M K hagi R P vastu mittevaralise kahju ja lisanduva viivise nõudes hagi hind 600 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: M K (isikukood xxx; elukoht xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus (Advokaadibüroo
EMERALDLEGAL;
e-post: [email protected] ); Kostja: R P (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx; xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt R Pilt (isikukood xxx) hageja M Ku (isikukood xxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja viivis hüvitiselt 150 eurolt alates hagi esitamisest 01.12.2022 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt R Pilt (isikukood xxx) hageja M Ku (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 1611,40 (üks tuhat kuussada üksteist eurot ja 40 senti), millest 245 eurot on riigilõivud ja 1366,40 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt R Pilt (isikukood xxx) hageja M Ku (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1611,40 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja edastas enne kohtuvaidlust kostjale nõudekirja kahju hüvitamise nõudes ja andis kostjale võimaluse kompromissi sõlmimiseks. Kostja sai kirja kätte, mida tõendab serveriteatis. Kostja ei vastanud nõudekirjale.
2.Kostja avaldas Delfi võrguväljaandes artikli „M K astub kohtu ette maikuus“ kommenteerimise alal xxx pseudonüümi „V“ all järgmise kommentaari: „Kolm suurt ülbet meest pressisid telefonis kaitsetult naiselt tunnistust välja. Ilmselt öeldi lisaks, et K tuleb õhtul joogisena koju "karistama" kui naine kohe kõike ei eita. Jälk!“.
3.Hageja esitas kohtusse avalduse kostja isikuandmete tuvastamiseks. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr xxx välja nõutud andmetega, et teo pani toime kostja. Nimetatud tsiviilasjas väljastas meediaväljaanne kommentaaride autori IP-aadressid. Telekomiühingu vastuse kohaselt oli vastavate IP-aadressi kasutajaks kostja. Pooled ei saa mõistlikult vaielda selle üle, et kostjale etteheidetava teo kirjeldus on käsitletav avaldamisena. Avaldamine on tõendatud. Järelikult tuleb lugeda, et kostja on hageja kui kannatanu isiklikke õiguseid rikkuva teo toimepanija.
4.Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kostja avaldas ebakohaseid väärtushinnanguid. Vaadates kostja kommentaari kogumina, saab keskmine mõistlik inimene järeldada, et kostjale on teada päriselu faktid ja tõendid, mis võimaldavad tal esitada hageja suhtes hinnangu, et hageja oleks tunnistust vägivalla ähvardusel välja pressinud (sisuliselt toime pannud kuriteo).
5.Lisaks märkis kostja hageja suhtes halvustavalt ja stigmatiseerivalt, et hageja tuleb koju karistama naist joogisena ja kuriteost vaikima sundimine pandi toime kaitsetu naise suhtes ning see kõik on jälk. Väärtushinnang võib olla ebakohane, kui see on objektiivselt põhjendamatu ehk avalikult häbistav, mõnitav ja solvav. Ebakohased on väärtushinnangud, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.
6.Kostja on avaldanud väärtushinnangud hageja vägivaldsuse kohta meelevaldselt ja arvestamata faktiliste asjaolude puudumist. Kostjal ei saanud olla teadmisi asjaoludest hageja kohta. Kostja ei tunne hagejat isiklikult ja seega ei olnud kostjal teadmisi hageja peresuhete kohta, kostja ei ole teo toime panemisel tuginenud objektiivsetele tõenditele ja tegeliku elu faktidele. Kostja teo tulemusel jääb hagejast ebaõige mulje nagu hageja oleks vägivaldne ja ähvardaks oma (eks)abikaasat. Eestis kehtib süütuse presumptsiooni põhimõte, mille kohaselt ei
tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtulahend. Kuna kostja avaldatud hinnangud on ilmselgelt põhjendamatud ja hagejat solvavad, on tegu ebakohaste väärtushinnangutega. Ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja teotanud hageja au ning seega rikkunud hageja isiklikke õigusi.
7.Hageja viitas VÕS § 1046 lõigetele 1 ja 2. Kohtupraktikas on korduvalt mõistetud välja hüvitisi ka „ühe“ ebaõige faktiväite avaldamise korral. Hageja nimetamine inimeseks, kes on füüsiliselt vägivaldne ja ähvardab, näitab hagejat halvas valguses ja on selgelt negatiivse tähendusega. Ebakohase väärtushinnangu põhjendatuse tõendamise koormis lasub kostjal kui väite avaldajal. Kui kostja ei suuda väiteid põhjendada ning hageja suhtes esitatud väited on au teotavad ehk nendega rikutakse õigusvastaselt hageja au, kuulub mittevaralise kahju nõue rahuldamisele.
8.Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. VÕS § 1047 lg 4 kohaldub ka siis, kui isik jätab mulje teatud faktide esinemisest. Väärib rõhutamist, et antud juhul ei ole hageja toime pannud ühtegi kostja etteheidetud tegu. Kui objektiivne kõrvalseisja kostja laimavat teksti loeb, tekib tal hagejast eksitav ettekujutus. Keskmisele mõistlikule lugejale jääb ekslik mulje, justkui oleks hageja kõlvatu ja põlastusväärne inimene, kes on vägivaldne ja sunnib oma eksabikaasat vaikima.
9.Kostja ei ole tõendanud süüd välistavate asjaolude esinemist. Kostja on süüvõimeline isik ning seega vastutab õigusvastase teoga tekitatud kahju eest. Kostja pani isiklike õiguste rikkumise toime tahtlikult, sest kostja soovis hageja isiklikke õiguseid kahjustada ning viis ellu plaani avaldada hageja mainet kahjustavad väiteid. Tegemist ei olnud hooletusest või raskest hooletusest toime pandud õigusvastase teoga.
10.Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kahju tekitaja rikkumise intensiivsust ja mõju.
11.Kostja teksti sisu ja eesmärk pole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus. Nimelt jäi kostja avaldatud teksti pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks kriminaalse ja tauniva käitumise ning suhtumisega isik. Samuti on selge, et kostja ei ole kontrollinud, kas tema avaldatu tõele vastab.
12.Kostja toime pandud õigusvastane tegu on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häiris oluliselt hageja igapäevaelu. Hagejal on esinenud kostja teo tulemusel meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Samuti on hagejal tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segasid teda tavapärase elu elamisel. Kostja ei ole hageja ees kordagi vabandanud ja lootis selle peale, et võib karistamatult hagejat laimata ja tema isiklikke õigusi rikkuda. Kostja ei hooli hagejale tekkivast kahjust ning kostjal oli temast tegelikult ükskõik. Viimast iseloomustab kohtueelsete läbirääkimiste vältimine.
13.Kohtute seni välja mõistetud hüvitised ei ole mõjutanud laimajaid (sh kostjat) õigusvastasest tegevusest hoiduma. Kohtud on sarnastes asjades juba aastaid varem välja mõistnud hüvitisi, mis ei ole toonud loodetud tulemust. Laimajad jätkavad täiesti süüdimatult ebaõigete andmete
avaldamist ja teiste isikute mõnitamist. Kostja avaldas hagi aluseks olevad kommentaarid Internetis. Kohtupraktikast nähtub, et andmete avaldamisel internetis, jõuab see eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni. Järelikult tuleb lugeda, et kostja avaldatud kommentaarid on jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hageja õigushüvedele on intensiivne.
14.Hageja palus kohtul arvestada üldise elukalliduse tõusu ning seda, et varasemate aastate kohtupraktika kopeerimine ilma hüvitisi suurendamata ei taga ajakohast kompensatsiooni, sest aastatel 2018. a ja varem välja mõistetud kompensatsioonid pole enam ajakohased, kuivõrd ainuüksi inflatsioon on vähendanud raha reaalväärtust üle 25-30%. Hageja pidas õiglaseks hüvitiseks 600 eurot.
15.26.04.2023 seisukohtades osundas hageja, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja avaldas hagi aluses esile toodud avalduse ning tegu oli kostja arusaamisega, mida pole võimalik kummutada ning selle avaldamise õiguse annab sõnavabadus. Kostja vaidlustas hageja väite, et hagi punktis 6 esile toodud avaldus käib hageja kohta.
16.Hageja ei nõustunud, et tegu oli üldise mõtteavaldusega, mitte otsese laimuga hageja kohta. Asja lahendamisel tuleb arvestada avaldatu kontekstiga ning vaidluse puhul peab kohus tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida kostja ise pidas kommentaari avaldamisel silmas, ei ole asjakohane. Hageja esitas kohtule tõendina tema kohta avaldatud artikli, mille kommentaariumis kostja oma väited avaldas ning artikli juures avaldatud kõik kommentaarid, et tõendada kohtule kostja väidete konteksti.
17.Kostja kasutas kommentaaris hageja perekonnanime, mistõttu oli kostja kommentaar selgelt hageja kohta, kuigi kostja ei avaldanud hageja isikunime terviklikul kujul. Konteksti osas viitas hageja kasutaja „kinnitus“ kommentaarile: „“kannatanu“ telefoni teel kinnitas J R, et teda ei ole löödud....“. Kasutaja „kinnitus“ teine kommentaar: „ERR: „Täna hommikul M K valis oma eksabikaasa numbri ja me võisime otse ja tema enda suust kuulda, et ta eitas seesuguseid süüdistusi,“ ütles H. Kasutaja „just,“ kommentaar: „@kinnitus kui juba helme ütles, siis nii on!!“. Nendele kommentaaridele järgnes kostja kommentaar.
18.Kõik eelviidatud kommentaarid olid postitatud ühes lõimes üksteise järel, st kostja kommentaari lugenud keskmine mõistlik lugeja nägi kõiki eelviidatud kommentaare. Neid kommentaare kogumis vaadates nähtub, et kolm isikut (hageja, J R ja M H) helistasid hageja abikaasale ning hageja abikaasa kinnitas neile, et hageja kohta avaldatud süüdistused ei vasta tõele. Kostja avaldatut kontekstis vaadates on ilmne, et need „kolm suurt ülbet meest“, kes väidetavalt tunnistust välja pressisid, olid kostja väitel hageja, J R ja M H. Kostja väitel ütles hageja oma naisele, et läheb teda „õhtul joogisena koju „karistama“, kui naine kohe kõike ei eita. Eelviidatud väite juures on kostja hageja perekonnanime eraldi välja toonud, mistõttu on ilmne, et keskmine mõistlik lugeja seostab kostja kommentaari just hagejaga. Keskmine mõistlik isik saab seega aru, et kostja kommentaar on avaldatud hageja kohta. Sellest tulenevalt on hageja põhjendatult oma õiguste kaitseks kostja vastu kohtusse pöördunud.
19.Hageja tugineb kohtule esitatud artiklile tervikuna. Kohtupraktikas on seni läbivalt leitud, et kui artikkel kõneleb konkreetsest isikust ning kommentaariumis kasutatakse isiku perekonnanime või muud tunnust, mis võimaldab mõistlikul kõrvalseisjal seostada kostja avaldust kannatanuga, on kohtul võimalik tuvastada, et kostja avaldus käib kannatanu kohta. Kostja avaldus, mis sisaldab hageja perekonnanime K, võimaldab mõistliku isiku tõlgenduse järgi seostada kostja avaldust hageja isikuga. Nii artikli pealkiri kui ka artikli tekst sisaldavad selgeid viiteid hageja täisnimele ning isiku kujutusele. Pole võimalik, et mõistlik kõrvalseisja
saab „K“ all pidada silmas kedagi kolmandat.
20.Sõltumata sellest, kas kvalifitseerida kostja avaldatud väited otseste või kaudsete faktiväidetena või väärtushinnanguna, peab kostja esile tooma ja tõendama asjaolud, mis puudutavad grupis toime pandud tunnistuse väljapressimist füüsilise vägivalla ähvardusel. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Igal juhul viib analüüs selleni, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab kahju tekkimise eest. See tähendab, et kui kohus peaks tsiviilasjas otsuse tegemisel olema hagejaga eriarvamusel avaldatud teksti täpse kvalifitseerimise osas, ei saa see mõjutada hageja nõudeõigust mittevaralise kahju osas.
21.Mõistlikku vaidlust ei ole selles, et kostja avalduses märgitud faktilisi asjaolusid pole aset leidnud. Vastasel korral oleks kostja saanud kohtule vastavad tõendid esitada. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja endine abikaasa edastas Õhtulehele pöördumise, milles avaldas, et hageja ei ole tema suhtes vägivaldne olnud. K. K ei märkinud kordagi ega pole ühelgi muul ajal või viisil avaldanud, et ükskõik milline tema avaldus oleks saadud väljapressimise tulemusel või füüsilise vägivalla ähvardusel.
