lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-16731/14

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 20.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-16731/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1279
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-22-16731

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2022. a, Rakvere

Kohtunik

Viljo Junolainen

Tsiviilasi

A L avaldus täitemenetluse nr 066/2018/1018 täitmise ajatamiseks

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamine

Menetlusosalised

Avaldaja: A L (isikukood xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: kohtutäitur Andrei Krek (e-post: [email protected]) Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank Liising AS, e-post: [email protected] , esindaja B J, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1.Jätta A L avaldus täitemenetluse nr 066/2018/1018 täitmise ajatamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.A L esitas kohtule taotluse, milles palub täitemenetluse 066/2018/1018 ajatamist. Avalduse kohaselt pöördus avaldaja 2018. aastal kohtutäituri poole, paludes nimetatud täitemenetluses võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel. Avaldaja tasus maksegraafiku alusel vähemalt 100 eurot kuus. Nõude katteks on kantud perioodil 01.09.2018. a kuni 01.09.2019. a igakuiselt 100 eurot, kokku 1 300 eurot. 2020. aastal on tasutud 50 eurot. Avaldaja pöördus 01.08.2022. a uuesti kohtutäituri poole palvega sõlmida maksegraafik, mille kohaselt avaldajal oleks võimalik tasuda võlgnevus igakuiselt 50 eurot, võlgnevuse jäägi tasumiseks kuluks 61 kuud. Kohtutäitur ei olnud nõus maksegraafikut sõlmima. Avaldaja märgib, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ja sissetulekuks peretoetus 520 eurot kuus. Avaldaja palub ajatada nõude jääk täiteasjas nr 066/2018/1018 summas 3 070,40 eurot, võimaldades võlgnikul tasuda igakuiselt 50 eurot iga kuu 10-ndal kuupäeval kuni nõude täieliku rahuldamiseni

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

2.Sissenõudja Swedbank Liising AS esitas kohtule vastuväiteid. Sissenõudja on seisukohal, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilasjas nr 2-22-13724 oli sisuliselt menetluses A L nõue kohtutäituri otsuse peale, millega ei rahuldatud tema soovi maksegraafiku sõlmimiseks ning kohustada kohtutäiturit sõlmima maksegraafikut 50 eurole kuus. Praeguses tsiviilasjas taotleb A L nõude ajatamist igakuise maksena 50 eurot. Seega sisuliselt on tegemist sama nõudega ning see on juba tsiviilasjas nr 2-22-13724 maakohtu otsusega lahendatud ning sama maakohus ei saa sisuliselt samadel asjaoludel teha teistsugust otsust. Faktilised asjaolud on mõlemas menetluses täpselt samad ning võlgniku olukord ei ole muutunud. Võlgnik ei ole kohtule esitanud uusi asjaolusid, mida ei oleks juba ka varasemas menetluses esitatud. Ajatamine ning maksegraafiku sõlmimine on sisult sama nõue ning ka graafiku/ajatamise tingimused samad. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Sissenõudja palub jätta A L avaldus läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud A L kanda.
3.Kohtutäitur Andrei Krek on esitanud kohtule seisukoha avaldaja avalduse osas, mille kohaselt on kohtutäitur seisukohal võlgniku avaldus tuleks jätta rahuldamata. Seisukoha kohaselt on kohtutäitur tutvunud võlgniku avaldusega ning leiab, et see ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud avalduse kohaselt ei võimalda võlgniku sissetulek tasuda rohkem kui 50 eurot kuus. Tasudes 50 eurot kuus jõuab võlgnik tasuda võlgnevuse enne nõude aegumistähtaja saabumist. Täitemenetlus nr 066/2018/1018 oli alustatud 2018. aastal. Võlgnik soovib sõlmida maksegraafiku 61 kuuks, st nõude aegumistähtaja saabumise perioodi lõppemiseni. Võlgnik taotleb täitemenetluse pikaajalist peatamist 61 kuuks. Kohtutäituri hinnangul ei ole täitemenetluse ajatamine selleks perioodiks mõistlik ning kahjustab oluliselt sissenõudja huvisid. Täitedokumendi kohaselt tuleb kogu summa tasuda korraga. Sissenõudjal on seega õigus nõuda oma raha tagasi korraga. Ei vasta tõele, et võlgnikul puudub vara mille arvel võib nõuet rahuldada. Võlgnikule kuulub osaühingu Xxx (registrikood: xxx) osa, mille turuväärtus moodustab arestimise akti kohaselt 1 250,00 eurot. Võlgnik ei ole arestimisaktis määratud hinda vaidlustanud. Samuti kuuluvad võlgnikule järgmised tsiviilrelvad, mida võlgnik keeldus arestimisele esitada: Sileraudne püss Browning-B-525-Sporter, kaliiber 12GA; Vintraudne püss Howa-1500 Hogue; kaliiber 308 Win/toll Vintraudne püstol Glock19, kaliiber 9x19mm. Kohtutäitur juhib tähelepanu sellele, võlgnik ei ole oma avalduses esitanud kohtule ammendavat ülevaadet oma vara kohta (jättis teatamata realiseerimiskõlbliku vara olemasolust). Täitemenetluse ajatamise korral viieks aastaks võib põhimõtteliselt nõuet küll rahuldada, kuid see asjaolu venitab põhjendamatult täitemenetlust. Maksegraafiku

