Aktiva Finance Group OÜ hagi M-L.J vastu seadmete kasutuse ja sideteenuste lepingutest tuleneva võla, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
434,36 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants), registrikood 10746479, lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected] Kostja: M-L.J
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
Mõista kostjalt M-L.J-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 213,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 139,76 eurot ja alates 14.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni viivis 213,39 euro suuruse põhivõla tasumata osalt kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta hagi rahuldamata 30 euro suuruse sissenõudmiskulude hüvitise nõude osas.
Jätta menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses kostja kanda.
Määrata hagejale Aktiva Finance Group OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 404,80 eurot ja mõista menetluskulude hüvitis 404,80 eurot kostjalt M-L.Jlt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Menetluskulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 713492701.
M-L.Jl tuleb tasuda 404,80 euro suuruse menetluskulude hüvitise tasumata osalt Aktiva Finance Group OÜ-le käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebe kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja kohtu põhjendused
1.Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud tsiviilasjas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi M-L.J (kostja) vastu. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 213,39 eurot, sissenõudmiskulusid 30,00 eurot, hagi esitamise seisuga 13.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivist 139,76 eurot ja edasiulatuvalt viivist kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras, s.o kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS vahel 05.06.2018 sõlmitud kliendileping nr 27738979 ja 05.06.2018 tähtajatu seademete kasutusleping nr
727531, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet ruuter Huawei E5577S 4G. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Telia Eesti AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme maksumusest 79,00 eurot rikkumise
2.aastal 59,25 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosasse. Telia Eesti AS ja kostja vahelise liitumislepinguga sõlmiti 05.06.2018 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostjal on tasumata järgmised arved: arve nr 09201905073487/ B19080293153 koduste teenuste eest summas 3,50 eurot ja mobiilsete teenuste eest summas 4,68 eurot; maksetähtpäevaga 20.09.2019, arve nr 10201905633616/B19090665483 koduste teenuste eest summas 21,30 eurot ja mobiilsete teenuste eest summas 29 eurot maksetähtpäevaga 20.10.2019, arve nr 11201906154932/B19101036903 koduste teenuste eest summas 33,71 eurot ja mobiilsete teenuste eest 8,42 eurot maksetähtpäevaga 20.11.2019, arve nr 12201906639599/B19111341941 koduste teenuste eest summas 28,53 eurot ja mobiilsete teenuste eest summas 25 eurot maksetähtpäevaga 20.12.2019, arve nr 01202000335497 koduste teenuste eest (ruuteri hüvitis) 59,25 eurot maksetähtpäevaga 20.01.2020. Kokku on jäi kostjal Telia Eesti AS-ile tasumata 213,39 eurot. Telia Eesti AS loovutas 04.05.2021 nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja viivisenõude aluseks on Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punkt 4.10.1, mille kohaselt arve õigeaegsel mittetasumisel võib Telia nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist tarbijalt kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Lepingu kehtivusajal oli seadusjärgne viivis 8% aastas ning kolmekordne seadusjärgne viivis 24% aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.01.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.10.2022. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 139,76 eurot. Hageja nõuab kostjalt lisaks viivist alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni vastavalt lepingule kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste punkti 4.9 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist 30 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 140 eurot ja õigusabi kulu 360 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2.Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 20 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 3 p 3 alusel kätte toimetatud kostja poolt tsiviilasjas 2-22-4185 avaldatud e-posti aadressil xxxxxxxxxx 09.11.2022. Hagile vastamise tähtaeg oli seega 29.11.2022. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.. Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid asjas ei esine. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud, välja arvatud sissenõudekulude osas, milles hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid 30 eurot. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 444 lg 3 põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
5.Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 ja üldtingimuste p 4.9 alusel sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldamata. Seda põhjusel, et hageja pole hagiavalduses välja toonud kuidas või millal on Telia Eesti AS lepingu kostjaga üles öelnud. Hagiavalduses pole lepingu ülesütlemisele vähematki viidet. Hageja on üksnes välja toonud, et Telia Eesti AS on tasumata ja sissenõutavaks muutunud arvetest tuleneva nõude temale loovutanud. VÕS § 1132 lg 2 võimaldab nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist. Et hageja pole lepingu lõppemise asjaolusid pole hagi aluses välja toonud ei saa kohus VÕS § 1132 lg 2 alusel esitatud sissenõudmiskulude hüvitise nõuet hagis toodud asjaoludel ka õiguslikult põhjendatuks pidada ja jätab 30 euro suuruse sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata. Kohtu selgitused kostjale
6.Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
7.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi
rahuldatud osaga (TsMS 163 lg 1). Hageja nõudest on rahuldamata osa 8 % ja selles osas jäävad menetluskulud hageja kanda, kostja kanda jääb menetluskuludest 92 %.
8.TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 140 eurot ja õigusabikulu 360 eurot hüvitamist.
9.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 434,36 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 350 kuni 500 eurot tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada 92 %, s.o 128,80 eurot.
10.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja on lisanud hagiavaldusele menetluskulude spetsifikatsiooni, mille kohaselt on hageja menetluskuluks mh lepingulise esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks, nõude alusdokumentidega tutvumiseks, nõude analüüsiks hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks summas 360 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta) kokku 2,8 tundi tasuga 340 eurot ja koostatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus tasuga 20 eurot. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust on põhjendatud õigusabikulu 300 eurot. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis on piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2,5 = 300). Hageja on käibemaksukohustuslane, seega hüvitatakse kulud käibemaksuta. Kostja kanda jääb 92 %, hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuludest 300 eurot, s.o 276 eurot.
11.Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 404,80 eurot (sh riigilõivust 128,80 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kuludest 276 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel märgib kohus, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 713492701. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).
12.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
13.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.