Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja number
2-23-208
Lahendi tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2023, Narva kohtumaja
Kohtunik Kohtuasi
Andres Hallmägi S Bi hagi D Ri vastu kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
2031,02 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: S B (ik xxx); elukoht xxx Kostja: D R (ik xxx); elukoht xxx
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kind-
2-23-208 laksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
S B (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi D Ri (edaspidi kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pani kostja 10.04.2022 aadressil 26. Juuli tn 1, Narva linn, Ida-Viru maakond toime pandud väärteo kahjustades hagejale kuuluvat mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxx, kriimustades mootorsõiduki vasakpoolseid esi- ja tagauksi ja tiibu ning parempoolseid esi- ja tagauksi, tagatiiba ja pagasiluuki, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu ning tekitades varalist kahju. Teo toimepanemise tagajärjel esitas hageja teate politseisse ja alustati väärteomenetlust. Väärteoasjas tehtud otsusega tunnistati kostja väärteo toimepanemises süüdi ja tuvastati, et kostja pani teo toime tahtlikult. Seega on süüteo toimepanemise asjaolud ja kostja tahtlik tegevus kahju tekkimisel, aga samuti kostja süü tõendatud. Hageja omandis olevale sõidukile BMW 530D registreerimismärgiga xxx kostja poolt süüliselt toime pandud väärteo tagajärjel tekitas kostja kahju 2031,02 eurot. Hageja pöördus kostja poole kohtuväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kostja keeldus vabatahtlikult hagejale kahju hüvitamisest. Hageja oli sunnitud pöörduma käesoleva hagiavaldusega kohtu poole ning paluma kohtult kostjalt kahju väljamõistmist. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks 2031,02 eurot kahju hüvitamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Viru Maakohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, mis toimetati kostjale kätte edasiandmiseks 16.01.2023 temaga ühes eluruumis elavale isikule (x). Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja esitas 30.01.2023 kohtule e-kirjaga vastuse hagile, mille kohaselt on ta nõus haginõudega ja palub võimaldada kostjale 6 kuud järelmaksu. Kohus tuvastas, et kohtule esitatud vastusel puudub kostja käsikirjaline allkiri või digiallkiri. Kohus andis kostjale 31.01.2023. a kohtunõudega tähtaja allkirjastatud vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et kohtu nõudmise tähtajaks täitmata jätmise korral võib kohus jätta allkirjastamata avalduse läbi vaatamata (TsMS § 340-1 lg 2 alusel). Kohus hoiatas kostjat korduvalt, et hagiavaldusele vastamata jätmise korral, võib kohus teha tagaseljaotsust TsMS § 407 alusel. Kohtunõue toimetati kostjale kätte 01.02.2023 postkasti panekuga. Kohtu määratud tähtajaks, s.o 13.02.2023 kostja nõuetekohast kirjalikku vastust kohtule esitanud.
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 2(3)
2-23-208 Kohtule esitatud kostja vastus on alla kirjutamata. Kohus andis kostjale allkirjastatud vastuse esitamiseks tähtaja. Kohus hoiatas, et kohtu nõudmise tähtajaks täitmata jätmise korral võib kohus jätta allkirjastamata avalduse läbi vaatamata. TsMS § 340-1 lg 2 alusel, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna kostja kohtu määratud tähtajaks ei ole nõuetekohast kirjalikku vastust kohtule esitanud, jätab kohus kostja allkirjastamata vastus läbi vaatamata. Kuna kostja nõuetekohaseid vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-ga 127 lg 1 ja 4, VÕS §-ga 128 lg 1 ja 3, VÕS §-ga 136 lg 1, VÕS §-ga 1043 ja §-ga 1045 lg 1 p 5. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 350 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja osales menetluses isiklikult, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasnevad hagejale kohtukulud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.