Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi R.L. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5911,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, registrikood 10625474, aadress Tartu mnt 24-15, Tallinn 10115 Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar, Tallinna Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected] Kostja:
R.L.,
Xxxxxxxxxxx
isikukood
xxxxxxxxxxx,
elukoht
Kirjalikus menetluses Asja lahendamise viis
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi Raili Luik vastu.
2.Välja mõista R.L.lt (Luik, isikukood xxxxxxxxxxx) Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi (registrikood 10625474) kasuks R.L. ja Creditstar Estonia AS vahel sõlmitud 30.03.2018 teenuse kasutamise lepingust tulenev põhivõlgnevus 2492,93 eurot, intress 2040,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 13.02.2023 summas 931,86 eurot (alates 01.06.2021 kuni 08.12.2022 summas 831,64 eurot ning alates 09.12.2022 kuni 13.02.2023 summas 100,22 eurot), s.o kokku 5465,30 eurot.
3.Mõista R.L.lt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 2492,93 eurot) alates 14.02.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud R.L. kanda.
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 695 eurot ning mõista nimetatud summa R.L.lt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.13.09.2022 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 4948,12 euro saamiseks. Kohus tegi 15.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-135196
2.Hageja esitas 08.12.2022 hagi kostja vastu põhivõla 2492,93 euro, intressi 2040,51 euro (intressimäär 45,30% aastas, intress on arvestatud perioodi 30.05.2018 – 31.05.2021 eest), viivise 831,64 euro nõudes ja edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 2492,93 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 01.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.12.2022 vastavalt poolte kokkuleppele 0,06% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 831,64 eurot. Nimetatud perioodis on 557 päeva (2492,93*556*0,06%=831,64 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 09.12.2022 0,06% päevas.
3.Hageja nõue põhineb kostja ja Creditstar Estonia AS vahel 30.03.2018 sõlmitud teenuse kasutamise lepingul. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit ning Creditstar Estonia AS võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Kostja on võtnud laenu 2 korda kokku summas 2700 eurot: 1) 30.03.2018 summas 1200 eurot; 2) 30.05.2018 summas 1500 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma igakuisete maksetega, mis koosnesid laenupõhisummast ja laenukasutamise tasust. Lepingus leppisid pooled kokku laenu intressimääras 45,3% aastas ja krediidikulukuse määras 56% aastas. Viivise määr on 0,06% päevas. Laenu kasutamise tähtaeg oli kuni 31.05.2021. Kostjale on saadetud laenuleping ja selle tingimused. Creditstar Estonia AS on laenusummad kostjale välja maksnud. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja on tasunud kokku 130 eurot, millest 34,58 eurot on arvestatud põhivõla täitmiseks ja 95,42 eurot intressi katteks. Creditstar Estonia AS loovutas nõude hagejale 19.10.2018. Creditstar Estonia AS tegi toiminguid selleks, et järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Creditstar Estonia AS on teinud kostja maksevõime kindlaks tegemiseks päringus maksehäireregistrile ja tuvastanud, et kostjal ei ole maksehäireid. Samuti tegi Creditstar Estonia AS päringu Ametlikes Teadaannetes ja tuvastas, et kostja kohta ei olnud seal kirjeid. Creditstar Estonia AS kogus kostja krediidivõimelisuse kohta andmeid kostjalt. Kostja avaldas, et tema igakuine netosissetulek on 879 eurot, igakuised püsiväljaminekud on 200 eurot ja tal on kehtiv tarbimislaen kuumaksega 46 eurot. Creditstar Estonia AS veendus kostja pangakonto 6 kuu väljavõtte alusel, et kostja igakuised sissetulekud olid keskmiselt 974 eurot ja kostja ei ole teinud kulutusi, mis võiksid kostja krediidivõimelisust vähendada.
4.22.12.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte KÄPO kaudu 03.01.2023. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 17.01.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-135196
6.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja 30.03.2018 lepingu, mille alusel avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit, mille ulatuses võttis kostja laenu kahel korral, s.o 30.05.2018 summas 1200 eurot ja 30.05.2018 summas 1500 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Creditstar Estonia AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Laenusummad kanti kostjale üle, s.o 30.03.2018 summas 1200 eurot ja 30.05.2018 summas 1500 eurot.
7.Hageja on saatnud kostjale laenulepingu ja laenutingimused.
8.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et Creditstar Estonia AS on teinud kostja maksevõime kindlaks tegemiseks päringus maksehäireregistrile ja tuvastanud, et kostjal ei ole maksehäireid. Samuti tegi Creditstar Estonia AS päringu Ametlikes Teadaannetes ja tuvastas, et kostja kohta ei olnud seal kirjeid. Creditstar Estonia AS kogus kostja krediidivõimelisuse kohta andmeid kostjalt. Kostja avaldas, et tema igakuine netosissetulek on 879 eurot, igakuised püsiväljaminekud on 200 eurot ja tal on kehtiv tarbimislaen kuumaksega 46 eurot. Creditstar Estonia AS veendus kostja pangakonto 6 kuu väljavõtte alusel, et kostja igakuised sissetulekud olid keskmiselt 974 eurot ja kostja ei ole teinud kulutusi, mis võiksid kostja krediidivõimelisust vähendada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Creditstar Estonia AS järgis VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.
9.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,97%. Seega kolmekordne määr oli 59,91%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli laenu intressimäär 45,3% aastas ja krediidikulukuse määr 56% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
10.Hagiavalduse kohaselt leppisid Creditstar Estonia AS ja kostja laenulepingus viivisemääraks kokku 0,06% päevas tagastamata laenu summalt. Lepingus on viivis väljendatud päeva- ja aastamäärana.
11.Hagiavalduse kohaselt loovutas Creditstar Estonia AS lepingust tulenevad nõuded hagejale 19.10.2018.
12.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja tegi pärast 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-135196 laenusummade väljamaksmist ühe makse summas 130 eurot, millest 34,58 eurot arvestati põhivõla katteks. Laenu kasutamise tähtaeg möödus 31.05.2021. Nimetatud kuupäevaks oli kostjal tasumata laenujääk summas 2492.93 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 30.03.2018 sõlmitud lepingust tuleneva põhivõla summas 2492,93 eurot.
13.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Creditstar Estonia AS ja kostja on 30.03.2018 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 45,30 % aastas. Hageja on intressi arvestanud alates teise laenuosa väljamaksmisest (30.05.2018) kuni lepingus kokkulepitud laenutähtajani, s.o 31.05.2021. Vastavalt maksegraafikule pidi kostja tasuma intressi kokku 2135,93 eurot. Kostja on sooritanud ühe makse summas 130 eurot, millest 95,42 eurot on arvestatud intressi katteks. Seega kostja intressivõlgnevus on 2040,51 eurot, mille osas kohus hagi rahuldab.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 2492,93 eurot, laenu kasutamise tähtajale järgnevast päevast, s.o 01.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.12.2022 vastavalt poolte kokkuleppele 0,06% päevas ja alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 831,64 eurot. Nimetatud perioodis on
päeva (2492,93*556*0,06%=831,64 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 09.12.2022 määraga 0,06% päevas. 13.02.2023 seisuga on viivis kokku 931,86 eurot (viivis perioodil 09.12.2022 kuni 13.02.2023 2492,93*67*0,06%=100,22 eurot). Kohus rahuldab viivisenõude. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-135196
16.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud.
18.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tasutud riigilõiv 595 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel ning lepingulise esindaja tasu 100 eurot, s.o kokku 695 eurot.
19.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.