Jätta menetluskulud määruskaebemenetluses A.L kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.L (avaldaja) esitas 8. novembril 2022 avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 066/2018/1018 ajatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud sissenõudja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (sissenõudja) avalduse ja Harju Maakohtu 13. novembri 2015. a otsuse tsiviilasjas nr 2-12-13230 alusel täitemenetlus täiteasjas nr 066/2018/1018. Avaldaja pöördus 2018. aastal kohtutäituri poole, paludes tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Avaldaja tasus maksegraafiku alusel vähemalt 100 eurot kuus ning perioodil 1. septembrist 2018 kuni 1. septembrini 2019 laekus nõude katteks kokku 1300 eurot. Avaldaja pöördus 1. augustil 2022 uuesti kohtutäituri poole palvega sõlmida maksegraafik, mille kohaselt avaldajal oleks võimalik tasuda võlgnevus igakuiselt 50 eurot, võlgnevuse jäägi tasumiseks kuluks 61 kuud. Kohtutäitur ei olnud nõus maksegraafikut sõlmima. Avaldaja ülalpidamisel on kolm alaealist last, sissetulekuks peretoetus 520 eurot kuus. Avaldaja taotleb täiteasjas nr 066/2018/1018 nõude jäägi 3070 euro 40 sendi ajatamist, võimaldades tal tasuda igakuiselt 50 eurot iga kuu 10.-ndal kuupäeval kuni nõude rahuldamiseni.
2.Sissenõudja vaidles avaldusele vastu, paludes jätta see läbi vaatamata. Tsiviilasjas nr 2-22-13724 oli menetluses avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale, millega ei rahuldatud avaldaja soovi maksegraafiku sõlmimiseks ning kohtutäituri maksegraafiku sõlmimise kohustamiseks. Praeguses tsiviilasjas taotleb avaldaja nõude ajatamist. Sisuliselt on tegemist sama nõudega ning see on juba tsiviilasjas nr 2-22-13724 lahendatud. Faktilised asjaolud on mõlemas menetluses samad ning avaldaja olukord ei ole muutunud. Avaldaja ei ole esitanud uusi asjaolusid, mida ei oleks juba varasemas menetluses esitatud.
3.Kohtutäitur Andrei Krek vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2018/1018 oli alustatud 2018. aastal. Avaldaja soovib sõlmida maksegraafiku 61 kuuks, s.t nõude aegumistähtaja saabumise perioodi lõppemiseni. Täitemenetluse ajatamine selleks perioodiks ei ole mõistlik ning kahjustab oluliselt sissenõudja huvisid. Täitedokumendi kohaselt tuleb kogu summa tasuda korraga. Avaldaja väide, et tal puudub vara, mille arvel võib nõuet rahuldada, ei vasta tõele. Avaldajale kuulub XXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) osa, mille turuväärtus on arestimise akti kohaselt 1250 eurot. Avaldaja ei ole arestimisaktis määratud hinda vaidlustanud. Samuti kuuluvad avaldajale tsiviilrelvad, mida avaldaja keeldus arestimisele esitamast, s.o Sileraudne püss Browning-B-525-Sporter, kaliiber 12GA; Vintraudne püss Howa-1500 Hogue, kaliiber 308 Win/toll; Vintraudne püstol Glock-19, kaliiber 9x19mm. Avaldaja ei ole oma avalduses kohtule
esitanud ammendavat ülevaadet oma vara kohta. Maksegraafiku täitmata jätmise korral võib juhtuda, et kohtutäituril ei jätku enam aega täitemenetluse uuendamiseks ja kõikide vajalike täitetoimingute tegemiseks enne aegumistähtaja lõppemist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus jättis 20. detsembri 2022. a määrusega avalduse täitemenetluse nr 066/2018/1018 täitmise ajatamiseks rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. TMS § 45 tuleb kohaldada kitsendavalt ja selle kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p-d 9, 11). Avaldaja palub ajatada nõude täitmise 61 kuuks, põhjendades seda asjaoluga, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist ja sissetulekuks peretoetus. Maakohus leidis, et ülalpeetavad ega sissetulek ei ole vabanduseks oma kohustuste täitmata jätmiseks. Avaldaja ei näidanud enne täitemenetluse alustamist üles valmisolekut võlgnevuse kustutamiseks ning ei ole 2018. aastal sõlmitud maksegraafikut nõuetekohaselt täitnud. Avaldaja ei ole sellises vanuses ja majanduslikult raskes olukorras (alaealistel lastel on ka teine lapsevanem, kellel on ka laste ülalpidamiskohustus), et tal ei oleks võimalik oma elukorralduses teha muudatusi, et parandada kehva majanduslikku olukorda. Sissenõudja ei olnud täitemenetluse ajatamisega nõus. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiks avaldaja huvide eelistamise, võrreldes sissenõudja huvidega. Sissenõudjal säilib õigus saada võlgnevus rahuldatud ka olukorras, kus avaldaja peab loobuma oma varast.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega rahuldada täitemenetluse ajatamise avaldus. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja laste ema K.V. suhtes Viru Maakohtu 19. aprilli 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-1652 välja kuulutatud pankrot. Avaldaja ja tema laste elukoht kuulub pankrotivara koosseisu ja see vara realiseeritakse enampakkumise teel. Seega on elukoha kaotus väga tõenäoline. Avaldaja pöördus 13. novembril 2022 tervisliku seisundi tõttu Rakvere Haigla erakorralisse meditsiiniosakonda ning avaldajale on määratud diagnoos äge subendokardiaalne müokardiinfarkt, millega kaasnes operatsioon ja tabletiravi elu lõpuni. Haigusest tulenevalt ei ole avaldajal võimalik asuda sissetulekut teenima. Maakohtu väide maksegraafiku mittenõuetekohase täitmise kohta on alusetu. Kohtutäitur rahuldas 2018. aastal avaldaja avalduse tingimusel, et avaldaja tasub alates augustist 2018. a kuni juulini 2019. a vähemalt 100 eurot kuus. Nõude katteks on ajavahemikus 1. septembrist
2018 kuni 1. septembrini 2019 kantud kolmanda isiku poolt igakuiselt 100 eurot, kokku 1300 eurot. Kohtutäituri tingimus oli aasta jooksul igakuiselt 100 euro tasumine, mis tähendaks kokku 1200 euro tasumist.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Sissenõudja leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8) ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.
9.Avaldaja taotleb täitemenetluse ajatamist, milleks annab aluse TMS § 45. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse ajatamiseks avaldaja soovitud viisil. Maakohus selgitas õigesti, et kohus võib täitemenetluse ajatada vaid erakorraliste asjaolude esinemisel, ja leidis põhjendatult, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on konkreetse võlgniku suhtes ebaõiglane, on kohtu diskretsiooniotsus. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule praegusel juhul diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid kõiki (TsMS § 654 lg 6 ja § 659)
10.Avaldaja tugineb määruskaebuses eelkõige sellele, et tema elukaaslase suhtes on välja kuulutatud pankrot, avaldaja ja tema laste elukoht kuulub pankrotivara koosseisu, eluase võidakse pankrotimenetluses realiserida ja avaldaja jääb elukohast ilma. Lisaks on avaldaja tervis halvenenud, avaldajal oli novembris 2022. a operatsioon, mille tagajärjel peab ta elu lõpuni võtma ravimeid ning haigusest tulenevalt ei ole sissetuleku teenimine võimalik. Kolmandaks heidab avaldaja maakohtule ette ebaõiget põhjendust, nagu oleks avaldaja sissenõudjaga varasemalt sõlmitud maksegraafikut rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja elukohaks oleva, kuid kolmandale isikule (avaldaja elukaaslasele) kuuluva vara võõrandamine ei tingi TMS § 45 kohaldamist avaldaja suhtes ja maakohtu määruse muutmist. Isegi võlgniku enda elukoha kaotus ei pruugi veel anda alust TMS § 45 kohaldamiseks (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Seda enam ei saa TMS § 45 kohaldamist tingida ainuüksi võlgniku varaks mitteoleva elukoha kaotus. Võlgnik võib elukohta kaotada elukohaks oleva vara omanikust tulenevatel põhjustel, nt üürilepingu lõppemisel, kui võlgnik kasutab eluaset üürilepingu alusel, mis ei tingi aga täiemenetluse ajatamist. Avaldaja ei ole tõendanud, kas avaldaja elukohaks olev eluase üldse võõrandatakse. Üksnes eluaseme võõrandamise potentsiaalne tõenäosus eluaseme omaniku suhtes toimuvas pankrotimenetluses ei tingi avaldaja suhtes TMS § 45 kohaldamist.
Määruskaebusest nähtuvalt oli avaldaja abikaasa pankrot välja kuulutatud juba 19. aprillil 2022, seega enne avalduse esitamist käesolevas asjas. Avaldaja esitas väite võimaliku elukoha kaotuse kohta alles määruskaebemenetluses. Kuigi TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhistamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ei ole avaldaja põhistanud, miks ei ole ta võimalikule elukoha kaotusele seoses elukaasalase pankroti väljakuulutamisega ning sellest tuleneva võimaliku eluaseme võõrandamisega kohtule 8. novembril 2022 esitatud avalduses tuginenud.
11.Ka avaldaja esile toodud tervisega seotud asjaolusid ei saa pidada TMS § 45 mõttes erandlikeks, sest avaldaja ei ole suutnud põhistada, et läbiviidav täitemenetlus on tema kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov. Määruskaebusele lisatud statsionaarse epikriisi kohaselt viibis avaldaja 13. kuni 16. novembrini 2022 haiglaravil ning talle on tehtud parema pärgarteri angioplastika. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et avaldaja on XXXXX OÜ osanik, ainuke juhatuse liige (tl 56) ning on ka töötamise registri andmetel töötaja samas ettevõttes (tl 55). Avaldaja sai XXXXX OÜ-lt töötasu 584 eurot (bruto) kuni veebruarini 2021 (tl 13). 2022. aastal sai avaldaja äriühingult juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani tasu vaid kolmel korral kokku 933 eurot 11 senti (bruto) (tl 67). Seega nähtub tõenditest, et avaldajal sisuliselt ei ole sissetulekut juba alates märtsist 2021, ehk oluliselt varasemast ajast, kui avaldajale teostatud operatsioon novembris 2022. Avaldaja ei ole välja toonud, kuidas tema suhtes läbiviidud ravi takistab tal edaspidi juhatuse liikme ülesandeid täita ja selle kaudu sissetulekut teenida.
12.Tegelikkusele ei vasta avaldaja väide, et maakohus eksis, leides, et avaldaja on varasemat maksegraafikut rikkunud. Avaldaja väitel rahuldas kohtutäitur 2018. aastal avalduse tingimusel, et avaldaja tasub alates augustist 2018 kuni juulini 2019 vähemalt 100 eurot kuus, mis tähendaks aastas kokku 1200 euro tasumist. Nõude katteks on kantud kolmanda isiku poolt ajavahemikus 1. septembrist 2018 kuni 1. septembrini 2019 igakuiselt 100 eurot, kokku 1300 eurot. Avaldaja jätab aga tähelepanuta, et teiseks tingimuseks oli, et juulis 2019. a tuleb esitada avaldus graafiku pikendamiseks (tl 19). Avaldaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta uue avalduse maksegraafiku pikendamiseks esitas. Avaldaja maksegraafikujärgsed laekumised kohtutäiturile algasid septembrist 2018. a, seega jättis avaldaja juba esimese osamakse tasumata. Avaldaja eest tasus K.V. peale maksegraafiku lõppemist 100 eurot kuus 2019. aastal veel augustis ja septembris ning seejärel veebruaris 2020. a 50 eurot. Avaldaja pöördus kohtutäituri poole uue maksegraafiku sõlmimiseks alles 1. augustil 2022, s.o pärast kohtutäituri 27. juuli 2022. a täitetoimingust teavitamist (tl 17–18). Sellest tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja oli rikkunud varasemat maksegraafikut. Avaldaja oli võlgnevuse likvideerimise suhtes passiivne 2,5 aastat. Lisaks oli uus avaldaja poolt pakutav maksegraafik sissenõudja huve vähem arvestav kui algne graafik: 2018. a graafiku alusel tasus avaldaja 100 eurot kuus, 2022. a tegi avaldaja ettepaneku tasuda vaid 50 eurot kuus.
13.Maakohus on õigesti selgitanud, et TMS § 45 tuleb erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane. Samuti ei saa täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel olla pikaajaline, st küsimus saab olla menetluse peatamises kuudeks, mitte aastateks (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Avaldaja pakutud maksegraafiku järgi oleks võlgnevus likvideeritud alles 5 aasta pärast. Täitemenetluse ajatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. Sissenõudja ei
andnud nõusolekut täitmise ajatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei kaalu praegusel juhul avaldaja kui võlgniku huvid üles sissenõudja huve.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Kuivõrd kohtutäitur osales menetluses ise, sissenõudjat esindas volitatud esindajana sissenõudja töötaja, töötaja kuludest oleks hüvitatav üksnes sõidukulu (TsMS § 175 lg 2) ning kohus lahendas määruskaebuse kirjalikus menetluses, siis rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.