2-22-118829/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kohus leiab, et AS Aktiva Portfolio hagi H. L. vastu on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõuab hagis kostjalt laenulepingust tulenevat põhivõlga, intressi, laenu haldustasu ning viivist põhivõlalt. Hagi rahuldamise eelduseks on see, et hageja õiguseellase ja kostja vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe ja kostja on lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud ning kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et tema ei ole hagi aluseks olevat laenulepingut sõlminud. Samuti on kostja vaidlustanud nõude suuruse. Arvestades kostja vastuväiteid, tuleb kohtul asja lahendamisel esmalt kindlaks teha lepingu sõlmimine hageja õiguseellase ja kostja vahel ning seejärel hinnata tehingu kehtivust, sh võimalikke tehingu tühisuse aluseid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-le 1 võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ning TsÜS § 68 lg 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Laenulepingule ei ole seadusega ette nähtud kohustuslikku vorminõuet ja selle saab lugeda sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud VÕS § 9 lg 1 kohaselt poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused, mida võib teha sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. 2 (5)

Hageja on esitanud tõendina väikelaenu lepingu nr L89002605754 muutmise kokkuleppe nr L89003624093 (dtl 51-56), mille kostja on digitaalselt allkirjastanud 19.05.2020. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud dokument tõendab, et kostja sõlmis AS-iga Inbank väikelaenu lepingu nr L89002605754 muutmise kokkuleppe nr L89003624093 selles toodud tingimustel. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on AS Inbank laenuandjana tegutsenud oma majandustegevuses ning seda arvestades on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Lepingus (dtl 51-56) on pooled kokku leppinud, et AS Inbank annab kostjale laenu 1833,01 eurot intressiga 15,90% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena summas 46,20 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 10.02.2026. a. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole laenulepingust tulenevat raha maksmise kohustust täitnud. Seoses kostja rikkumisega on AS Inbank lepingu ennetähtaegselt üles öelnud ja loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt kohustuste täitmist ning lisaks kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaks talle alust laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest keelduda ja jätta hageja nõuded rahuldamata. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on kohtul kohustus ka omal algatusel kontrollida nõude aluseks oleva lepingu ja selle tingimuste kehtivust olenemata sellest, et pooled ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et esitatud asjaolude põhjal ei ole laenulepingu nr L89003624093 kui tarbijakrediidilepingu tühisus tuvastatav. Muu hulgas ei saa hinnata lepingus kokku lepitud laenu intressimäära üleliia kõrgeks ja lepingu krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri, millisel juhul tuleb tarbijakrediidileping lugeda tühiseks. Vastuväites hagile tugineb kostja ka sellele, et ta võttis laenu ainult 1000 eurot, millest tal jäi tagasi maksmata 750 eurot. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses peab pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid, millele ta tugineb. Ka 15.09.2022. a kohtunõudes on kohus kostjale selgitanud, et juhul, kui ta soovib, et kohus tema vastuväidetega asja lahendamisel arvestaks, tuleb tal oma vastuväiteid põhjendada, tõendada või põhistada (st kohtu jaoks muul arusaadaval viisil vastuväide usutavaks teha). Sellele vaatamata ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma vastuväite tõendamiseks. Kuivõrd kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata, ei anna need kohtu hinnangul alust hagi rahuldamata jätmiseks. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 3 (5)

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud viivisemääras 15,9% aastas. Hageja on arvestanud viivist sellises määras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 19.12.2020. Hagiavalduse esitamise, s.o 22.07.2022. a seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks kokku 446,18 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt lepingujärgses määras 15,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõutavale viivise määrale ega viivise arvestusele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 367 kohaselt arvestab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hagi esitamise, s.o 22.07.2022. a seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 446,18 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 23.07.2022. a – 17.02.2023. a kujuneb 1763,01 euro suuruselt võlasummalt hageja nõutud määras viivise suuruseks 161,28 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 607,46 (446,18 + 161,28) eurot. Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 2552,92 eurot, millest 1763,01 eurot on põhivõlg, 172,45 eurot intress, 10 eurot laenu haldustasu ja 607,46 eurot kohtuotsuse tegemise aja, s.o 17.02.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast lepingujärgses määras 15,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 985 eurot, sh 385 eurot riigilõiv hagilt ja 600 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 81,26 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 303,74 eurot, kokku 385 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 385 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 4 (5)

Hagejat esindas menetluses Julianuse Õigusbüroo OÜ jurist Alla Žulinskaja, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu olnud kokku 5 tundi. Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 120 eurot ühe tunni eest (ilma käibemaksuta), kokku 600 eurot. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja taotletava tasumäära lugeda põhjendatuks, kuid kohus ei pea vajalikuks ja põhjendatuks esindaja ajakulu. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks enne kohtule hagiavalduse esitamist tehtud õigusabitoiminguid (nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs – 1,5h). Lisaks palub hageja esindaja välja mõista TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses kindlaksmääratud menetluskulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Käesolevas asjas ei ole kohus koostanud maksekäsku, samuti ei ole menetlust lõpetatud võla tasumise tõttu, seega ei ole põhjendatud mõista kostjalt TsMS § 4842 alusel hageja menetluskulude katteks välja 20 eurot ja kohus jätab selles osas hageja taotluse rahuldamata. Ülejäänud õigusabitoiminguid ja nende ajakulu kokku 3 tunni ja 20 minuti ulatuses peab kohus hageja õiguste kaitsmisel põhjendatuks ja vajalikuks. Seega saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasu summas 400 (3h20min x 120) eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 785 eurot, sh 385 eurot riigilõiv ja 400 eurot lepingulise esindaja kulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 785 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik