lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-19575/28

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-19575/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1692
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatisetaTsMS § 631 lg 1Apellatsioonkaebuse alusTsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-19575/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.12.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-22-151745/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.05.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

10. veebruar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-19575

Tsiviilasi

Tallinna linna hagi Restoplus OÜ vastu üürilepingust tulenevates nõuetes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 9. detsembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Restoplus OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Tallinna linn, lepinguline esindaja AR Kostja (apellant): Restoplus OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige JD

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast kostja Restoplus OÜ 12. jaanuari 2023 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 9. detsembri 2022 otsuse peale.
2.Tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel, jättes toimikusse kaebuse ärakirja.
3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 638 lg 9Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
TsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 656Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna linn (hageja) esitas 15. detsembril 2021 Harju Maakohtule hagi Restoplus OÜ (kostja) vastu üüri, kõrvalkulude ja üüripinna vabastamise nõuetes.
1.1.Hageja palus: (a) kohustada kostjat vabastama ja üle andma Tallinnas Pikk tn 41/2 esimesel korrusel asuva äriruumi M4 (üldpind 73,3 m2; edaspidi: äriruum) valduse hagejale kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval ning äriruumi mittevabastamisel tõsta kostja sellest koos kõigi seal asuvate isikute ja varaga välja; (b) mõista kostjalt hageja kasuks välja üür 1535,08 eurot ja kõrvalkulud 745,94 eurot.
1.2.Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -

-

-

äriruum kuulub hagejale; pooled sõlmisid 3. septembril 2020 üürilepingu nr 12-1/268 (edaspidi: leping), mille alusel oli kostjal õigus kasutada äriruumi ja kohustus maksta selle eest üüri 370 eurot kuus. Lepingu p 15 kohaselt suureneb üür üks kord aastas tarbijahinnaindeksi muutuse alusel. Septembris 2021 suurenes üür nimetatud alusel 388,36 euroni kuus. Lepingu üldtingimustena kehtivad Tallinna linnavalitsuse 13. augusti 2003 määrusega nr 73 kinnitatud „Äriruumi üürilepingu tingimused“ (edaspidi: tingimused). Tingimuste p 9.1 järgi oli kostjal kohustus maksta üüri iga kalendrikuu kohta ja p 9.3 kohaselt tuli tal kanda kõik kõrvalkulud. Kostja rikkus neid kohustusi; hageja saatis 17. septembril 2021 kostjale meeldetuletuse üürivõla tasumiseks ja

4.novembril 2021 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, sest kostja võlgnes selleks ajaks üürina 1640,23 eurot (kolme kuu üür). Lepingu lõppemise kuupäevaks loeti 30. november 2021 ja äriruumi üleandmiseks paluti kostjal olla selle aadressil
1.detsembril 2021. Kostja valdust üle ei andnud. Ka ei ole kostja tasunud võlga; kostjal on hageja ees üürivõlg 1. augusti – 30. novembri 2021 eest 1535,08 eurot ja kõrvalkulude võlg sama aasta juuli – oktoobri eest 745,94 eurot.
1.3.Hageja taotles otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 4 alusel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei mõista, miks ei proovinud hageja kostja juhatuse liikmega eelnevalt ühendust saada ja pöördus kohe kohtusse. Kostja on valmis sõlmima kompromissi. Juhatuse liige tegeleb kostja arendamisega alates 2021. aasta augustist. Kostja arvas, et kõik linna üüripinnad on seoses Covid-viirusega vabastatud üüri maksmisest.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus rahuldas hagi 9. detsembri 2022 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 450 eurot, millelt kohustas kostjat tasuma viivist.
3.1.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena äriruumi kuulumise hagejale, lepingu sõlmimise, sellele tingimuste kohaldumise ja ülesütlemise asjaolud.
3.2.Hageja nõuab kostjalt äriruumi vabastamist ja selle valduse üleandmist (nõue (a)).
3.2.1.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab. Sätte kohaldamise eeldusena tuleb kohtul tuvastada, et hageja on asja omanik ja kostja valdab lepingu eset ilma õigusliku aluseta. Hageja omandiõiguse üle pooled ei vaidle. Kostja ei väida, et ta oleks äriruumi valduse hagejale tagastanud, vaid soovib selle kasutamist jätkata. Niisiis lähtus maakohus sellest, et kostja endiselt valdab äriruumi. 2 (4)
3.2.2.Hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud. Tingimuste p 21.1.8 alusel on hagejal kui üürileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik (kostja) on viivituses kahel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Tingimuste p 21.3 kohaselt ei pea üürileandja p-s 21.1 nimetatud alusel lepingut üles öeldes sellest üürnikule ette teatama. Kuigi võlaõigusseaduse (VÕS) § 316 lg 3 sätestab üürileandjale kohustuse anda enne üürilepingu erakorralist ülesütlemist võla tasumiseks täiendav tähtaeg, võivad pooled lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt leppida äriruumi puhul kokku teistsuguse tingimuse. Hageja teatas üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest kostjale 4. novembri 2021 avaldusega, milles tugines üürivõlale kolme kuu eest, seega oli tingimuste p 21.1.8 täidetud.
3.2.3.Kuna hageja ütles üürilepingu alates 30. novembrist 2021 kehtivalt üles, puudub kostjal õiguslik alus vallata hagejale kuuluvat äriruumi. AÕS § 80 lg 1 eeldused on täidetud ja äriruumi vabastamise nõue (a) tuleb rahuldada.
3.3.Hageja taotleb kostjalt üürivõla ja kõrvalkulude võla väljamõistmist (nõue (b)).
3.3.1.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal oli lepingu p 10 ja tingimuste p 9.1 alusel kohustus tasuda igal kuul üüri. Algselt oli üür 370 eurot kuus, mis lepingu p 15 kohaselt suurenes alates 2021. aasta septembrist tarbijahinnaindeksi võrra 388,36 euroni. Hageja esitatud arvete ja nõude arvestuse kohaselt on üürivõlg 1. augusti – 30. novembri 2021 eest 1535,08 eurot. Kostja pole sellele vastuväiteid ei esitanud. Kostja ainus sisuline vastuväide võlale on, et tema arusaama järgi olid linna üüripinnad seoses Covid-viirusega üüritasust vabastatud. Kostja pole oma väidet sisuliselt ei põhjendanud ega tõendanud, samuti pole tegemist üldteada asjaoluga. Seetõttu ei saa kohus kostja vastuväitega asja lahendamisel arvestada. Neil kaalutlustel rahuldas kohus hageja nõude üürivõla väljamõistmiseks 1. augusti – 30. novembri 2021 eest summas 1535,08 eurot.
3.3.2.Lepingu p 10 kohustas kostjat lisaks üürile tasuma kõik äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh haldus- ja hoolduskulud, erakorralised heakorra- ja ohutustööd, kindlustus ja remondifond, ning üüritava äriruumi eest tasumisele kuuluvad kohalikud ja riiklikud maksud. Kõrvalkulud kandis hageja, kes esitas nende eest nõude kostjale. Kostja pole ka kõrvalkulude arvestusele ja suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja arvestust toetavad tõendina esitatud arved. Kohus mõistis kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja kõrvalkulud 2021. aasta juuli – oktoobri eest summas 745,94 eurot.
3.4.TsMS § 468 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel viivitamata täidetavaks valduse rikkumise kõrvaldamiseks tehtud otsuse. Maakohus ei tunnistanud otsust viivitamata täidetavaks, sest see oleks vastuolus hageja taotlusega kohustada kostjat vabastama ja üle andma äriruumi valdus kohtuotsuse jõustumisele järgmisel päeval.

KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS

4.Kostja esitas 12. jaanuaril 2023 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas valesti materiaalõigust sellega, et: -

ei viinud läbi piisavat eelmenetlust (st rikkus TsMS § 392 lg 1 p-te 1–3), mis peaks tooma kaasa otsuse tühistamise TsMS § 646 alusel; jättis kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 ja VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtte.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus keeldub kostja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.
6.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 631 lg 1, § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 ning § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust kaebuse väidetest nähtuvates piirides. Erandiks on olukord, kus maakohus on menetlusõigust oluliselt rikkunud (TsMS § 656). Kostja vaidlustas maakohtu otsust üksnes eelmenetluse läbiviimise ja hea usu põhimõtte kohaldamata jätmise osas.
7.Kaebuse kumbki väide ei võimalda maakohtu otsuse muutmist.
7.1.Kostja esimene väide eelmenetluse ülesannete rikkumise kohta on liiga üldsõnaline ega võimalda seda sisuliselt kontrollida. Menetlusõiguse rikkumine (sh TsMS § 646 ja § 656 lg 1 mõistes) tähendab mõne toimingu tegemist või tegemata jätmist. Nii näiteks tuleb selgitamiskohustuse rikkumisele tugineval menetlusosaliselt selgelt nimetada, mille kohta oleks talle tulnud selgitusi anda ja kuidas oleks ta pärast selgituste saamist menetluslikult teisiti käitunud. Käesoleval juhul ei sisalda kostja kaebus ühtegi konkreetset etteheidet, mida pidanuks maakohus kostjale selgitama. Vaidlustatud otsuses tuvastatud asjaolud olid kostjale teada, sest neile tugines hageja hagi esitades. Maakohtu kohaldatud õigusnormid ei saanud samuti olla üllatuslikud ja kostja ei ole kaebuses põhjendanud, et üürilepingut käsitlevaid sätteid oleks kohaldatud valesti. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja jättis kasutamata võimaluse osaleda maakohtu korraldatud istungil.
7.2.Samavõrra sisutühi on kostja teine väide hea usu põhimõtte kohaldamata jätmise kohta. Kostja ei toonud hagile vastates ega kaebuses esile ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohaldada TsÜS §-s 138 ja VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet. Kostja ei heida hagejale ette vastuolulist käitumist, õiguse kuritarvitamist või muul viisil halvas usus toimimist. Kuigi hea usu põhimõtet kohaldab kohus omal algatusel, siis selle aluseks olevad asjaolud peab vähemalt hagimenetluses esile tooma pool. Kohtuasja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu.
8.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jaotanud menetluskulud vastavalt asja lahendamise tulemusele. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta.
9.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad rahaliselt kindlaks määramata. Kostja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta ja neid ei nähtu kohtule ka asjaomasest infosüsteemist. Niisiis ei teki lõivu tagastamise küsimust.
10.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja