2-21-7956/90 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.05.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt ostsid V. V. (kostja I) ja N. N.-V. viimase vanematelt võetud laenu eest 04.04.2018 kinnistu aadressiga xxx. Kostja I ning N. N.-V. olid abielus ning kinnistu soetati ühisomandisse. Kuna kostjal I ning N. N.-V.l ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid maja ehituseks, siis sõlmiti 25.08.2018 hageja ja kostja I ning N. N.-V. vahel laenuleping, mille alusel oli kostjal I ja N. N.-V.l võimalik võtta OÜ-lt ALLEKS EHITUS (hageja) maja ehituseks laenu kuni summani 150 000 eurot. Hageja väljastas kostjale I ja N. N.-V.le laenu tasudes erinevaid ehitusega ja ehitusmaterjalide ostmisega seotud arveid, sh tellis ja ostis kolmandatelt isikutelt vajalikke ehitustöid ja ehitusmaterjale. Kokku väljastas hageja lepingu alusel laenuna 123 089,38 eurot. Kostja I ja N. N.-V. pidid kogu võetud laenult tasuma fikseeritud intressi 10%. Algne laenu tagastamise tähtaeg oli 20.03.2019. Kostja I ja N. N.-V. planeerisid laenu tagastada pangast võetava kodulaenuga. Kuna kostjale I ja N. N.-V.l ei õnnestunud pangast laenu saada, siis soovisid nad ehitustööd lõpetada ning kinnistu vaheltkasuga müüa. Arvestades kostja I ja N. N.-V. kinnistu müügi plaani, siis leppisid pooled 2020. aasta septembri alguses kokku, et kostja I ja N. N.-V. müüvad kinnistu maha ja kustutavad kõik lepingust tulenevad võlgnevused hiljemalt 25.03.2021. Kostja I ja N. N.V. 25.03.2021 seisuga oma lepingulisi kohustusi täita ei suutnud, kuna nad ei suutnud 25.03.2021 tähtajaks kinnistut müüa.

N. N.-V.l diagnoositi 18.09.2020 neljanda staadiumi vähk ning ta suri 31.03.2021. Tema pärijateks on vastavalt annaku vastuvõtmise avalduses märgitud testamendile võrdsetes osades kostja I ja tütar M. V. (kostja II), kelle eelpärijaks on kostja I. Vastavalt annaku vastuvõtmise avalduses tsiteeritud testamendi punktile 2.3 on kostjal I õigus käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid (sh kinnisvara) ning kostjale II läheb pärandist üle üksnes see, mis järelpärimise õiguse tekkimise ajaks on pärandist järele jäänud. Hageja leiab, et on oma lepingulised kohustused täitnud korrektselt, kuid kostjad on neid rikkunud. Seetõttu nõuab hageja kostjatelt lepinguliste kohustuste täitmist ning laenu summas 123 089,38 eurot ja intressi summas 12 308,94 eurot tasumist. Kuna kostjad pidid lepingust tulenevad kohustused täitma hiljemalt 25.03.2021, siis on kostjad hagiavalduse esitamise hetke seisuga viivituses 54 kalendripäeva, mistõttu nõuab hageja kostjatelt viivise tasumist summas 1456,84 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjatelt põhinõude 123 089,38 eurot, intressi summas 12 308,94 eurot ja seisuga 18.05.2021 viivised summas 1456,84 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise põhinõudelt summas 123 089,38 eurot alates 19.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 18.11.2021 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt hageja ja abikaasade V.ide vahel oli faktiliselt sõlmitud suuline töövõtuleping tasumisega pärast objekti valmimist. Kostja I ja N. N.-V. sõlmisid kokkuleppe N. N.-V. isale A. N. kuuluva ehitusfirmaga (s.o hagejaga) selliselt, et firma teostab xxx krundil elamu ehitustööd omaenda materiaalsete vahendite – rahaliste vahendite, materjali ja tööjõuga ning pärast elamu valmimist võtavad abikaasad pangast laenu ning tasuvad ettevõttele tehtud kulutused. Sisuliselt sõlmisid abikaasad hagejaga suulise tööettevõtulepingu tasumisega pärast tööde valmimist. Hageja teostas xxx objektil ajavahemikul 04.10.2018 kuni 26.06.2019 erinevaid ehitustöid: rajas vundamendi, püstitas maja karbi, sulges akna- ja ukseavad hageja tellitud ja tasutud akende ja ustega, tellis katuse ehitustööd ja teostas ka erinevaid sisetöid kuni viimistlustöödeni. Kõik tööd teostati hageja rahaliste vahendite arvel ja firma tellimuste alusel, kuid need jäid abikaasade V. poolt tasumata ning need võeti firma raamatupidamises arvele lõpetamata ehitusena. Hagejal kui töövõtjal on õigus nõuda tasu alates töö valmimisest ja üleandmisest. Kuivõrd poolte vahel puudus kirjalik töövõtuleping ning tasu suuruses ning ka intressi maksmises ei olnud kokku lepitud, siis võttis hageja tagasi intressinõude summas 12 308,94 eurot. 