3.Jätta menetluskulud T V kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.02.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.T V (hageja) esitas 03.04.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse M M (kostja) vastu kahjuhüvitise 19 404 euro väljamõistmiseks. Hageja suurendas 07.02.2023 nõuet, paludes kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitis 21 838 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu xxx. Sellega piirneb kostja kinnistu xxx. Hageja avastas 05.04.2018, et kostja oli hageja loata raiunud maha kinnistul xxx üle 8 cm diameetriga puud ja ca 30 alla 8 cm diameetriga puu. Hageja palus välja mõista kostjalt hüvitis tekitatud kahju hüvitamiseks. Oluline ei ole kostja väide, et ta raius puid ca 200 m2 suurusel alal. Tähtsust omab raiutud puude arv, puude liik ja tüve läbimõõt, millest tuleks kahju hüvitise määramisel lähtuda. Võimalik ei ole kostja poolt raiutud 29 suure puu asemele samasuguseid suuri puid istutada, seepärast tuleb korraldada asendusistutus väiksemate puudega. Hageja hinnangul saab kahjuhüvitise määramisel lähtuda Tallinna Linnavalitsuse poolt 11.02.2021 määrusega nr 2 vastuvõetud „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise korrast“ (edaspidi määrus). Viidatud määrus on oma olemuselt kohustatud isiku kohustuse suuruse kindlaksmääramise metoodika. Määrus näeb ette mitu uut puud peab asemele istutama, kui keegi on omavoliliselt raiunud kasvavaid puid. Seejuures arvestatakse, et istutatavad puud on alati väiksemad kui raiutavad puud, mistõttu tuleb neid istutada arvuliselt rohkem. Tuleb arvestada ka seda, et ebaseaduslik raie leidis aset tiheasustusalal. Istutava puuliigina eelistab hageja harilikku pärna. Määruse alusel tehtud arvestuse järgi peaks raiutud puude asemele istutama hageja kinnistule 441 haljastuse ühikut maksumusega 21 838 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et tema raius puid hageja kinnistul ca 200 m2 suurusel alal. Segametsa asemele soovib hageja ala taasmetsastamist talle meelepärase pärnadest koosneva parkmetsaga, mis ei ole põhjendatud. Hageja nõutav hüvitis ei ole kooskõlas asja taastamisväärtusega. Hageja pakutud kahjuhüvitise kujunemine ei arvesta seda, et kinnistu Xxx sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Kostja tellitud hinnapakkumise järgi oleks vaja hageja kinnistule istutada 21 istikut maksumusega 630 eurot. Istikute transpordi ja istutamise on kostja valmis isiklikult teostama. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − hagejale kuulub kinnistu Xxx ja kostjale kuulub naaberkinnistu Xxx; − 05.04.2018 langetas kostja loata hageja kinnistul kasvanud 29 üle 8 cm diameetriga puud ja ca 30 alla 8 cm diameetriga puud (tl 47–49).
5.Kohus leiab, et kostja, raiudes maha hageja kinnistul kasvanud puid, on rikkunud hageja omandit, põhjustades sellega hagejale õigusvastaselt kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 mõttes. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt puuduvad kostja tegevuse õigusvastasust (VÕS § 1045 lg 2) ja süüd (VÕS § 1050 lg-d 1 ja 2, § 1052) välistavad asjaolud. Seega vastutab kostja hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest.
6.Juhul kui omandiõiguse rikkumine seisneb asja kahjustamises, reguleerib varalise kahju hüvitamise ulatust VÕS § 132. Viidatud sätte lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Praegu nõuab hageja üksnes kinnistu parandamise kulude hüvitamist.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tuvastada kahju suurus. Kohus on 29.11.2021 istungil selgitanud, et kumbki pool peab esitama tõendid kahjuhüvitise suuruse kohta (tl 47–49).
7.1.Esmalt toob kohus välja, et tõendamata on hageja kinnistu ala, kus kostja puid maha raius. Kostja esitas väite, et maa-ala oli ca 200 m2, hageja on seevastu väitnud, et ala on suurem. Pooled on esitanud enda väidete kinnitamiseks tõendid: kostja video (tl 44, tl 57); hageja pildid 31.01.2022 menetlusdokumendis ja dokumendile lisatud fotod (tl 61–64, tl 66–81), kus on välja toodud vahemaad kinnistul Xxx asuvate objektide vahel. Kohus leiab, et dokumendid, millega pooled soovivad tõendada metsaraie ala, on poolte seletused, mis ei ole tõendid TsMS § 229 lg 2 järgi. Kohus ei arvesta poolte seletusi metsaraie ala kohta.
7.2.Hageja on seisukohal, et kahjuhüvitise suuruse määramisel saab lähtuda Tallinna Linnavalitsuse poolt vastuvõetud määrusest. Kohus leiab, et viidatud määrus ei reguleeri eraõiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamist ja määruse alusel ei saa tuvastada hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Kohus põhistab oma seisukohta järgmiselt.
7.2.1.Määrus on kehtestatud looduskaitseseaduse (LKS) § 45 alusel. LKS § 45 sätestab, et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus
7.2.2.Määruse § 1 näeb ette, et raie- ja hoolduslõikusloa andmise korra (edaspidi määrus) eesmärk on tagada puude soodsad kasvutingimused ja nende kaitse, säilitada looduse elurikkust ja kujundada linnaruumi. Määruses reguleeritakse Tallinna linna haldusterritooriumil kasvava puu raie- või hoolduslõikusloa taotlemist ja andmist ning loale kõrvaltingimuste, sh asendusistutuskohustuse määramist (määruse § 2 lg 1). Määruses ei reguleerita kasvava metsa raiet metsaseaduse tähenduses ega põõsaste ja viljapuude raiet ja hoolduslõikust (määruse § 2 lg 2). Määruse § 15 lg 1 esimese lause järgi määratakse asendusistutuskohustus ehitusraieks, kujundusraieks ja kahjustatud puu raieks antud raieloa kõrvaltingimusena.