täitmata jätmise korral võib juhtuda et kohtutäituril ei jätku enam aega täitemenetluse uuendamiseks ja kõikide vajalike täitetoimingute tegemiseks enne aegumistähtaja lõppemis. Kohtutäitur palub jätta avaldus rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.TsMS § 477 lõike 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Riigikohus on 12.06.2012. a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tehtud määruse punktis 9 selgitanud, et TMS § 45 tuleb kohaldada kitsendavalt ja selle kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Eelviidatud lahendi punktis 11 on Riigikohus selgitanud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
7.Avaldaja palub ajatada nõude täitmine 61 kuuks, põhjendades seda asjaoludega, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist ja sissetuleksuks on peretoetus.
8.Võlgnik on viidanud oma ülalpeetavatele ja sissetulekule, kuid kohus on seisukohal, et see ei ole vabanduseks oma kohustuste täitmata jätmiseks, eriti arvestades asjaolu, et võlgnik ei näidanud enne täitemenetluse alustamist üles mingit valmisolekut võlgnevuse kustutamiseks ning ei ole 2018. aastal sõlmitud maksegraafikut täitnud nõuetekohaselt. Kohus leiab, et võlgnik ei ole sellises vanuses ja majanduslikult raskes olukorras (alaealistel lastel on ka teine lapsevanem, kellel on alaealiste eest ülalpidamiskohustus), et tal ei oleks võimalik oma elukorralduses muudatusi teha, et parandada võlgniku poolt väidetud kehva majanduslikku olukorda.
9.Lisaks eeltoodule on oluline, et sissenõudjaks Swedbank Liising AS ei ole olnud täitemenetluse ajatamisega nõus. Kohus ei ole tuvastanud menetluses asjaolusid, mis tingiks võlgniku huvide eelistamise, võrreldes võlausaldaja huvidega. Võlausaldajal säilib õigus saada võlgnevus rahuldatud ka olukorras, kus võlgnik peab loobuma oma varast.
10.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et avaldusest esitatud seisukohtadest ei nähtu erandlikud mööduva laadiga asjaolud, millest lähtuvalt TMS § 45 kohaldamine oleks avaldaja

suhtes põhjendatud ning mis kaaluksid üles sissenõudja huvi nõude rahuldamisele. Seega jätab kohus avalduse rahuldamata.

11.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viita ega vasta.

Menetluskulud

12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
13.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 7 on sätestatud, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab kõik menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 7 tulenevalt avaldaja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetlusosalised ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Nende menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
15.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium