Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Toimetada G. T.e ́ele tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohtu menetluses on Swedbank AS hagi G. T. vastu võla õudes. Kohus võttis 15.08.2022 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu kohus toimetas kostjale hagi kätte kuupäeval dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded kuupäeval (TsMS § 317 lg 5). dokumendid on kätte toimetatud 25.12.2022. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus vaid järgmist. 2 (2)

2-22-111553 Hagi aluseks on hageja ja kostja vahek 23.09.19 sõlmitud laenuleping xxxx (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 5 000,00 eurot intressimääraga 18% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 01.08.2024, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. Viivi on lepingu järgi EKP intress + 8% aastas ehk 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 18% aastas. Kostja kohustusi, mis tal hageja ees lepingus oli ei täitnud. Hageja saatis 07.08.2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja kohustust ei täitnud ja hageja luges lepingu ühepoolselt ülesöelduks 25.08.2020, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Kostja võlgneb laenulepingust nr xxxx järgi kokku 5 624,25 eurot, millest põhiosa 3 937,52 eurot, intress 268,53 eurot ja viivis 1 418,20 eurot ning viivis põhinõudelt (3 937,52 EUR) 18% aastas alates 09.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks oli poolte vahel sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping xxxx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1 000,00 eurot intressimääraga 18% aastas. Lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.4 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt Kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu, Limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt (lepingu tingimuste p 6.6). Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, s.o iga kuu 15. kuupäeval (lepingu tingimused p 6.8) ning kostjal lasus kohustus tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol (lepingu tingimused p 6.9). Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (lepingu tingimused p 6.15). Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas (lisa 6). Lepingu tingimuste punkti 12.4 kohaselt on hagejal õigus leping mõjuval põhjusel kohe üles öelda (vt Panga Üldtingimuste punkti 9) (lisa 7). Üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt on pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda (erakorraline ülesütlemine). Mõjuvaks põhjuseks loeb üldtingimuste punkt 9.2.9 teiste hulgas selle, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad (nt klient on jäänud korduvalt viivisvõlgnevusse). Kuna kostja ei täitnud kohaselt sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 07.08.2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks (lisa 3). Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 25.08.2020, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxxx tulenev võlgnevus on kokku 715,66 eurot, millest põhiosa 600,00 eurot, intress 30,90 eurot ja viivis 84,76 eurot. Hageja selgitab, et lepingu kehtivuse ajal kandis nõude arvestus numbrit xxxx (lisa 81) ning lepingu lõppedes sai nõude arvestus numbri 20-058919-KX (hagi lisa 8), kus kajastuvad võlgnetavad summad. Tegemist on hageja programmi eripäraga, eristamaks kehtivat ning lõppenud lepingut. Kostja kasutuses on krediidilimiit summas 600,00 eurot, mis ongi hageja põhinõude suurus. Kostjal on tasumata intressimaksed alates 15.06.2020 kuni lepingu lõppemiseni kokku summas 30,90 eurot järgmiselt: 15.06.2020 – 9,30 €, 15.07.2020 – 9,00 €, 15.08.2020 – 9,30 €, 25.08.2020 – 3,30 €. Viivis on 08.06.22 seisuga 84,76 eurot.

3 (2)

2-22-111553 Hageja palub mõista G. T. ́elt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 5 624,25 eurot, millest põhiosa 3 937,52 eurot, intress 268,53 eurot ja viivis 1 418,20 eurot ning viivis põhinõudelt (3 937,52 EUR) 18% aastas alates 09.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni; mõista G. T. ́elt Swedbank AS-i kasuks välja Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku 715,66 eurot, millest põhiosa 600,00 eurot, intress 30,90 eurot ja viivis 84,76 eurot ning viivis põhinõudelt (600,00 EUR) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuluks maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 209,11 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 455,89 eurot, kokku 665,00 eurot) G. T. kanda ja mõista need temalt Swedbank AS-i kasuks välja; mõista G. T. ́elt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.