Aktsiaselts S K hagi R K OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1031,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts S K
Menetluse liik
Kohtuistung 15. veebruar 2023
Kostja: R K OÜ (
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõistja kostjalt R K OÜ-lt hageja Aktsiaselts S K kasuks välja 1031,28 eurot (sh põhivõlg 581 eurot ja 19.10.2021–22.03.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 450,28 eurot).
3.Jätta menetluskulud kostja R K OÜ kanda.
4.Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 660 eurot ja mõista menetluskulude hüvitis 660 eurot kostjalt R K OÜ hageja Aktsiaselts S K kasuks välja.
5.R K OÜ-l tuleb menetluskulude hüvitise tasumata osalt tasuda hagejale Aktsiaselts S K käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebe kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskuludja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja kohtu põhjendused
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts S K (hageja) hagi R K OÜ (kostja) vastu, milles hageja palub kostjalt välja mõista 1031,28 eurot. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 22. jaanuaril 2021 sõlmitud kütuse müügileping 2021/02–H. Hageja nõuab kostjalt müüdud kütuse eest tasumiseks esitatud 28. jaanuari 2021 arve nr 00133 (summas 1551 eurot) maksmata osa 581 eurot. Arve tuli tasuda 12. veebruariks 2021. Aprillist oktoobrini tasus kostja 970 eurot. 19. oktoobri 2021 seisuga on tasumata 581 eurot. Lisaks nõuab hageja perioodil 19. oktoobrist 2021 kuni 22. märtsini 2022 sissenõutavaks muutnud viivist 450,28 eurot (lepingu punkti 2.4,4 alusel 0,5% päevas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja märkida et kostjal tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi, mis toimus 15. veebruaril 2023. Kostjale saadeti kohtukutse äriregistrisse kantud ja kohtule avaldatud e-posti aadressil XXXXXXXXXXXXXXXX (millelt kostja on kohtuga selles kohtuasjas varasemalt ka suhelnud) esmalt 25. jaanuaril 2023. Kuna kostja ei vastanud, saatis kohus korduva kirja ja luges kohtukutse kostjale kättetoimetatuks TsMS § 3111 lg 51 järgi 5 tööpäeva möödumisel kutse saatmisest, s.o 8. veebruaril 2023. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et kui ta
kohtuistungile ei ilmu, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi (TsMS § 410).
3.Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest. TsMS § 345 sätestab, et kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab nõuded haiguse põhistamiseks esitatavale tõendile. TsMS § 422 lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Kostja ei ole kohtusse ilmumise takistusi TsMS § 422 sätestatud korras esile toonud.
4.TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas 15. veebruari 2023 kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
5.Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
7.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
8.TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 575 eurot (käibemaksuta) hüvitamist.
9.Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1031,28 eurot. Hagiavalduse esitamisel tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt hagilt hinnaga 1000 eurot kuni 1500 eurot tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada.
10.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja kohtuasja keerukust hinnates. Selleks hindab kohus esitatud
dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokku lepitud tunnitasu suurus on mõistlik.
11.Hageja taotlustest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud 575 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 130 eurot tunnis (käibemaksuta), kokku 3,5 tundi (130x5=455) ning hinnaga 120 eurot tunnis, kokku 1 tund (120 eurot). Kokku on hageja kulu lepingulisele esindajale 575 eurot. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnihinnad 130 ja 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnast õigusteenuse hinda ja selle vähendamiseks kohtu hinnangul põhjust ei ole.
12.Hagejale osutatud õigusteenuse spetsifikatsiooni kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu olnud 3,5 tundi tutvumiseks kliendi dokumentidega, tema nõustamine, õigusliku positsiooni selgitamine, arutelu, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni, õigusteenuse hinda ning seda, et kohtule esitatud hagiavaldus koos lisadega pole mahukas ega tsiviilasi õiguslikult keerukas, on esindaja ajakulu ülepaisutatud. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja hagiavalduse koostamisega seonduvaid toiminguid mahus 2 tundi, mis on piisav ajakulu esindatavaga suhtlemiseks, materjalidega tutvumiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks.
13.Hageja lepinguline esindaja on menetluses eelmise esindaja surma tõttu vahetunud. Esitatud arve kohaselt on uus esindaja enne 15. veebruari 2023 kohtuistungit vaidluse asjaoludega tutvunud ning pidanud aru kliendiga, kokku ajakuluga 30 minutit. Kohtu hinnangul on toimingud vajalikud ning ajakulu mõistlik. Samuti on vajalik esindaja ajakulu 30 minutit 15. veebruari 2023 kohtuistungil osalemisega seonduvalt.
14.Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada lepingulise esindaja kulu 380 eurot [(2x130)+120]. Hageja on märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb esindaja kulu hagejale hüvitada käibemaksuta summas.
15.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja menetluskulude taotluse osaliselt, määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 660 eurot (sh riigilõiv 280 eurot ja esindaja kulu 380 eurot) ja mõistab menetluskulude hüvitise 660 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
16.Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).
17.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.