2-22-121842/8 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja -

7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded GelvoraSergel OÜ esitas 20.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 16.09.2022 hagi K.T. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid võrguettevõtja Elektrilevi OÜ ja kostja K.T. 03.04.2018 eteeninduses võrgulepingu nr xxxx, tarbimiskoht „Korter“, aadressil xxxx. Pooled leppisid lepingus kokku, et võrguettevõtja osutab kostjale võrguteenust „Võrk 2“. Ostja (kostja) kohustus tasuma kord kuus arve alusel. Leping sõlmiti tähtajatult. Lepingu punktis 8 lepiti kokku, et võrguettevõtja esindaja on Eesti Energia AS. Elektrilevi OÜ saatis kostjale kinnituskirja, kus muu hulgas teatati, et leping hakkab kehtima alates 05.04.2018 ja tuleb valida elektrimüüja. Kostja sõlmis elektrienergia müügilepingu Eesti Energia AS-ga, leping nr xxxx. Elektrienergia hinnapaketiks valis kostja „Kindel“. Elektrimüügi algus 05.04.2018. Kuna kostja ei täitnud korrektselt lepinguga endal võetud kohustusi ning jättis teenuste eest tasumata, teatas võrguettevõtja Elektrilevi OÜ kostjale, et võrguleping nr xxxx, tarbimiskohal xxxx (kohtu märkus: õige nr. on xxxx) xxxx, lõpeb 31.10.2019. Eesti Energia AS loovutas 30.09.2020 võrgu- ja elektrilepingust tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le. Loovutatud nõude kogusumma oli 382,09 eurot, mis koosnes põhinõudest summas 337,02 eurot ja kõrvalnõuetest summas 45,07 eurot. Kuid hageja loobub osalisest loovutatud nõuetest. Hageja esitab nõude 6 tasumata arve alusel, kus põhinõue on kokku 337,02 eurot: 1) Arve 31.05.2019 - elektrienergia 16,03 eurot, võrguteenus 17,40 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 5,06 eurot + käibemaks 7,70 eurot, kokku 46,19 eurot;

2) Arve 30.06.2019 - elektrienergia 14,31 eurot, võrguteenus 14,86 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 4,63 eurot + käibemaks 6,76 eurot, kokku 40,56 eurot. 3) Arve 31.07..2019 - elektrienergia 19,91 eurot, võrguteenus 21,49 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 6,31 eurot + käibemaks 9,54 eurot, kokku 57,25 eurot. 4) Arve 31.08.2019 - elektrienergia 23,83 eurot, võrguteenus 25,45 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 7,59 eurot + käibemaks 11,38 eurot, kokku 68,25 eurot. 5) Arve 30.09.2019 - elektrienergia 21,99 eurot, võrguteenus 23,73 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 6,96 eurot + käibemaks 10,54 eurot, kokku 63,22 eurot. 6) Arve 31.10.2019 - elektrienergia 22,34 eurot, võrguteenus 23,44 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 7,19 eurot + lisateenused ja muud nõuded (tarbimiskoha väljalülitamine) 4,57 eurot + käibemaks 11,51 eurot, kokku 69,05 eurot. Osutatud teenuste eest tasumata arvete põhisumma on kokku 344,52 eurot, kuid Eesti Energia AS on kinnitanud, et loovutatud põhinõue on 337,02 eurot. Selle tõttu esitab hageja nõude tasumata põhinõude osas 337,02 eurot. 10.10.2020 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale meeldetuletused ka 20.10.2020 ja 30.10.2020. Tuginedes VÕS § 1132 lg-le 2, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletus kirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 25 eurot (15 + 5 +5). Hageja arvestab seadusjärgset viivist tasumata põhinõudelt 337,02 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, mis on 8 % aastas, alates 31.10.2019 esitatud arve maksetähtajale 18.11.2019 järgnevast päevast, ehk alates 19.11.2019 kuni 16.09.2022 1038 päeva eest summas 76,67 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on põhjendamatult jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa tasumata. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 337,02 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 17.09.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 140 eurot, õigusabikulud ning viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 08.12.2022. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kätte toimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte 08.12.2022, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 22.12.2022. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 13.09.2022 võrguettevõtja esindaja Eesti Energia AS kinnituse nõude loovutamise kohta 30.09.2020 GelvoraSergel OÜ-le ning 10.10.2020 kostjale edastatud teade nõude loovutamisest (dtl 49-51). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid võrguettevõtja Elektrilevi OÜ ja kostja K.T. 03.04.2018 eteeninduses võrgulepingu nr xxxx, (tarbimiskoht xxxx). Kostja jättis tasumata talle esitatud arved alates 31.05.2019 kuni 31.10.2019 kokku summas 337,02 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hagis märgitud tasumata põhivõlgnevus summas 337,02 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 19.11.2019 kuni 16.09.2022 põhinõudelt 337,02 eurolt 1038 päeva eest summas 76,67 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 337,02 eurolt perioodil 17.09.2022 kuni 13.02.2023 (k.a) 150 päeva eest moodustab 12,10 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 13.02.2023 seisuga kokku 88,77 eurot (76,67 eurot + 12,10 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 14.02.2023 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 337,02 euro tasumiseni. Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtudes ei tohi tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue koos väljamõistetud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 248,25 eurot (337,02 – 88,77). Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel peale lepingu ülesütlemist summas 25 eurot. Nimetatud sättest tulenevalt võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostjale on edastatud meeldetuletuskirjad 10.10.2020, 20.10.2020 ja 30.10.2020. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 140 eurot, esindaja tasu 20 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Samuti peab kohus põhjendatuks õigusabikuluna esindajakulu 20 eurot. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 160 eurot (140 + 20). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik