lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-132406/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 17.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-132406/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1857
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 1132 lg 2, 6TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144 lg 7Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 172 lg 9Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Triin Harak

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-132406

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi A. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8630,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS Aktiva Portfolio, registrikood 16013522;

esindajad

lepinguline esindaja S. R., e-posti aadress xxx Kostja: A. M., isikukood xxx; Rahvastikuregistrijärgne elukoht Eesti, tegelik elukoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A. M.ilt välja AS Aktiva Portfolio kasuks võlgnevus kokku 7366,19 eurot, millest põhivõlgnevus 6399,94 eurot, intress 386,01 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot ja kuni 26.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 570,24 eurot.
3.Mõista A. M.ilt välja AS Aktiva Portfolio kasuks viivis põhinõudelt 5530,21 eurot alates 27.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni 18,90% aastas, põhinõudelt 698,99 eurot alates 27.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni 10,50% aastas ning põhinõudelt 170,74 eurot alates 27.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni 15% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 6399,94 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsMS § 4842
4.Jätta rahuldamata AS Aktiva Portfolio sissenõudmiskulude nõue 120 eurot.
5.Menetluskulud jätta 98,4% ulatuses A. M.i kanda ning 1,6% ulatuses AS Aktiva Portfolio kanda.
6.Määrata AS Aktiva Portfolio menetluskulude suuruseks 1020 eurot, s.o riigilõiv 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 300 eurot. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Mõista A. M.ilt välja AS Aktiva Portfolio kasuks hageja menetluskulud 98,4% ulatuses, s.o summas 1003,68 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduarvele nr xxx viitenumbriga xxx. A. M. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1003,68 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 160 eurot.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
10.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2(5)

1.AS Aktiva Portfolio nõuab 26.10.2022 hagis A. M. vastu 6399,94 euro põhivõlgnevuse, 386,01 euro intressi, 10 euro laenuhaldustasu, 120 euro sissenõudmiskulude, 570,24 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Inbank AS ja kostja vahel 22.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx, 09.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx ning 09.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx. Kostja ei ole täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. Inbank AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 28.04.2022. 29.04.2022 loovutas Inbank AS kostja vastu nõude ASle Aktiva Portfolio.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.11.2022 määrusega, andes kostjale 15 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressile xxx ning võimalikule kostja aadressile xxx (23.11.2022 tagastatud – ei viibinud kohal). Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses ega kohtumenetluses, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.01.2023 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 18.01.2023, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus 16.02.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
3.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist.
4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudekulud 120 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust.

3(5)

Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, millal ja kuhu hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis. Samuti ei nähtu hagist millal ja mis viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti aadressid, postiaadressid) hageja kostjaga ühendust võttis või hageja võlgnikuga suhtles seonduvalt võlanõuete selgitamisega ja vastuväidete esitamisega. Samuti ei nähtu kohtule, millised on konkreetsed kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, millal need päringud tehti ning millised on võlanõude avaldamisega tehtud kulud, sh mis viisil ja kus võlanõue avaldati. Hageja ei ole hagis kirjeldanud ühegi toimingu sisu. TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja pannud, mis toiminguid, millal ja mis viisil ta teinud on, mis kirjad ja mis konkreetsetel aegadel kostjale on saadetud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kostjale saadeti enne või pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju või tehti muid toiminguid. VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3 piirangud, ei ole hinnatavad. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue 120 eurot õiguslikult põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.

5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 7486,19 eurot, s.o põhivõlg 6399,94 eurot, intress 386,01 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 570,24 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 7366,19 eurot, s.o põhivõlg 6399,94 eurot, intress 386,01 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 570,24 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 98,4% ((7366,19x100) / 7486,19). Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 98,4% ulatuses kostja kanda ning 1,6% ulatuses hageja kanda.
6.Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 700 euro, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 460 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 1180 eurot.
7.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 700 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 lg 7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetlusekulude hulka (TsMS § 172 lg 9 III lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

4(5)

9.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hagihind on käesolevas asjas 8630,40 eurot ning esindajatasu summas 460 eurot ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 300 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel ning menetluskulude nimekirja koostamisel ja esitamisel kokku kuluma enam kui u 2,5h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 300 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 160 euro ulatuses rahuldamata.
10.Kokku on kohtu hinnangul hageja menetluskulud seega 1020 eurot, sh riigilõiv 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 300 eurot, millest kostja kanda jääb 98,4% ulatuses ehk 1003,68 eurot (1020x98,4%). Seega hageja kantud menetluskulud summas 16,32 eurot jääb kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
11.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja