Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus A K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
45 eurot Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA, registrikood: 10811490, asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143 Lepinguline esindaja Elari Arjakas, e-post [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja A K, isikukood XXX, elukoht XXX Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus A K vastu.
2.Välja mõista kostjalt A K hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvi nr 1482 1101 9185 8500 alusel:
2.1.leppetrahvi võlgnevus summas 30 eurot;
3.Jätta rahuldamata Osaühing EUROPARK ESTONIA nõue sissenõudmiskulude osas summas 15 eurot.
Jätta menetluskulud 77,78% ulatuses A K kanda ja 22,22% ulatuses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.
5.Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 450 eurot (millest maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, tasutud riigilõiv
summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 330 eurot), millest 350,01 eurot mõista välja kostjalt A K Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks.
6.Menetluskuludelt tuleb kostjal A K tasuda hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 29.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 45,00 euro saamiseks. Kohus tegi 05.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.08.2022. Võlgnik A K esitas 29.08.2022 nõudele vastuväite. 12.09.2022 määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 14.09.2022 määrusega kohustas kohus hagejat esitama ettenähtud vormis hagiavaldus 14 päeva jooksul. 20.09.2022 esitas hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi kostja A K vastu võlgnevuse summas 45 eurot nõudes, millest 30 eurot on 21.10.2019 väljastatud leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Hageja taotleb ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 65 eurot, hagimenetluses tasutud täiendava riigilõivu 35 eurot ning õigusabikulude summas 440 eurot kostjalt väljamõistmist.
2.09.11.2022 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja vastus hagiavaldusele
3.Kostja esitas 28.11.2022 vastuse hagiavaldusele, millega palub jätta kohtul hageja nõue täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja tõend fotona parkimistingimustest ei ole selge. Parkimistahvel, mille tagaküljel asuvad parkimistingimused, ei ole piisav teavitamisviis ning ei ole selge, kas 21.10.2019 olid tingimused märgi tagaküljel välja toodud. Lisaks avaldab kostja, et ei nõustu hageja väitega, et vastutavaks isikuks on sõiduki omanik, kostja ei tea ja ta ei suutnud välja selgitada, kes viidatud päeval sõidukiga sõitis, aga kindlasti ei olnud selleks kostja. Hageja on oma hagis viidanud, et sõiduki omanik peab kuni 6 kuud säilitama andmeid, kes sõidukit on kasutanud ning enam kui 3 aastat hiljem nõuda seda sõiduki omanikult, ei ole mõistlik ja ei lähe kokku mõistlikkuse printsiibiga. Kostja ei nõustu hageja
väitega, et sõiduki vastutavale kasutajale on analoogia korras omistatav sõiduki omaniku kohustused vastavalt liiklusseaduse § 188 lg-le 2, kuna viimane käsitleb viivistasu, mis on haldusõiguslik komponent ja ei teki lepingu alusel. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna kostja ei ole 21.10.2019 sõidukiga hagis viidatud parkimisalale sisenenud, lisaks ei ole selge, millised olid parkimistingimused. Seega ei ole kostja hagejaga lepingut sõlminud ning ei saa ka kostjale ette heita lepingu rikkumist ja määrata leppetrahvi. Kostja avaldab, et aadress, kuhu hageja leppetrahvi nõude lihtkirjaga saatis, on ebaõige, mistõttu kostja sai esmakordselt teada hageja nõudest kostja vastu alles 12.08.2022 maksekäsu kiirmenetluse kaudu. Kostja esitab oma vastusega tõendi, millest nähtub, et kostja uue elukoha aadress on XXX. Kostja palub kohtul lõpetada tsiviilasi nõude aegumise tõttu, kuna hageja on nõude sissenõudmisega tegelema hakanud aegumise viimastel kuudel, sissenõudmisel läbi kohtumenetluse on hageja võtnud ära võimaluse kostjal ennast kohtueelselt kaitsta ja esitada vastuväiteid. Kohtumenetlus tsiviilhagi korras on alustatud rohkem kui 3 aastat hiljem pärast väidetava võlanõude tekkimist. Kostja vaidleb vastu hageja menetluskuludele, kuna kostja on seisukohal, et hagi nõue on alusetu ja palub jätta kõik menetlus- ja õigusabikulud hageja enda kanda. Menetlusosaliste täiendavad seisukohad
4.Hageja esitas 07.12.2022 kohtule seisukoha kostja hagivastuse osas. Hageja ei nõustu kostja 28.11.2022 esitatud seisukohtadega. Hageja vastab kostja väitele lepingu sõlmimise kohta, et hageja on hagiavalduse punktis 4.1. põhjendanud lepingu sõlmimist võlaõigusseaduse regulatsioonist tulenevalt. Hageja selgitab, et on hagiavalduse punktis 4.2.3. Riigikohtu praktikale tuginedes välja toonud, et parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidiselt. Hageja on seisukohal, et vastutavaks isikuks on käesoleval juhul sõiduki omanik, so. kostja, kes peab tõendama seda, kes sõidukit leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval kasutas, kuid kostja ei ole vastavaid tõendeid esitanud. Hageja selgitab vastuses, et liiklusseaduse § 72 ei ole kohaldatav tsiviilõiguslikes vaidlustes, kuna reguleerib olukorda, kus parkimist korraldab avalik võim, eelkõige kohalik omavalitsus. Seoses tingimustega parkimistahvlil selgitab hageja, et tegemist on tüüptingimustega, mida kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid ning millest tulenevalt ei vaheta hageja parkimistingimusi sageli. Hageja esitab vastusega lisaks fotod, mis on tehtud 14.02.2019 ja 22.03.2019 ning hageja kinnitab, et vastavad parkimistingimused kehtisid ka 21.10.2019. Kui kostja väidab, et parkimistingimused ei kehtinud temale leppetrahvinõude väljastamise ajal, lasub tõendamiskoormis TsMS § 230 lg 1 kohaselt kostjal. Parkimisala sissesõitude juurde on paigaldatud infotahvlid, mis teavitavad eraparklasse sisenemiseks, kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda ning parkimisega mujale mitte sõlmida parkimislepingut. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega hageja poolt kostja teavitamisega, hageja on kostjat esmakordselt teavitanud leppetrahvi väljastamise kuupäeval 21.10.2019, kui leppetrahvinõue asetati sõiduki xxx esiklaasile kojamehe vahele vahetult pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist. Lisaks on hageja leppetrahvist kostjat teavitada püüdnud teate postiga saatmisega, kuid 22.06.2021 tähitud kiri tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Kostja vastusest nähtuv elukoha muudatus oli alates 31.12.2021, mistõttu on hageja 22.06.2021 saadetud kiri õigusele aadressile saadetud ning kostja jäi siiski passiivseks. Hageja vaidleb vastu kostja aegumise vastuväitele. Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 04.11.2019, seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 05.11.2019. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.07.2022, millest alates on aegumine antud asjas peatunud ja nõue ei ole aegunud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.1.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
5.2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.3.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja sõiduk registreerimisnumbriga xxx omanikuks oli 21.10.2019 kostja.
