OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
I M-V e-post: xxx
Kostja:
A C (isikukood xxx: elukoht: xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
R M, e-post: : xxx
A Ci vastu võlgnevuse ja
RESOLUTSIOON
1.OÜ Aktiva Finants hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A Cilt OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus 1 261 (üks tuhat kakssada kuuskümmend üks) eurot 13 senti (millest põhivõlg 936,76 eurot, 98,29 intress, 226,13 viivis).
3.Välja mõista A Cilt viivis OÜ Aktiva Finants kasuks alates 18.10.2022. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos p-s 2 nimetatud viivisega mitte rohkem kui põhinõue.
4.Menetluskulud jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (58,043% : 41,957%).
4.1.Jätta A Ci kanda 58,043% OÜ Aktiva Finants menetluskuludest, OÜ Aktiva Finants kanda 41,957% A Ci menetluskuludest.
4.2.Välja mõista A Cilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks 551 (viissada viiskümmend üks) eurot 40 senti. Väljamõistetud menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE xxx viitenumbriga xxx
4.3.Välja mõista Aktiva Finants OÜ-lt A Ci kasuks menetluskulude katteks 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot 22 senti. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda xxx OÜ reg.nr. xxx arvelduskontole LHV pangas.
xxx
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktiva Finants OÜ esitas 29.08.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Ci vastu 1 648,45 euro võlgnevuse nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 05.09.2022. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 04.10.2022. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx OÜ ja A C 17.05.2020. a laenulepingu nr xxx. Kuna kostja oma lepingust tulenevaid kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx OÜ 28.01.2022. a lepingu xxx üles. xxx OÜ loovutas 01.02.2022. a kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. xxx OÜ ja A Ci vahel 17.05.2020 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel väljastati kostjale laen 1 500 eurot. Kostja on korduvalt muutnud laenu tagastamise kuupäeva. Vastavalt 13.10.2021. a lepingu muutmise kokkuleppele tuli laen ning intressid tagastada hiljemalt 10.08.2022. a.
Kostja on laenuandjale põhiosa katteks tasunud kokku 216,77 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 1 283,23 eurot (1500 – 216,77). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus nr xxx leppisid pooled intressimääras 33,63% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o. alates 30.11.2021. a kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 12.01.2022. a summas 98,29 eurot (35,96 + 32,79 + 29,54). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 1 283,23 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o. 29.01.2022. a kuni hagi esitamiseni 17.10.2022. a lepingus kokku lepitud laenuintressi määraga võrdses määras s.o 33,63% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 309,77 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 309,77 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 1 283,23 eurot kuni põhinõude tasumiseni 18.10.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o. 33,63% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 1283,23 eurot x 33,63% = 431,55 eurot. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Laenuandja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 7.4. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: 1. tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja palub hagi rahuldada, mõista A Cilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 1 283,23 eurot, intress 98,29 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks
muutunud viivis 309,77 eurot ning viivis alates 18.10.2022. a kuni põhinõude summas 1283,23 eurot täitmiseni lepingujärgses intressimääras, s.o. 33,63 % aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista A Cilt hageja menetluskulude katteks 710 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulu.
3.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja on seisukohal, et on nõudnud seaduslikult ja õigesti võlga ning sellega kaasnevaid kulusid, hageja esitatud nõue kostja suhtes on õigustatud. Kostja on saanud laenuks raha, kostjal on laenu tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intressi. Seega on intressi nõue põhjendatud. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata oma lepingulised kohustused, mille tõttu tekkis laenuandjal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud sanktsioone. Hageja nõue põhiosa, intressi, sissenõudmiskulude, viivise ja muude nõuete osas on põhjendatud. Hageja on põhjalikult, selgelt ja detailselt selgitanud oma nõuet ja selle kujundamist. Hageja on seaduspäraselt ja õiglaselt nõudnud võlga ning sellega kaasnevaid kulutusi, seega hageja nõue on igati põhjendatud ja õiglane. Hageja selgitab nõude loovutamist. Laenuandja on õigustatud nõuet loovutama. VÕS § 164 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 mõttes on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel üleandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohtule esitatud 05.08.2021. a teatis nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et Placet Group OÜ on kostjale teatanud laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Võlgnikule loovutusest võimalik mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea, siis on tal õigus täita kohustus esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud kohustuseks (VÕS § 169 lg 1). Nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Loovutamise teatises on selgelt toodud kes, kellele (loovutaja ja loovutuse vastuvõtja andmed, nende staatus) ja millise nõude on loovutanud. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate. Loovutamise teate edastamisel on laenuandja lähtunud VÕS § 412 sätestatust. Teatises teavitatakse kostjat võlausaldaja vahetumisest ja et võlgnikul tuleb edaspidi täita kohustus uuele võlausaldajale. Vorminõuet loovutamise teatele kehtestatud ei ole. Võlgniku jaoks on oluline asjaolu, et võlausaldaja on vahetunud ning et loovutamine on toimunud. Hageja märgib, et TsÜS § 79 tulenevalt ei pea nimetatud teatis olema omakäeliselt allkirjastatud. Samuti on hageja esitanud kostjale e-posti teel teatise nõude loovutamise kohta, mis tõendab hagi aluseks oleva nõude loovutamist. Kohatu on kostja väide, et ta ei olnud teadlik nõude loovutamisest. Kostja on hagejaga kontakteerunud telefoni teel ning on avaldanud soovi maksegraafiku koostamiseks, kuid pole maksekokkulepet allkirjastanud. Kostja oma vastuväites viitas asjaolule, et puudub tahteavaldus lepingu sõlmimiseks. Kostja on hagejale esitanud 17.05.2020 avalduse konto lahti blokeerimisest, laenutaotlus on kostja poolt esitatud iseteeninduskeskkonna teel, kostjale on laenusaaja poolt edastatud lepingueelne teave, kostjal oli võimalik tutvuda lepingu tingimustega ning tahteavaldusest loobuda. Kostja seda teinud ei ole. Samal päeval on kostja e-posti aadressile laenuandja poolt saadetud lepinguga seotud dokumendid. Laenulepingu nr xxx taotlemisel esitas kostja oma igakuiseks sissetulekuks 3000 eurot ning väljaminekuks 448,92 eurot. Olukorras, kus kostja esitas laenutaotluses teadvalt valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on kostja rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Laenuhaldur kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning
kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 3 000 eurot ning väljaminekuks 300,00 + 148,92 eurot. Lisaks on laenuandja kontrollinud avalike andmebaase ja pensioniregistrit ning saanud teada, et kostja igakuine sissetulek on 2 576,32 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1985,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo- ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Kostja oma vastuväites on asunud seisukohale, et põhiosa suurus ei ole jälgitav. Hageja edastab kõik kostja tasumised. Kostja on mitmel korral muutnud laenulepingut, kostja on vastavalt maksegraafikule tasunud kokku 149,02 eurot 15.12.2020, millega tasus maksegraafiku esimese osamakse, s.o. põhiosa katteks 106,89 eurot, maksegraafiku intressi summas 42,03 eurot ning viivist 0,1 eurot. Kostja on vastavalt maksegraafikule tasunud kokku 148,92 eurot 16.07.2021. a, millega tasus maksegraafiku esimese osamakse, s.o. põhiosa katteks 109,88 eurot ja intressi summas 39,04 eurot. Seega on põhiosa katteks laekunud kokku 216,77 eurot. Hageja selgitab, et ülejäänud kostja laekumised on seotud laenu maksepuhkustega. Laenu pikendamiseks ei pidanud klient iseteeninduskeskkonnas või e-posti teel seda taotlema. Tasumise sooritamisel piisab sellest, kui klient on valinud lahtrit „Laenu tähtaega pikendamise (maksepuhkus) maksekorraldus” (on nähtav kostjale esitatud arvetest). Hagejale jääb kostja poolt väljend „põhjendamatult kõrge“ krediidi kulukuse määr. Laenulepingus on märgitud krediidi kulukuse määr protsendina. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja teavitas, et kostja ei ole kontakteerunud kompromissi sõlmimise eesmärgiga hageja poole. Hageja teeb kostjale kompromissiettepaneku. Hageja pakub kompromissisummaks 2 276,29 eurot tasuda 12 kuu jooksul. Hageja on nõus asja lahendamist kirjalikus menetluses. Lõplikus seisukohas jääb hageja esitatud nõude juurde. Kostja on saanud laenuks raha, kostjal on laenu tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intress. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata oma lepingulised kohustused, mille tõttu tekkis laenuandjal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud sanktsioone. Hageja menetluskulud moodustavad 1 430 eurot, millest riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 1080 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja A C ei tunnista hagi ja vaidleb selle vastu täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud (hagi on tõendamata) ja tuleb jätta rahuldamata. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub. VÕS § 20 lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh ka teoga. Lepingut võib VÕS § 13 lg 1 järgi muuta poolte kokkuleppel. Kokkuleppel lepingu muutmiseks on seega
vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida TsÜS § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega (Riigikohtu 17.12.2009. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-144-09 p 11, 16.11.2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1101-11). Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hagi materjalidest ei nähtu, et kostja oleks laenulepingu sõlmimiseks esitanud tahteavalduse. Hageja ei ole selgitanud, kunas ja mis asjaoludel on kostja sellise tahteavalduse esitanud. Ka ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on näiteks isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahet laenulepingu sõlmimiseks (VÕS § 9 lg 1). Hagi materjalidest ei nähtu, et kostja isikusamasus oleks tuvastatud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1 283,23 eurot, intress 98,29 eurot, sissenõudekulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 309,77 eurot. ja viivised alates 18.10.2022. a kuni põhinõude summas 1283,23 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 33,63 % aastas ja sissenõude kulud. Kostja ei saa aru, mismoodi on hagis toodud nõuete suurus kujunenud. Kostja on seisukohal, et hagejal tuleb selgitada ja tõendada, kuidas on hagiavalduses näidatud nõuded kujunenud. Kostja on seisukohal, et menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks maksete laekumine kostjale ja kostja teostatud maksete laekumine hagejale ning milliste põhi- ja kõrvalnõuete katmiseks maksed on arvestatud, st kostja väidetavakrediidilepingust tulenevate täitmata kohustuste (so nii põhi- ja kõrvalnõuete) suurus. Hageja tõendamiskohustuseks on asjas esile tuua nõuetega seonduvad asjaolud (nõuete suurused, arvutused, perioodid, täitmised) ja eelviidatu osas tõendite esitamine. Kostja on seisukohal, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad selguma hagiavaldusest. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi
2.lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostjal ega kohtul ei ole kohustust teha hageja eest arvutusi, seostada hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega ja koguda tõendeid omal algatusel. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise kirja /teate kättesaamist ning tulenevalt VÕS § 172 võib kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt nõude loovutamise dokumenti nõude loovutamise kohta välja arvatud juhul kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole nõude loovutamise teadet kostjale kätte toimetanud. Hageja on esitanud 01.02.2022. a teatis nõude loovutamise kohta. Antud dokument ei tõenda info jõudmist kostjani ja on allkirjastamata. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ja kunas nõude loovutamise teade kostjale kätte toimetati. Lisaks eeltoodule, on kostja hinnangul hageja nõue hea usu põhimõtte vastane. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Heas usu käitumine tähendab seadusele ning ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele vastavat käitumist, mis ei ole ülekohtune ning arvestab muuhulgas ka teise poole huvidega (3-2-1-70-09 p 11, 3-2-1-7 09 p 15) Kostja hinnangul ei saa tema kui tarbija laenutingimuste kohta piisavat teavet Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt, kuna seda ei ole kostjale tutvustatud. Laenu- ja tagasimakse tingimused on eksitavad, tegelikkuses satub laenuvõtja “laenuorjusse”. Laenusaaja maksab üksnes intressimakseid vähendamata seejuures märkimisväärselt oma põhinõude suurust. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt lasub krediidiandjal enne tarbijaga krediidilepingu sõlmimist tarbijale lepingueelse teabe andmise kohustus. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes andmed, mis on toodud VÕS § 4031 lg 1
punktides 1-15. Tarbijale selgituste andmine on toodud VÕS § 4035 lg-tes 1 ja 2. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma kohustuse täitnud. Kostja on seisukohal, et krediidi kulukuse määr on piiripealne ehk liiga kõrge. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et asjas on tõendamata 01.02.2022. a teate nõude loovutamise kohta kostjale, kostjale kätte toimetamine. Kuna tegemist on tahteavaldusega, tuleb hagejal tõendada teate kätte toimetamist kostjale. 17.05.2020. a teate kohaselt on teavitus saadetud aadressile xxx. Postiga saatmist pole hageja tõendanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise kirja /teate kättetoimetamist ning tulenevalt VÕS § 172 võib kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt dokumenti nõude loovutamise kohta välja arvatud juhul kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Asja materjalidest jätkuvalt ei nähtu, et kostja oleks laenulepingu sõlmimiseks esitanud tahteavalduse. Hageja ei ole selgitanud, kunas ja mis asjaoludel on Kostja sellise tahteavalduse esitanud. Ka ei ole Hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on näiteks isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahet laenulepingu sõlmimiseks (VÕS § 9 lg 1). Hagi materjalidest ei nähtu, et kostja on isikusamasus oleks tuvastatud. Vastavalt üldtingimuste p.2.2 Laenuandja väljastab laenusaajale laenu, kandes laenu üle laenusaaja kontole või laen väljastatakse sularahas. Sularahas laenu väljastamine toimub laenuandja esinduses. Sularaha väljastamisega seotud kulud jäävad laenusaaja kanda. Sularahateenusega seotud kulud kannab laenusaaja ka sel juhul, kui ta pärast laenu väljamakse taotluse aktsepteerimist loobub sularaha laenust ja talle on saadetud teade laenu väljamakse taotluse aktsepteerimise kohta. Hageja ei ole märkinud ega tõendanud, mil viisil väljastati laen kostjale , kas ülekandega kostja arvelduskontole või sularahas . Hageja poolt on esitatud tabeli „kostja tasumised ja katmised“, millest ei nähtu, kellele on need tabelid koostatud, mida need tabelid endast kujutavad ja mida need tabelid peavad tõendama. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kostja andmed, laenulepingu üldtingimused, teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning teate nõude menetlemise kohta. Hageja peaks käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja võib esitatud hagiavalduse vastu enda kaitseks vastuväiteid kasutada omapoolseid tõendeid esitamata kuni hageja tõendeid ei esitanud (. aRiigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3- 2-1-137-07 p 13). Kokkuvõtvalt jääb kostja oma 31.10.2022 esitatud vastuse hagile ja käesolevas seisukohas esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
6.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva võlga koos kõrvalnõuetega kokku 1 741,29 eurot (põhivõlgnevus 1 283,23 eurot, intress 98,29 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 309,77 eurot) ja lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel alates
18.10.2022. a kuni põhinõude summas 1283,23 euro täitmiseni lepingujärgses määras 33,63% aastas.
10.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub.
11.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx OÜ ja A C 17.05.2021. a laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 1 500 eurot intressimääraga 33,63 % aastas. Lepingujärgne viivisemäär oli 33,63% aastas (üldtingimuste p 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmas lause). Lähtuvalt hagiavalduses toodust, sõlmis A C füüsilise isikuna lepingu tarbijana võlaõigusseaduse § 1 lõike 5 tähenduses.
12.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12).
12.Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele.
13.Kostja hageja nõuet ei tunnista.
14.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
15.Menetlusosalised ei ole tühisusele tuginenud.
16.Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1) . Mais 2020. a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 61,56% aastas. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 55,00 %. Kuivõrd lepingujärgne krediidikulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole pooltevaheline leping tühine VÕS 4062 lg 1 alusel krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
Kostja ei heida hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, mistõttu kohus VÕS § 4034 jj ei käsitle.
17.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees (sh nõude loovutamine hagejale), kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja vaidleb nõudele vastu, väites, et nõue on tõendamata ja alusetu, laenu väljastamine on tõendamata kui ka väidetava nõude kuulumine hagejale.
18.Hagiavalduse kohaselt ütles laenuandja 28.01.2022. a poolte vahel sõlmitud lepingu üles, kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. 01.02.2022. a loovutas xxx OÜ nõude A Ci vastu üle OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (loovutamise teade saadetud e-postile xxx).
19.Kostja on seisukohal, et asjas on tõendamata, et hageja on 01.02.2022. a teate nõude loovutamise kohta kostjale kätte toimetanud. Kostja viitab laenulimiidi üldtingimuste p 13.1.1 kohaselt leotakse teade kätte antuks, teate kätteandmisest allkirja vastu, teate saatmisel lihtkirjaga, kui teate postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva või teate saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev.
20.Nõude loovutamise teade on edastatud kostjale, kostja enda poolt avaldatud e-posti aadressile. Vastavalt üldtingimuste p 13.1.1 loetaksegi teade kätte saaduks 02.02.2022. a epostile, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev.
21.Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lõike 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine on nõude üleandmine teisele isikule lepingu alusel. Loovutada saab nii olemasolevat nõuet kui ta tulevikus tekkivat või tingimuslikku nõuet. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 tulenevalt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
22.Kohtu hinnangul ei ole kostjal õigus keelduda tema ja xxx OÜ vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisest hagejale, kuna xxx OÜ on kostjale kirjalikult teatanud nõude loovutamisest 01.02.2022. a. Kohus märgib, et vastavalt üldtingimuste p 13.1.1. saab loovutamist lugeda kostjale kätte antuks.
23.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised
poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse.
24.Asja materjalidest nähtub, et xxx OÜ ja A C sõlmisid laenulepingu xxx OÜ iseteenindusportaalis. Selleks, et esitada laenutaotlus, tuleb taotlejal end identifitseerida, logides iseteenindusportaali sisse ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart ID-ga või isikukoodiga (salasõna). xxx OÜ krediidikonto lepingu üldtingimuste kohaselt on koduleht internetis aadressil xxx asuv laenuandja veebileht ning laenuandja teenustega seotud iseteenindussüsteem. Kostja on taotluse esitamisel kinnitanud, et ta on tutvunud lepingutingimustega, lepingueelse teabega ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehega. Üldiselt teadaolevalt sisaldab laenutaotlus laenu taotleja andmeid (nimi, isikukood, kontaktandmed (aadress, telefon, e-post), tööandja, sissetulekud, kulud ja kohustused võlausaldajatele), taotleja kinnitab eelnevalt, et ta on tutvunud ja nõus lepingu tingimustega. Laenutaotluse esitamisel võib laenuandja nõuda laenu taotlejalt pangakonto väljavõtet taotleja maksevõime hindamiseks. Enne laenu andmise otsust saadetakse kliendile info (lepingueelne teave). Positiivse laenuotsuse korral teavitatakse klienti laenu andmisest ja laenusumma ülekandmisest ja saadetakse kliendile lepingu põhitingimused. Asja materjalidest nähtub, et A C laenutaotlus (laenusumma 1 500 eurot) rahuldati xxx OÜ poolt 17.05.2020. a kell 16:38, sest viimane on A C pangakontole xxx Swedbank AS-is üle kandnud 1 500 eurot selgitusega „väljamakse krediidikonto lepingu xxx alusel“. Kostja on võtnud kasutusele kogu laenulimiidi.
25.xxx OÜ üldtingimuste (tarbimislaen) kohaselt on laenutaotleja isik, kes on esitanud laenuandjale taotluse. Laenusaaja on isik, kes on sõlminud laenuandjaga lepingu. Laenutaotleja ja laenusaaja peab olema üks ja sama isik. Laenusumma on lepingus sätestatud tingimustel laenuandja poolt laenusaaja kasutusse antav rahasumma. Leping on laenuandja ja laenusaaja vahel sidevahendite kaudu või kirjalikus vormis sõlmitud laenuleping, koos kõigi sõlmitavate lisadega. Kuna kostja on kogu laenulimiidi korraga kasutusse võtnud, pidi sellele eelnema krediidikonto lepingu sõlmimise tahteavaldus kostja poolt, laenuandja aktsept lepingu sõlmimiseks, laenu väljamaksmise taotlus ning laenuandja aktsept limiidi väljamaksmiseks. Seega on asjakohatud kostja vastuväited selle kohta, et ta ei ole lepingut sõlminud. Üldtingimuste kohaselt on lepingu üldmõiste laenuandja ja laenusaaja vahel sidevahendite kaudu või kirjalikus vormis sõlmitud laenulimiidi kasutamise kokkulepe (krediidikonto leping), koos kõigi sõlmitavate lisadega (üldtingimused, põhitingimused, graafik).
26.Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.
27.Hageja märkis, et kostja esitas laenutaotluse internetis vahendusel. Hageja esitas kohtule 2018. aastal kliendi tuvastamise andmed, millest nähtub, et kliendi (kostja) loomise kuupäeva on 27.12.2018. a (isikutuvastamine) ja kliendi isiku tausta kontrollimine toimus 17.05.2020. a. Kliendi staatuseks on püsiklient. Taotluse andmetes on klient märkinud sissetulekusteks töötasu summas 3 000 eurot, finantskohustusteks neli (4) väikelaenu, majapidamiskulud 300 eurot ja osamaksete suurus 148,92 eurot. Taotluse kuupäevaks 17.05.2020. a, laenusummaks 1 500 eurot ja laenu väljastamise viisiks arveldusarve nr xxx.
28.Seega on asjakohatu kostja väide, et hageja ei ole selgitanud kuna ja mis asjaoludel on kostja tahteavalduse esitanud. Kostja on esitanud 17.05.2020 isiku tuvastamiseks elamisloa nr xxx, mis on kehtiv alates 01.03.2018. a. Kostja on allkirjastanud ja märkinud koopia õigsust oma allkirj aga. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 2.2. laenuandja väljastab laenusaajale laenu, kandes laenu üle laenusaaja kontole.
29.Arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is kuulub kostjale ning tehes nimetatud pangakontolt nt selgitusega laenulepingu nr xxx pikendamine 30 päeva ülekandeid. Väheusutav, et isik kellel puudub kohustus võlausaldaja ees, teeks enda nimelt ja nimelisi lepinguga nr xxx seotud tehinguid.
30.Kohtunõudele esitada kostja pangaväljavõte, esitas kostja pangaväljavõtte millest nähtub, et 17.05.2020. a on kostja arvelduskontole tehtud ülekanne 1 425,00 eurot selgitusega „ laenusumma 1500 eurot laenuperioodi 360 päeva laenud id xxx. 1500 eurot -75 eurot (lepingutasu)= 1 425 eurot. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud hagejale laenu id xxx makseteks 15.12.2020. a 149,02 eurot ja 16.07.2021 summas 148,92 eurot ( 297,94 eurot).