22.25.09.2023 seisukohtades leidis hageja, et kõik kolm kostja avaldatud lauset puudutasid hagejat. Hageja nõustus, et esimene lause ei olnud tervikuna väärtushinnang, vaid on faktiväide. Kostja on avaldanud faktiväite nagu oleks hageja „pressinud telefonis kaitsetult naiselt tunnistust välja“, sest lisaks telefonikõne toimumisele on objektiivselt tuvastatav, kas hageja pressis tunnistust välja või mitte. Hageja ei ole oma endiselt abikaasalt K K tunnistust välja pressinud, mistõttu on kostja faktiväide ebaõige. Kui kostja peaks asuma sellest erinevale seisukohale, siis lasub oma väite tõendamise koormis VÕS § 1047 lg 2 kohaselt kostjal.
23.Teine lause on samuti faktiväide. Seejuures võib faktiväitena olla käsitletav väljend „joogisena“, sest alkoholijoove on objektiivselt tuvastatav asjaolu. Ka see, mida täpselt hageja oma endisele abikaasale avaldas on objektiivselt tuvastatav. Hageja on seetõttu seisukohal, et konteksti arvestades on ka väljendit „joogisena“ võimalik praegusel juhul faktiväitena käsitleda. Kostja on seega avaldanud faktiväite, nagu oleks hageja ähvardanud oma endist abikaasat K K joobes olekus „karistama“ minna juhul, kui K K kõike ei eita. Tegemist on ebaõige faktiväitega, sest hageja ei ole taolist tegu toime pannud. Kui kostja peaks asuma sellest erinevale seisukohale, siis lasub oma väite tõendamise koormis VÕS § 1047 lg 2 kohaselt kostjal.
24.Kolmas osa on ebakohane väärtushinnang, millega kostja on loonud negatiivse kuvandi hageja suhtes. On ilmne, et sõnal „jälk“ on tavakasutuses negatiivne tähenduses ning kostja on selle sõna kasutamisega soovinud süvendada hageja õiguste riivet. Kuna hageja ei ole selliseid tegusid toime pannud, mida kostja talle omistanud on, oli hageja kohta taolise väärtushinnangu kasutamine põhjendamatu.
25.Kostja on eitanud, nagu oleks hageja tema poole kohtuvälise nõudega pöördunud. Kohus tõi välja, et hageja ei ole selgitanud, millest tulenevalt on e-posti aadress, kuhu hageja kohtuvälise ekirja saatis, kostjale kuuluv. 13. Hageja saatis kohtuvälise nõude e-posti aadressile xxx. Meiliserveri teatis tõendab, et e-kiri jõudis sellele e-posti aadressile kohale. Kostja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Äriregistri kohaselt on kostja e-posti aadressiks xxx. Hageja on kostja poole kohtueelselt pöördunud.
26.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Kostja ei ole vastutusest vabastavaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Kostja on väidete avaldaja. Kostja 21.03.2021
vastuväitest nähtuvalt ei ole asjas vaidlust, et kostja avaldas kommentaari. Sellest tulenevalt on täidetud hagi rahuldamise esimene eeldus.
27.Kuigi kostja põhiliseks argumendiks on väide, et ta ei ole avaldanud mitte ühtegi väidet hageja kohta, vaid avaldas midagi üldist, saab kohus hageja esitatud tõenditega tuvastada, et kostja pani õigusvastase teo toime just hageja suhtes. Arvestada tuleb väidete avaldamise konteksti ning seda, kuidas sai kostja väidetest aru keskmine mõistlik isik. Täidetud on ka teine hagi rahuldamise eeldus – kostja on oma väited avaldanud hageja kohta.
28.Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Selle pinnalt tuleb asuda seisukohale, et hagejale on tekitatud mittevaraline kahju ning hageja saab nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja on teotanud hageja au ja head nime ning peab hagejale tekitatud kahju hüvitama. Hüvitise suuruse määramist reguleerivad VÕS § 134 lg-d 5 ja 6; lisaks tuleb kaaluda kõiki asjaolusid arvestades seda, milline peaks olema mõistlik kahjuhüvitis. Kostja ei ole kordagi hageja kompromissettepanekutele vastanud. Sellest järeldub, et kostja peab hageja õiguste kahjustamist lubatavaks ega soovi tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitada.
29.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 2906 eurot, millest riigilõivud on 245 eurot ja lepingulise esindaja kulu on 2469 eurot koos käibemaksuga. Lepingulise esindaja tunnitasu on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
30.Hageja palus kostjalt välja mõista ka prognoositud kulud, sest ülal nimetatud kulud tekivad pärast kohtu määratud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega, samal ajal on prognooskuludena esitatud tegevused ja seega kulud vajalikud ning põhjendatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
31.Kostja vaidles hagile vastu. Hagist sai kostja teada alles hagiavaldusest. Varem ei ole keegi kostjat teavitanud ega kompromissi pakkunud. Ebaõige on hagis toodud väide, et kostjat on nõudest teavitatud.
32.Kostja ei soovinud kedagi teadlikult riivata ega kasutanud hageja täisnime. Kostja on avaldanud vaid sõnavabadusest tulenevaid hoiakuid lähtuvalt avalikest allikatest Delfis ja ka S H blogidest. Nendest hoiakutest ei saa keegi kostjat sunni ega rahalise väljapressimise teel ümber mõtlema panna. Kostja leidis, et hagi on esitatud väljapressimise eesmärgil ja tema sõnavabaduse piiramiseks.
33.Lõplikes seisukohtades leidis hageja, et hagi on esitatud hõlptulu teenimiseks. Kohtusüsteemi on kulutatud jabura kasuahnuse eesmärgil. Samal ajal kui päriselt hädas olevad kodanikud peavad ootama järjekorras, et kohtult õigust saada, mida nad õnneks ka saavad. Tegelikult on kannatanuks kostja. Kostja isiklikud andmed on Internetis vabalt kättesaadavad. Kostja ei pea midagi tõendama, sest mingeid fakte ta avaldanud ei ole. Hagejat kostja ei tunne. Kuna kostja on Reformierakonnas ja hageja on Konservatiivse Rahvaerakonna liige, ei ole võimatu, et hagi on kantud poliitilisest kiusust. Umbmääraste ja kindlalt ilukirjanduslike lausekatkete avalikus kommentaariumis avaldamine ei ole ega saa olla Eesti Vabariigis kuritöö, mis vajaks kohtu sekkumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
35.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas Delfi veebilehes artikli „M K astub kohtu ette maikuus“ kommenteerimise alal xxx pseudonüümi „V“ all järgmise kommentaari: „Kolm suurt ülbet meest pressisid telefonis kaitsetult naiselt tunnistust välja. Ilmselt öeldi lisaks, et K tuleb õhtul joogisena koju "karistama" kui naine kohe kõike ei eita. Jälk!“.
36.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teotas kommentaariga hageja au, mille tõttu tuleb kostjal tasuda hageja isiklike õiguste rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitis ning viivis.
37.Hageja leidis, et kostja avaldas ebakohaseid väärtushinnanguid. Samas leidis hageja, et mittevaralise kahju hüvitis kuulub rahuldamisele ka siis, kui kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kostja kommentaari tuleb vaadata koos teist kommentaaride ning artikliga. Kostja avaldas meelevaldselt, et hageja on vägivaldne. Kostjal ei olnud teadmisi asjaoludest hageja kohta ning kostja ei ole tuginenud tõenditele ja tegeliku elu faktidele. Hageja leidis, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis on 600 eurot, arvestades varem välja mõistetud hüvitisi ja elukalliduse tõusu.
38.Kostja leidis, et ta ei soovinud kedagi teadlikult riivata ega kasutanud hageja täisnime. Kostja on avaldanud vaid sõnavabadusest tulenevaid hoiakuid lähtuvalt avalikest allikatest. Kostja leidis, et hagi on esitatud väljapressimise eesmärgil ja tema sõnavabaduse piiramiseks. Kostja ei ole avaldanud fakte hageja kohta.
39.VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
40.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
41.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja avaldas Delfi kommentaariumis pseudonüümi „V“ all teiste kommentaaride hulgas kommentaari: „Kolm suurt ülbet meest pressisid telefonis kaitsetult naiselt tunnistust välja. Ilmselt öeldi lisaks, et K tuleb õhtul joogisena koju naist „karistama“ kui naine kohe kõike ei eita. Jälk!“ (toimiku lk 9).