7.2.3.Otsuse punktides 7.2.1 ja 7.2.2 välja toodud normidest nähtub, et käsitletav määrus on kehtestatud avalik-õiguslikes suhetes ja see reguleerib Tallinna linna territooriumil kasvava puu raie- või hoolduslõikusloa taotlemist ja andmist ning loale kõrvaltingimuste, sh asendusistutuskohustuse määramist. Hageja viidatud määrusega reguleeritud asendusistutuse (määruse §-d 15–21) alusel ei saa määrata hagejale tekitatud kahju suurust, sest asendusistutuse eesmärgiks ei ole määruse § 15 lg 1 esimese lause järgi reguleerida erasuhtes tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramist ja kahju hüvitamist.
7.2.4.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käsitletav määrus ei kohaldu hagejale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramisel.
8.Kohus on 29.11.2021 istungil selgitanud, et hageja viidatud määrus ei ole vaidluses kohaldatav. Kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada tõendid, nt asjatundja arvamus, kahju suuruse tuvastamiseks (tl 47–49). Hageja ei ole tõendeid esitanud, avaldades istungijärgselt esitatud menetlusdokumentides, et ta jääb kahju suuruse osas määrusest tuleneva asendusistutuskohustuse mahu kujunemise juurde.
9.Kohus on 01.03.2022 korraldustes pooltele selgitanud, et olukorras, kus menetluses on kindlaks tehtud kahju tekkimine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on seotud eriliste raskuste või ebamõistlikult suurte kuludega, saab kohus TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 alusel otsustada kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (Riigikohtu 08.12.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181, p 18; tl 86). Vaatamata kohtu ettepanekule esitada tõendid kahju suuruse kohta, ei ole pooled tõendeid esitanud. Pooled ei tugine sellele, et kahju suurust ei saa kindlaks teha või see oleks ebamõistlik. Samas on kahju tekkimine kindlaks tehtud. Seetõttu peab kohus juhindudes TsMS § 233 lg-st 1 ja VÕS § 127 lg 6 esimeses lausest võimalikuks otsustada kahju suuruse siseveendumuse kohaselt. Seejuures arvestab kohus järgmiseid asjaolusid: − kostja avaldas 13.08.2021 dokumendis, et 200 m2 suuruse ala taasmetsastamiseks läheb vaja 21 istikut koguhinnaga 630 eurot (tl 28-29). Hageja nõustus 31.01.2022 menetlusdokumendis hageja väitega (tl 61–64); − tuleb arvestada, et kohtul ei ole kohtumenetluses õnnestunud tuvastada raieala täpne suurus. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et ala, kus kostja puid maha raius, ei saa olla väiksem kui 200 m2. Seetõttu arvestab kohus kahju suuruse üle otsustamisel, et endise olukorra taastamiseks võib vaja minna rohkem kui 21 istikut. Lisaks võtab kohus arvesse seda, et osa värskelt istutatud puudest võivad mitte kasvama minna, mistõttu oleks vaja neid uute istikutega asendada. Istutatud puid tuleks hooldada, mis tekitab täiendavaid kulutusi. Kahju suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et kostja on valmis istikud transportima ja neid istutama. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et kahju suuruseks saab pidada 2000 eurot.
10.Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. Hagejal on tekkinud otsene varaline kahju 2000 eurot VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses. Hagejal tekkinud kahju on hõlmatud kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot.
11.Kostja on palunud kohtul määrata TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise kord, võimaldades tal tasuda kahjuhüvitist osamaksetena. Kohus toob välja, et seaduse järgi tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana (VÕS § 136 lg 1). Kohtu hinnangul saab viidatud reeglist kõrvale kalduda ja määrata hüvitise maksmine osamaksetena erandlikel asjaoludel. Kostja ei ole praegu toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis annaksid alust otsustada kahjuhüvitise maksmise osade kaupa. Kostja ei ole põhjendanud, et tema varaline olukord ei võimalda tal maksta korraga 2000 euro suurust kahjuhüvitist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord, võimaldades kostjal tasuda hüvitise osamaksetena.
12.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. Viidatud säte näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohtupraktika järgi rakendub säte ka juhul, kui kompromissettepaneku on teinud kohus ning üks pooltest on ettepanekuga nõustunud (Riigikohtu 20.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2709, p 12). Kohus on teinud 15.02.2023 kohtuistungil ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga tingimusel, et kostja maksab hagejale hüvitist vahemikus 1500–2100 eurot. Kostja oli nõus kohtu ettepanekuga. Hageja sellega ei nõustunud. Kohtuotsusega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2000 eurot. Seega rahuldatakse hagi sellesarnases ulatuses, nagu on kompromissina pakkunud kohus. Kui mõlemad pooled oleksid nõustunud kohtu kompromissettepanekuga, oleks kohus kinnitanud kompromissi ja vaidlus oleks varem lõppenud ning pooltel ei oleks täiendavaid
menetluskulusid tekkinud. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 2 alusel.
13.Kostja on 15.02.2023 istungil avaldanud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
14.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
15.Hagi esitamisel ja kuni 25.05.2021 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi kuulus tsiviilasjas hinnalt kuni 25 000 eurot tasumisele riigilõiv 900 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 960 eurot. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 60 eurot tagastamist, esitades kohtule nõuetekohane avaldus. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.