31.Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata.
32.Hageja on esitanud koos hagiavaldusega kohtule tõendi, millest nähtub, et kostja on esitanud 15 korral laenulepingu xxx tingimuste muutmise kokkuleppeid ja 01.02.2022. a on summa 936,76 eurot müüdud Aktiva Finants OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue põhiosa võlgnevus 1283,23 eurot, intress 98,29 eurot ja viivis 309,77 eurot.
33.Arve xxx maksetähtajaga 14.12.2020. a summas 148,92 eurot, põhisumma 106,89 eurot ja intress 42,03 eurot. Makstud 15.12.2020. a summas 149,02 eurot. 16.07.2021. a arvest xxx nähtub, et 148,92 eurost moodustab põhisumma 109,88 eurot ja intress 39,04 eurot. Kostjale on esitatud alljärgnevad arved;
Kokku on esitatud 19 arvet, kaks arvet maksetähtajaga 16.06.2020. a on esitatud kaks korda. 18x148,92= 2680,56 eurot. Põhinõudega 1 969,23 eurot ja intressidega 711,33 eurot. Kostja on tasunud kaks arvet summas 297,94 eurot, millest põhinõue 216,76 eurot ja intress 81,07 eurot.
35.Hagiavalduses märgib hageja, et kostjale on väljastatud laenu summas 1 500 eurot, pangakonto väljavõttes nähtub, et kostjale on väljastatud laenu summas 1 425 eurot. 1 500 eurot – lepingutasu 75 eurot. Kostjale on pangakontole tehtud kanne summas 1 425 eurot. Hageja on arvestanud, et kostja on maksnud põhinõude katteks 216,77 eurot. 1500 -216,77 eurot. Samas on hageja poolt väljastatud arvetest nähtub, et põhisummaks tuleb 1 969,23 eurot.
36.Kuna hageja ei reageerinud kohtunõudele esitada korrektne arvutuslik käik, millest nähtuks kuidas kujunes hageja nõude summa, kohtul ei ole kohustust teha hageja ees arvutusi. Kohus arvestab nõude kujunemise aluseks hageja poolt esitatud konto väljavõtte, millest nähtub, et 01.02.2022. a on müüdud nõue Aktiva Finants OÜ-le summas 936,76 eurot. Kohus rahuldab põhivõlgnevuse summas 936,76 euro ulatuses.
Intress
37.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt lepingulise suhte olemusest kohaldatakse poolte vahelistes suhetes arvelduskrediidi sätteid. VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et xxx OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks.
38.Krediidilepingu järgi kohustus kostja maksma intressimäära aastas 33,63%. Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Hageja on arvestanud intresse summas 98,29 eurot. Intress on tasu raha kasutamise andmise eest ja kostja on laenu võtnud ja raha kasutanud, seega on hageja intressi nõue põhjendatud ja õigustatud. Kohus rahuldab hageja intressi nõude ja mõistab kostjalt välja laenulepingu aluses intressid summas 98,29 eurot.
Viivis
39.VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
40.Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi täitnud, on võlausaldajal õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101) kostja suhtes. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult viivist. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingujärgne viivise määr on 33,63 %. Viivist arvestatakse intressimääraga võrdses määras.
41.Hageja arvestab lepingus kokku lepitud määras 33,63%. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Kostja pole tõendanud, et ta oleks kohustuse hageja ees täielikult täitnud. Kostja teadis, et kohustuse täitmata jätmisel lisandub viivis. Viivise eesmärgiks on makseviivitusega võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamine ja võlgniku kohustuse täitmisele mõjutamine. Kohus on seisukohal, et võlgnikku ei saa seadusjärgsest mitmekordselt suurema viivise nõude kaudu viia olukorda kus ta on sunnitud oma kohustuste täitmiseks võtma üha uusi laene, sattudes sel viisil võlaorjusse. Iseenesest on õige, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Küll aga ei saa mõistlikuks ega eesmärgipäraseks pidada tarbijakrediidilepingus viivisemäära, mis on ca 3 korda suurem kui seadusjärgne viivisemäär. Riigikohus on seisukohal, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13, 17, 18).
