1.Rahuldada AS SEB Pank hagi A.S. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A.S.lt (S., isikukood xxxxxxxxxxx) AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks A.S. ja hageja vahel 07.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr 2021020510 tulenev põhivõlg 13 472,60 eurot, intress 501,16 eurot ja viivis seisuga 20.02.2023 summas 359,41 eurot (alates 14.06.2022 kuni 24.11.2022 52,49 eurot ning alates 25.11.2022 kuni 20.02.2023 summas 306,92 eurot), kokku summas 14 333,17 eurot.
3.Mõista A.S.lt AS SEB Pank kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 13 472,60 eurot) alates 21.02.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 980 eurot ning mõista nimetatud summa A.S.lt AS SEB Pank kasuks välja.
6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 25.11.2022 hagi kostja vastu põhivõla 13 472,60 euro, intressi 501,16 euro (intressimäär 7,5% aastas, intress on arvestatud perioodi 12.05.2022 kuni 11.11.2022 eest), hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise (arvestatuna kuni 24.11.2022) 52,49 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 13 472,60 eurot, alates 14.06.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.11.2022 viivisemääras 8% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 25.11.2022 viivisemääras 8% aastas. Nõuded tulenevad kostja ja AS SEB Pank vahel 07.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr 2021020510, mille alusel sai kostja laenu 13 739,83 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi vastavalt lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 12. kuupäevaks, esimese osamaksega 14.04.2022 ning viimase osamaksega 12.12.2028. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, jäädes osamaksed täielikult võlgu alates 13.06.2022 ja olles osamaksete tasumisega osaliselt võlgnevuses juba enne nimetatud kuupäeva. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 11.11.2022. Hageja täpsustas hagi alust 16.02.2023 ja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-17799
2.31.08.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
3.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte e-posti teel 23.01.2023. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 06.02.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
4.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid AS SEB Pank ja kostja 07.12.2021 laenulepingu nr 2021020510, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu kuni 15 000 eurot. Reaalselt maksti kostjale välja laen summas 13 739,83 eurot. Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu 12. päeval, esimese maksega 14.04.2022 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 12.12.2028 vastavalt lepingu punktile 3.1. Lepingu punkti 3.2 kohasel oli kostjal maksepuhkus on alates 07.12.2021 kuni 12.03.2022. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli intressimääraks 7.5% aastas. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et AS SEB Pank, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
5.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 16.02.2023 hagi täpsustuses esitanud asjaolud, millest nähtub, et laenutaotluses on kostja avaldanud enda sissetulekuks 900 eurot ning et tal puuduvad kohustused väljaspool AS-i SEB Pank. Hageja analüüsis kostja laekumisi, mille kohaselt oli kostja kuue kuu keskmine sissetulek 1037 eurot. Hageja teostas kostja poolt esitatud andmete alusel maksevõime analüüsi, mille kohaselt olid kostja maksekohustused kokku ligikaudu 711 eurot, millest kohustused enne refinantseerimislepingu sõlmimist olid hageja ees igakuiselt 346,14 eurot. Hageja soovis kostja kohustuste mahtu vähendada, st võlgnevuste refinantseerimise eesmärk oli kostjale anda võimalus maksevõimekohasemaks maksmiseks ning leevendada kostja igakuiseid kohustusi. Lisaks vähendas hageja ka intressimäära võrreldes varasemalt sõlmitud lepingutega, mis olid vahemikus 7,5% kuni 12,5%. Enne refinantseerimise lepingu sõlmimist oli kostja maksekohustus hageja ees igakuiselt 376,14 eurot, mis vähenes peale lepingu sõlmimist ning uueks makses vastavalt lepingule oli 217,36 eurot. Intressi määraks leppisid hageja ja kostja kokku 7,5%. Seega vähendas hageja refinantseerimise lepingu 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-17799
sõlmimisega kostja kohustusi igakuiselt 158,78 eurot võrra ning laenu kogu summa ei suurenenud. Kokku koos kõikide kohustustega, sh väliste kohustustega vähenes kostja maksekoormus oluliselt, s.o 711 eurolt 553 euroni. Maksevõime analüüsi kohaselt oli kostja sissetulek 1037 eurot ning peale refinantseerimise lepingu sõlmimist moodustasid kostja kohustused sissetulekust ligikaudu pool, s.o 51% varasema 79% asemel, mis vastab vastutustundliku laenamise põhimõttele. Seega on hageja teinud kõik endast oleneva, et kostja maksekohustusi vähendada ning võimaldada kostjale maksimaalne leevendus kohustuste täitmisel. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et AS SEB Pank järgis VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52%. Seega kolmekordne määr oli 61,56%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli laenu intressimäär 7,5% aastas ja krediidikulukuse määr 10,47% aastas. Lepingus on märgitud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud 07.12.2021 seisuga ja eeldustega, et intressimäär on 7,5% aastas, laenu tähtpäev on 12.12.2028, lepingu tasu on 35 eurot, SEB Laenukaitse lepingu maksete suurused vastavad kindlustuslepingule lisatud prognoostabelis toodud maksetele, arvelduskonto(de) kuutasu on 0,3 eurot ja kogu laen summas 15 000 eurot võetakse viivitamata täies mahus kasutusse. võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida kostja on kohustatud maksma: krediidisumma 249,90 eurot, aastane intressimäär 7,5%. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja jättis tasumata osamaksed alates 13.06.2022, pärast mida ütles AS SEB Pank lepingu üles alates 11.11.2022, pärast mida muutus kogu võlajääk sissenõutavaks kokku summas 13 739,83 eurot. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 07.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr 2021020510 tuleneva põhivõla summas 13 739,83 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ja AS SEB Pank on 07.12.2021 sõlmitud laenulepingus nr 2021020510 kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 7,5% aastas. Seega kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni oli perioodil 12.05.2022 kuni 11.11.2022 kokku 501,16 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 501,16 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-17799 seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja hagi esitamisele järgnevast päevast protsendina. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 13 739,83 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 12.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.11.2022, 8% kooskõlas laenulepingu punktile 2.3 ja VÕS § 113 lg 1 teise lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 52,49 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 25.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 20.02.2023 seisuga on viivis kokku 52,49+306,92=359,41 eurot (viivis perioodil 25.11.2022 kuni 31.12.2022 on 109,26 eurot, viivisemäär 8% aastas. Viivis perioodil 01.01.2023 – 20.02.2023 on 197,66 eurot, viivisemäär 10,5% aastas). Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
11.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
12.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 980 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 980 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
13.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.