42.Tsiviilasjas nr xxx läbi viidud eeltõendamismenetluse tulemusena avaldas AS Ekspress Meedia (toimiku lk 10-11), millist IP aadressi kasutades oli kommentaar avaldatud. Antud IP aadress oli seotud kostjaga (toimiku lk 12). Kostja e-posti aadressideks olid sama tõendi kohaselt
xxx ja xxx. Täiendavalt esitas hageja äriregistri väljavõtte (toimiku lk 61), mille kohaselt on kostja füüsilisest isikust ettevõtja ning tema e-posti aadress on xxx. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja avaldas Delfi veebilehel hageja viidatud kommentaari.
43.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja saatis 16.11.2022 e-kirja e-posti aadressile xxx(toimiku lk 7). E-kirjas viidati muuhulgas hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevale kommentaarile. Hageja esindaja tegi kostjale ettepaneku tasuda kompromissina 2000 eurot. Hageja e-kiri jõudis serveri teate kohaselt adressaadini (toimiku lk 8). Seega ei ole iseenesest õige kostja väide, et hageja ei soovinud temaga ühendust võtta enne hagiavalduse esitamist.
44.Täiendavalt esitas hageja kohtule 10.10.2019 artikli pealkirjaga „M K astub kohtu ette maikuus“ (toimiku lk 38), mille juures kommentaar avaldati. Artiklis kajastati hageja suhtes algavat kohtuprotsessi, mis oli seotud süüdistusega lähisuhte vägivallas. Artikli juures oli avaldatud hulgaliselt muid kommentaare lisaks kostja kommentaarile (toimiku lk 39-54). Kostja kommentaarile eelnes „kinnituse“ nimelise kommenteerija postitus: „ERR: „Täna hommikul M K valis oma eksabikaasa numbri ja me võisime otse ja tema enda suust kuulda, et ta eitas seesuguseid süüdistusi,“ ütles H just“. Seejärel kommenteeris järgmine kommentaator: „kui juba helme ütles, siis oli nii“. Neile kahele järgnes kostja vaidlusalune kommentaar.
45.Hageja esitas kohtule ka ajalehes „Õhtuleht“ 29.04.2019 avaldatud artikli pealkirjaga „K K: M pole vägivaldne, ärge rünnake meie peret!“ (toimiku lk 55-56), mille kohaselt algatas Viru Ringkonnaprokuratuur hageja suhtes kriminaalmenetluse, et kontrollida väiteid nagu ta oleks oma abikaasa peal kasutanud füüsilist vägivalda. Hageja abikaasa eitas vägivalla tarvitamist.
46.Kohus nõustub iseenesest hageja väitega, et kui arvestada artiklit, mille juures kommentaar avaldati ning kostja kommentaarile eelnenud kommentaare, puudutasid kostja kõik kolm avaldatud lauset hagejat. Samas ei nõustu kohus hageja hinnanguga, et kõik kolm kostja lauset on hinnatavad tervikuna väärtushinnangutena.
47.25.08.2023 pöördumises pooltele (toimiku lk 58) selgitas kohus hagejale vajadust põhistada, miks ta pidas kõiki kostja avaldatud lauseid väärtushinnanguteks. Kostjale selgitas kohus vajadust põhistada ja tõendada, et ta on avaldanud tõele vastavaid väiteid. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud kostja esile ega tõendanud asjaolusid, millistele tuginedes ta oma laused avaldas.
48.Kohtu hinnangul on kahes kostja avaldatud lauses põimunud faktiväited väärtushinnangutega. Kostja avaldatud esimeses lauses: „Kolm suurt ülbet meest pressisid telefonis kaitsetult naiselt tunnistust välja“ on hinnangulised väljendid „ülbet“, „kaitsetut“ ning „välja pressida“. Ülejäänud osas on tegemist faktiväidetega. Lause tervikuna kujutab endast faktilist väidet, milliste kohaselt on kolm meest teinud telefonikõne naisele, et viimaselt saada tunnistust. Arvestades varasemaid kommentaare ja avaldatud artiklit, on üheks kolmest kostja viidatud mehest hageja. Kostja on varasema kommentaatori avaldatud faktiliste asjaolude pinnalt andnud hinnangu, et hageja oli ülbe ning pressis kaitsetult naiselt tunnistust välja. Kostja ei ole esile toonud faktilisi asjaolusid, mis andsid talle võimaluse hinnata hageja tegevust sellisena, nagu kostja seda teinud on. Kohus nõustub hageja väitega, et eeltoodud hinnangute andmine teotas hageja au, kui hageja ei ole teinud tegusid, mis annaksid aluse pidada tema käitumist ülbeks väljapressimiseks kaitsetu naise suhtes. Hinnangut toetavaid asjaolusid ei ole kostja tõendanud.
49.Kostja avaldatud teises lauses: „Ilmselt öeldi lisaks, et K tuleb õhtul joogisena koju „karistama“ kui naine kohe kõike ei eita“ on segatud faktilised väited väärtushinnangutega. Lause osa: „Ilmselt öeldi lisaks, et K tuleb õhtul koju“ ning „kui naine kohe kõike ei eita“ on faktiväited ning väljendid „joogisena“ ja „karistama“ on hinnangulised. Väärtushinnanguna on samuti käsitletav kolmas ühesõnaline lause „jälk“. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole tõendanud, et telefonikõnes hageja abikaasale oleks avaldatud selliseid asjaolusid, millistele kostja on kas viidanud või mis oleksid andnud talle aluse selliseid hinnanguid anda. Hinnangud, milliste kohaselt käitub hageja jälgilt, sest ta tuleb koju joobes ja asub oma abikaasat karistama, on kohtu hinnangul hageja au teotavad. Faktiväide, mille kohaselt avaldas hageja telefoni teel oma abikaasale, et viimasel tuleb eitada toimunut ning vastupidisel juhul tuleb hageja talle selleks survet avaldama, on samuti au teotav. Kostja ei ole tõendanud tema avaldatud faktiväiteid ega faktilisi asjaolusid, mis võimaldasid hinnangut anda.
50.Kuivõrd kostja on avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid ning ebaõigeid faktiväiteid, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kooskõlas VÕS § 134 lõikega 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 järgi võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
51.Esmalt ei nõustu kohus hageja arusaamaga, et kuna hageja arvates üldiselt ei muutu olukord paremaks seoses laimamise juhtumitega, on seni kohtute määratud hüvitised liialt väikesed ja kostjalt välja mõistetav hüvitis peab nimelt seetõttu olema suurem. VÕS § 134 lg 6 kohaldamisel tuleb arvestada mitte seda, kuidas hageja üleüldiselt mõnda olukorda Eestis või maailmas hindab, vaid vajadust ära hoida konkreetse rikkuja uut tegu. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millistest võiks kasvõi kaudselt järeldada, et kostja sooviks ka tulevikus avaldada hageja suhtes ebaõigeid andmeid.
52.Iseenesest nõustub kohus hageja väitega, et rikkumise sisu ja intensiivust tuleb arvestada kontekstis, milles väiteid avaldati. Vastuolus eelnevaga on hageja samas väitnud, et kuna kostja ei tundnud hagejat isiklikult ega omanud teadmisi hageja peresuhete kohta, ei oleks kostja tohtinud midagi avaldada ning seda järelikult sõltumata kontekstist. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kontekst, milles kostja oma väited avaldas, oli seotud perevägivalla juhtumiga ning ajakirjanduses selle kohta avaldatuga. Arvestades vaidluse konteksti ja ajakirjanduses varem avaldatut, ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostja kommentaar ei olnud ühelgi viisil suunatud objektiivse arvamuse kujundamisele, vaid see oli suunatud nimelt hageja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks. Kohus nõustub, et kostjal oli õigus avaldada hinnanguid ja väiteid kommenteeritavas artiklis avaldatu kohta, samuti oli kostjal õigus avaldada arvamust perevägivalla hukkamõistmiseks. Selliste hinnangute avaldamine ei pea alati olema
suunatud võimaliku vägivallatseja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks. Küll aga ei või hinnangute andmine olla meelevaldne ning selles ei saa avaldada uusi faktilisi asjaolusid, mille tõele vastavust avaldaja põhistada ega tõendada ei saa.
53.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna kommentaar oli avaldatud Internetis, tuleb automaatselt järeldada, et see jõudis suure hulga inimesteni, mistõttu oli rikkumine eriti intensiivne. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui palju inimesi artikli juures avaldatud kommentaare luges. Arvestades kommentaaride suurt hulka, ei saa kohtu arvates lihtsalt eeldada, et suur hulk lugejaskonda asub kõiki kommentaare ükshaaval lugema ja nende sisu analüüsima. Lisaks ei nõustu kohus ka väitega, et ainuüksi kostja kommentaar mõjus hagejale iseäranis haavavalt ja põhjustas erakorralisi üleelamisi, sest juba artikli enda sisu ning selles toodud asjaolude avalikkuse tähelepanu alla jõudmine oli kohtu hinnangul hageja hingelist seisundit palju enam häiriv.
54.Kohus ei nõustu hageja väitega, et arvestades senises kohtupraktikas välja mõistetud hüvitisi ning elukalliduse tõusu, on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot. 2023. aastal avaldatud Riigikohtu kohtupraktika analüüsist mittevaralise kahju hüvitamise nõuete kohta tsiviilasjades aastatel 2020 -20221 nähtub, et mittevaralise kahju hüvitised veebiväljaannete kommentaaride ruumis avaldatud ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete faktiväidete eest olid vahemikus 100 eurost kuni 300 euroni. Arvestades kostja rikkumise vähest intensiivsust ning teisi eeltoodud kohtu esile toodud asjaolusid, peab kohus mõistlikuks hüvitise suuruseks 150 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks hüvitisena välja mõista 150 eurot. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis hüvitiselt 150 eurolt alates hagi esitamisest 01.12.2022 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
55.Hageja esitatud väljavõte veebilehelt propastop.org (toimiku lk 13-14) on tõendina asjakohatu, sest see ei tõenda ühtegi vaidluses tähtsust omavat asjaolu. Kostja avaldas hageja suhtes küll ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid, kuid kostja avaldatu ei ole käsitletav propagandana, mistõttu on asjakohatud hageja viited sellele, kuidas propaganda inimesi mõjutab. Propaganda näol on tegemist sellise tahtliku valeinfo levitamisega, mis on seotud teatud poliitilise või muu maailmavaatelise nägemuse levitamisega.
56.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
57.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 2906 eurot, millest riigilõivud on 245 eurot ja lepingulise esindaja kulu on 2469 eurot koos käibemaksuga. Lepingulise esindaja tunnitasu on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
58.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult ülepaisutatud. Tegemist on õiguslikult ja faktiliselt lihtsa vaidlusega, kus hageja esindaja on ebamõistlikult paisutanud menetlusdokumendi mahtu läbi erakordselt suure arvu Riigikohtu ja teiste kohtute lahendite tekstide kopeerimise menetlusdokumenti, seostamata seejuures kopeeritud lauseid konkreetse
vaidluse faktiliste asjaoludega. Hageja esindaja koostatud menetlusdokumentidest on keerukas eristada vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid ning teiste kohtute lahendites kajastatud asjaolusid, mistõttu on osaliselt tegemist tahtliku kohtu eksitamisega.
59.Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise mõistlik ajakulu 3 tunni asemel on 2 tundi. Hilisemate menetluses esitatud dokumentide koostamise ajakulu on 7 h 20 min asemel kohtu hinnangul kokku põhjendatud vaid 3 tunni osas. Täiendavates menetlusdokumentides hageja esindajad vaid kordasid varasemaid väiteid ning lisasid uuesti ebamõistlikus ulatuses kopeeritud teksti erinevatest kohtulahenditest, mis asja lahendamiseks vajalik ei olnud. Kogumis on hageja lepinguliste esindajate ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud 7 tunni ulatuses. Kohus ei nõustu hageja esindaja väitega, et täiendavalt kulub tal kohtulahendiga tutvumiseks ja kliendile edastamiseks 1 tund. Kohtulahendi edastamise näol ei ole tegemist õigusabi osutamisega. Kohtulahendiga tutvumise näol ei ole samuti tegemist õigusabi osutamisega, sest kohtulahendiga on kliendil endal võimalik tutvuda. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 1120 euro ulatuses ilma käibemaksuta ja 1366,40 euro ulatuses koos käibemaksuga.
60.Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 245 eurot riigilõivudena ja 1366,40 eurot õigusabikuludena. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1611,40 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis menetluskuludelt 1611,40 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2024. a otsusega nr 2-2218142
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.