Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

tasumist (dtl-d 22-23). Kostja vaidleb hagile vastu ning põhjendab vastuväiteid sellega, et Ülemiste City rajooni sissesõidul musta tausta ja valge kirjaga infotahvlil puudub parkimisala tsooniinfo (dtl 60). Kohus leiab, et kostja on esitanud vastuväite lepingu sõlmimisele tüüptingimustel, sest kostja hinnangul ei olnud tal võimalik teada saada nende sisust. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotodest Ülemiste City, Tallinn territooriumi sissesõidul liiklusmärgi 578a olemasolu, mis tähistab tasulist parkimist (dtl-d 83-86, 88-92, 94-95). Hageja esitatud fotodest nähtub, et parkimisalale olid paigaldatud infotahvlid parkimistingimustega (dtl-d 84, 89-90, 101-102). Kohtu hinnangul nähtub fotodelt, et parkimisalale sisenejale pidi liiklusmärgi 578a parkimisalale paigaldamise järgi olema mõistetav, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Hageja on tõendanud parkimisala tähistuse ajavahemikus 2019.a aprillist 2019.a detsembrini, mistõttu tuleb eeldada, et parkimisala oli tähistatud sama moodi ka 27.08.2019. Kostja ei ole tõendanud tasulise parkimisala tähistuse puudumist. Isegi kui parkimisala tähistuseks olevatest liiklusmärkidest ei nähtu täpsemaid parkimistingimusi, oli parkimisalal asuva tähistuse järgi vähese vaevaga võimalik välja selgitada parkimistingimuste sisu. Parkimistsooni numbriline tähistus oli märgitud liiklusmärgil 578a. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostjal oli võimalik saada teada parkimistingimuste sisust. Ülemiste City, Tallinn territooriumi parkimistingimuste punkt 1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks“ (dtl 97). Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 27.08.2019 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „4. Sõiduki kasutaja on kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest maksma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefooniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida“ (dtl 97). Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „5. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi 35 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist“ (dtl 97). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei olnud parkimistasu maksnud (dtl 27). Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX esiklaasil või armatuurlaual parkimise õigust tõendavata dokumenti (dtl-d 29-38). Kostja ei ole tõendanud, et ta on parkimistasu maksnud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimusi. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.

nõuab. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale teatanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudmisest. Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul. Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1). Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojameeste vahele. Kostja on leidnud, et hageja trahvib teda tagantjärele (dtl 61). Hageja on esitanud tõendina foto, millelt nähtub 27.08.2019 kell 12:16 kollane kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl-d 29-30). Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 2-17117146 p 12). Pooled ei ole tõendanud erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), mis oleks muutnud tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb 27.08.2019 leppetrahvinõue lugeda kostja poolt kättesaaduks. Kohus leiab, et hageja ei ole kaotanud õigust nõuda kostjalt leppetrahvi 27.08.2019 aset leidnud lepingurikkumise eest, sest hageja on kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teatanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja trahvinud kostjat tagantjärele. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.

hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruseks 100 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 2 tundi seonduvalt hagiavalduse koostamisega. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud seonduvalt hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohtu hinnangul on hageja esitanud asjas tüüphagi, mille koostamise põhjendatud ajakulu on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades maksimaalselt 1 tund ja 45 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 40 minutit seonduvalt kostja seisukohaga tutvumise ja analüüsiga ning sellele vastuse koostamise ja kohtule esitamisega. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu on vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 2 tundi seonduvalt kohtu 19.12.2022 kirjaga tutvumise, sellele vastuse koostamise, lisade komplekteerimise ja maakohtule esitamisega. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohtu hinnangul on hageja esitanud asjas menetlusdokumendi, mille koostamise põhjendatud ajakulu on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades maksimaalselt 1 tund ja 35 minutit. Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 4 tunni ulatuses. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ületab hageja lepingulise esindaja tasumäär 96 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohtu hinnangul on sarnase õigusteenuse turuhinnaks 80 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 320 eurot (tunnitasu 80 eurot x ajakulu 4 tundi = 320 eurot) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja nõudis lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramist õigusabi eest mahuga 4 tunni ja 40 minutit ja tunnitasu määraga 96 eurot. Seega nõudis hageja lepingulise esindaja kulu 449,28 eurot kindlaksmääramist (4 tundi 40 minutit x 96 eurot = 449,28 eurot). Kohus jätab lepingulise esindaja kulud 129,28 eurot kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata (449,28-320=129,28). Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 420 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.