Elisa Eesti AS hagi A. P. vastu võla nõudes 2687,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) Hageja lepinguline esindaja Anu Volokitin Kostja A. P. (isikukood XXX, dokumendid toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt A. P. ́ilt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja 02.03.2020 sõlmitud Elisa liitumislepingust nr XXX ja 20.11.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr XXX
3.tulenev põhivõlgnevus 1661,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 632,58 eurot.
4.Mõista kostjalt A. P. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivised alates 24.09.2025 kuni põhinõude summas 1661,23 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 0,065% päevas.
7.Mõista kostjalt A. P. ́ilt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja tsiviilasja menetluskulud kokku summas 575 eurot: riigilõiv summas 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 170 eurot.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Elisa Eesti AS esitas 23.09.2025 Harju Maakohtule hagi A. P. vastu võla nõudes. Elisa Eesti AS esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 02.03.2020 liitumislepingu nr XXX ja 20.11.2023 osamaksetega vara müügilepingu nr XXX. Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti arveldusperioodi pikkus üks (1) kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: Arve nr
Teenus
seadme maksed
maksumus kokku
2040782689
44,313 eurot
248,167 eurot
292,48 eurot
2
2041052348
49,233 eurot 248,167 eurot
297,40 eurot
2041378339
42,153 eurot 248,167 eurot
290,32 eurot
2041799364 36,531 eurot 744,499 eurot 781,03 eurot Sellest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus kokku teenuse ja seadme eest 1661,23 eurot. Elisa Eesti ütles lepingud üles 24.02.2024, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Kostja oli viivituses 3 osamakse tasumisega. Elisa Eesti AS ütles kostjaga müügilepingu üles 24.02.2024.a. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivist summas 632,58 eurot hagiavalduse esitamise päeva seisuga. Viivise summa kujunemine alljärgnevas tabelis: Arve nr
tasumise
tasumata
viivise määr hilinenud
tähtaeg
summa
päevi
2040782689
18.12.2023
292,48 eurot 0,065%
2041052348
18.01.2024
297,40 eurot 0,065%
2041378339
18.02.2024
290,32 eurot 0,065%
2041799364
18.03.2024
781,03 eurot 0,065%
19.12.202323.09.2025 19.01.202423.09.2025 19.02.202423.09.2025 19.03.202423.09.2025 Kokku
Hageja palub kostjalt välja mõista viivist põhinõudelt alates 24.09.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,065% tasumata summalt päevas.
3.Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 1 2 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 24.10.2025. Vastamise tähtaeg saabus hiljemalt 07.11.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
4.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.
5.Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulud
6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
3
7.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
9.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 385 eurot, lepingulise esindaja kulusid 170,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 3000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 385 eurot. Tasutud riigilõiv 385 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kohus peab põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 170 eurot (2 tundi).
10.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 575 eurot (385+20+170).
11.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
13.Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus ja maksekäsuosakond on üritanud menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, erinevatel elektronpostiaadressidel ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
14.Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4