Hageja J K (isikukood xxx) Kostja V D (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 13.12.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata J K hagi V D vastu kahjunõudes.
2.Jätta rahuldamata V D taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud J K kanda.
4.Välja mõista J Klt V D kasuks menetluskulud 120 eurot.
5.Toimetada kohtuotsus V Dle avalikult kätte. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hagiavalduse kohaselt tuli V D (kostja) J K (hageja) kambrisse, lõi hagejat rusikaga näo- ja peapiirkonda ning lõhkus ära hageja teleka. Hageja kannatas rünnaku tulemusel füüsilist valu, tal tekkisid peavalud, verevalumid näkku ja ta pidi võtma psühhotroopseid tablette.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaraline kahju summas 5000,00 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja ei nõustu hagis toodud nõuete ega hageja käsitlusega. Hagiavalduses esitatud nõue on täielikult tõendamata. Hageja palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagiavaldus on ebaselge ja alternatiivselt jätta hagiavaldus rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus jätab hagi rahuldamata.
5.Kohtul on lahendamata kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus lahendab otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Kostja esitas vastuses hagile mh taotluse jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagiavaldus on ebaselge. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kohus leiab, et kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Hagi ebaselgus ei saa olla aluseks hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja nõude selgeks tegemine on kohtu eelmenetluse ülesanne. Eelmenetluses selgitab kohus välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited, tõendid, mida menetlusosalised oma väidete esitamiseks esitavad, nõuded ja taotlused ning teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes (TsMS § 392 lg 1). Vastavalt võib hagejal olla õiguskaitse vajadus.
6.Hageja väitel on kostja tekitanud talle kehavigastuse. Kohus täitis 01.11.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat seadust ja poolte tõendamiskoormist (tl 46-46 pöördel).
7.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas, teo õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
8.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).
9.Isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).
10.Kohus selgitas 01.11.2021 määrusega hagejale, et hageja peab tõendama kostja tegu, mis kahju põhjustas, ehk rünnaku toimumist ning kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid ehk
tervisekahjustuse tekkimist ning põhjuslikku seost kostja rünnaku ja hagejale tekkinud tervisekahjustuse vahel.
11.Kohus leiab, et hageja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud ning hagis esitatud asjaolud on kõik tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kostja tegu, so rünnaku toimumine on tõendamata. Samuti ei ole hageja tõendanud tervisekahjustuse tekkimist. Vastavalt ei ole täidetud objektiivne teokoosseis ning seega ei ole vaja edasi analüüsida kahjunõude aluseks olevaid teisi asjaolusid.
12.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
MENETLUSKULUD
13.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt (TsMS § 175 lg 1).
14.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
15.Kostja õigusabikulud on 05.05.2021 kostja vastuse kohaselt 600 eurot, tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta (tl 40). Hageja õigusabikulud koosnevad järgmistest kuludest: hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, õiguslik hinnang, Riigikohtu praktikaga tutvumine ning konsultatsioon kliendiga 4 tundi ning hagiavaldusele vastuse koostamine 1 tund. Kokku kulus esindajal 5 tundi. Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
16.Kohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja tasu põhjendatud 5 tunni ulatuses. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud toiminguteks kulus kokku 5 tundi. Hagiavaldus mahtus ühele A4 lehele ning hagiavaldusel ei ole ühtegi lisa. Samuti on kostja vastus väga lakooniline ja ei sisalda ühtegi sisulist vastuväidet. Kohus vähendab seega ajakulu ja peab põhjendatud kuluks kokku kõigile kostjale osutatud toimingutele 1 tund. Vastavalt on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ühe tunni ulatuses, summas 120 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 120 eurot.
17.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
18.Kohus toimetab kohtuotsuse kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.