5.4.VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Kostja vaidleb vastu, et temale kuuluv sõiduk oli pargitud hageja poolt nimetatud parkimisalale. Samuti kostja vaidleb vastu asjaolule, et talle kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxx oli hagis nimetatud ajal ja kohas pargitud ning on vaidlustanud asjaolud, et võlaõiguslik leping antud kohas parkimisega oleks sõlmitud ja et kostja oleks lepingupool, kuna sõidukit kasutasid kolmandad isikud. Kostja vaidleb vastu hageja poolt saadetud nõudekirjale, kuna kostja sõnul ei ole kostja hageja poolt tõendina esitatud kirja kätte saanud.
5.5.Kohus leiab, et sõiduki parklasse sisenemisega saab lugeda sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel leping sõlmituks, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustes. Esitatud fotodega (hagiavalduse lisa 2 ja 07.12.2022 hageja seisukoha lisad) on tõendatud, et parkla sissesõitude juurde olid paigaldatud infotahvlid koos parkimistingimustega, mille kohaselt sõiduki parkimisega loeti sõiduki juhi poolt parkimistingimused aktsepteerituks. Lisaks parkimistingimustele olid parkla sissesõidu juurde paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis andisid parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on hageja ning seal on parkimiseks kehtestatud tingimused. Teavitussildil parklasse sissesõidul on teavitus ka selle kohta, et parkimistingimused asuvad tahvli teisel pool küljel. Sõidukijuhile pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja sõidukijuhil oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimise näol.
5.6.Kostja väidab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et lepingu üheks osapooleks oleks kostja. Kostja märgib, et pea 3 aastat hiljem ei ole võimalik kostjal mäletada, kes sõidukit antud hetkel kasutas. Riigikohus on 25.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 leidnud (p 31), et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kuna kostja ei
ole tõendanud, et sõiduk oli parkimise ajal muu isiku kasutuses, tuleb parkimislepingu pooleks lugeda kostjat.
5.7.Hagiavaldusele on lisatud fotod, millest nähtub, et sõiduki registreerimismärgiga xxx kojamehe vahele on 21.10.2019 kell 18:59 asetatud leppetrahvinõue nr 1482110191858500 /dtl 33-42/. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Hageja on kostjale esitanud 21.10.2019 leppetrahvi nõude. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
6.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud lepingus sisalduvat viidet või kokkulepet VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulude nõudele. Samuti ei ole hageja esitanud sissenõudmiskulusid kahju hüvitamise regulatsiooni järgi, sh tõendeid kantud kulutuste osas, et kohus saaks otsustada sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete järgi. Hageja väited registritesse tehtud tasuliste päringute ja tähitud kirja saatmise kohta on üldsõnalised ilma konkreetsete summadeta.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue summas 30 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sissenõudmiskulud 15 eurot on kohtu hinnangul põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
8.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
8.1.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 440 eurot, mille kohaselt on dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud 2 tundi. Lisaks palub hageja 07.12.2022 seisukohas välja mõista kostjalt täiendav menetluskulu 2 tunni eest, so. 220 eurot, mis koosneb kostja 28.11.2022 vastusega tutvumisest ja analüüsi ja sellele hageja vastuse koostamisest ja kohtule esitamisest. Esindaja tunnitasu on 110 eurot. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma
käibemaksuta. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses igapäevaselt ning arvestades kostja vastuväitega tutvumist ja sellele vastuse koostamist on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 330 eurot, so. kohus peab põhjendatuks hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kuluvat aega 2 tundi ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks 1 tund. Arvestades esitatud hagiavaldust ning vaidluse sisu peab kohus hagiavalduse esitamisega ja hagivastusele seisukoha koostamisega seotud tegevuste osas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Kohus peab hageja esinduskulusid põhjendatuks ja mõistlikuks.
8.2.Hageja on taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist, milleks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 100 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
8.3.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja kulud summas 330 eurot ning tasutud menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses ja riigilõiv kokku summas 120 eurot. Kokku põhjendatud menetluskulusid summas 450 eurot.
8.4.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 77,78 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 350,01 eurot kostja kanda ja 99,99 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud.
8.5.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.