42.Kohus kohaldab nõudele seadusjärgset viivisemäära. Laenuandja ütles laenulepingu üles 29.01.2022.a Ülesütlemisega muutus nõue sissenõutavaks, seega tekkis laenuandjal õigus tasumisega viivitamise eest arvestada viivist- alates 29.01.2022. a kuni hagi esitamiseni 17.10.2022. a 226,13 eurot.
43.Kuna kohus rahuldab põhivõlgnevuse summas 936,76 euro ulatuses, arvestab kohus viivist summalt 936,76 alates 29.01.2022. a kuni hagi esitamiseni 17.10.2022. a summas 226,13 eurot. Kohus rahuldab viivisenõude summas 226,13 eurot. Põhjendatud on viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule. Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 936,76 eurot VÕS § 113 lg 1, § 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja
kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega. Kuivõrd kohus kohaldab seadusjärgset viivisemäära, on kostjalt väljamõistetav viivis oluliselt väiksem kui lepingujärgne. TsMS § 367 järgne viivisenõue on kohtu hinnangul põhjendatud. Sissenõudmisega seotud kulud
44.Hageja soovib kostjalt kohustuse sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 50 euro väljamõistmist. Vastavalt hageja hinnakirjale on hagejal võla sissenõudmisega seotud menetluskulusid, so tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. [...] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
45.Hagi materjalide juurde on esitatud võlanõuded (meeldetuletuskirjad), millest nähtub, et hageja on saatnud kostjale tasuta meeldetuletuskirjad kostja poolt lepingusse märgituid e-posti aadressile. Kohus rahuldab (meeldetuletuskirja) sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot.
46.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt
Menetluskulude jaotus
47.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
48.Kohus rahuldab hagi osaliselt (58,043% ulatuses). Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad menetluskulud poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, st 58,043% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 41,957% kostja menetluskuludest hageja kanda.
49.Kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindajal on ajaliselt kulunud 4,3 h kokku summa 540 eurot (120 eurot/tund). 25.10.2022. a hagiavaldusega tutvumine, analüüs ja kostja nõustamine – 1 h; 31.10.2022. a hagiavaldusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine – 2 h; 17.11.2022. a seisukoht hageja seisukohale - 1 h; 18.12.2022. a seisukoht - 15 minutit: 29.12.2022. a menetluskulude nimekiri - 15 minutit.
50.Kohus on seisukohal, et kostja esindaja poolt esitatud hagiavaldusele vastuse koostamise ajamaht 2 h on üle paisutatud. 31.10.2022. a vastus koosneb c 3 lk, millest enamus tekst koosneb paragrahvidest. Õigusteadmistega esindajal kes on eelnevalt analüüsinud ja tutvunud materjalidega loeb kohus nimetatud toimingu õigustatud ajakuluks 1 h. Kohus loeb kostja
esindaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 420 eurot, millest 176,22 eurot jääb hageja kanda (41,957%n 420 -st).
51.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu 1 075 eurot, millest 350 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 1080 eurot õigusabikulu. Liites kokku 1080+350 saab kohus summaks 1 430 eurot.
52.Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on õigusabikulu üle paisutatud ning taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg ei vasta kolme menetlusdokumendi koostamisele ja tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult vajaminevale ajakulule. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 5 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Hageja esindaja töötunni hind on mõistliku suurusega. Seega on hageja põhjendatud menetlusulu kokku 950 eurot (350 eurot riigilõiv + 600 eurot õigusabukulu)
53.58,043 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda. Kohus mõistab A Cilt hageja menetluskulude katteks 555,40 eurot (58,043 % 950-st).
54.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
55.Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.