageja õigusabikulud 240 eurot (220 eurot (2x110) + 20 eurot) ja riigilõiv 100 eurot, kokku 340 eurot.
40.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4) /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.