17.01.2022 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse ja hagi tervikteksti, milles täpsustas, et hageja juhatuse liige A. N. arusaamise kohaselt andis temale kuuluv firma tütre perele laenu sellisel viisil, et firma tasub xxx elamu ehitustööde eest, xxx elamu omanikud aga tasuvad tehtud kulutused firmale oma majanduslike võimaluste paranedes. Õigussuhted toimisid suulise tööettevõtulepingu vormis, kokkuleppel tasumisega pärast tööde valmimist. Hageja andis teostatud töö üle ja abikaasad V. võtsid selle vastu, asudes hageja poolt teostatud ehitustööde järgselt elamusse elama. Hageja täitis omapoolse töövõtulepingujärgse kohustuse. Kuivõrd tegemist oli suulise töövõtulepinguga, siis ei ole hagejal võimalik tõendada, kui suures tasus kokku lepiti. VÕS § 637 lg 1 kohase tavalise tasu moodustavad hageja faktilised kulutused xxx elamu ehitustöödele. Hageja on teinud kulutusi summas 113 588,68 eurot. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et poolte õigussuhetes puudusid nii laenulepingu kui ka suulise töövõtulepingu tunnused, siis on hageja teinud ilma õigusliku aluseta kulutusi kostjale

kuuluvale asjale, mis on kostjale kasulikud ning hagejal on õigus nõuda nende kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise alusel. Kostja I on hageja poolt tehtud kulutuste läbi summas 113 588, 68 eurot kahtlematult alusetult rikastunud, kuivõrd tema omandis on praeguseks ajaks valmisehitatud luksuslik elamu xxx, mida tal on võimalik kasutada elamiseks, mida on tal ka võimalik realiseerida, saamaks rahalist tulu (600 000 eurot vähemalt). Seda võimalust ei oleks tal olnud, kui hageja poleks teinud kulutusi elamu projekteerimiseks, konstruktsioonielementide tellimiseks, nende paigaldamiseks elamusse ja üldehitustööde ehitustööde tegemiseks. Xxx objekti ehitamiseks oli koostatud ehitusprojekt hageja pikaajalise koostööpartneri AB Standup OÜ poolt. Ehitusmaterjalid ja maja konstruktsioonelemendid (aknad, uksed, vundament, teise korruse paneelid jne telliti hageja poolt hageja pikaajaliste koostööpartnerite käest vastavalt kostja I või N. V. soovidele (mudeli, värvi konstruktsiooni osas). Kontaktisikuks märgiti arvetele ja saatelehtedele üldreeglina kostja I ja tema telefoninumber, mõnikord ka N. V. telefoninumber. Arved väljastati teenusepakkujate poolt osalt otse hagejale, suures osas aga teostatud töö asukoha - ehitusobjekti Xxx omanike N. ja V. V.i e-posti aadressidele, kust need omanikud siis saadud arved edasi saatsid hageja e-posti aadressile tasumiseks. Üldehitusmaterjalid ostis ehituspoest (enamasti Ehituse ABC) välja hageja omaenda rahaliste vahendite arvelt, samad ehitusmaterjalid väljastati aga väga sageli ehituspoe laost vahetult kostjale I allkirja vastu. Kauba väljastamine ehituspoest toimus hageja poolt tasutud arve alusel poe laoruumidest, kus need siis vastuvõtjale allkirja vastu üle antakse. Kostjale I oli Xxx objektile vajaminevate hageja poolt välja ostetud ehitusmaterjalide vastuvõtmiseks antud hageja juhatuse liikme A. N. suuline volitus. Teistele hageja pooleliolevatele objektidele vajamineva ehitusmaterjali vastuvõtmiseks kostjal I õigust ei olnud. Kui Xxx objekti jaoks vajaminevad ehitusmaterjalid väljastati A. N. endale, viis ta need ise Xxx objektile. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt välja mõista põhinõudena 113 588,68 eurot, kostjalt I viivise seisuga 18.05.2021 summas 1344,39 eurot ning VÕS § 113 lg 1 kohane viivis tasumata rahaliselt kohustuselt edasiulatuvalt alates 19.05.2021 kuni kohustuse tegeliku täitmiseni. 31.10.2022 täpsustas hageja oma hagiavaldust ja märkis, et analüüsides hageja ja kostja ning tema abikaasa N. N.-V. tegevuste asjaolusid, on võimalik kvalifitseerida hageja tegevus ka käsundita asjaajamiseks VÕS § 1018 jj. sätete mõttes. Samuti täpsustas hageja oma nõude resolutsiooni paludes välja mõista V. V.ilt kui üleelanud abikaasalt ja teise abikaasa N. N.-V. pärandi vastu võtnud pärijalt, aga ka pärija M. V. eelpärijalt ja seaduslikult esindajalt hageja kasuks tehtud kulutuste hüvitamiseks 113 588,68 eurot. Samuti palus hageja välja mõista V. V.ilt kui üleelanud abikaasalt ja teise abikaasa N. N.-V. pärandi vastu võtnud pärijalt, aga ka pärija M. V. eelpärijalt ja seaduslikult esindajalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 kohane viivis rahalise nõude sissenõutavaks muutumisest 25.03.2021 kuni hagi esitamiseni 18.05.2021 summas 1344,39 eurot ning edasiulatuvalt alates 19.05.2021 kuni kohustuse tegeliku täitmiseni. Kostjate vastus Kostjad vaidlesid esitatud hagiavaldusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Hageja väited suulise laenulepingu sõlmimise kohta on paljasõnalised. Hageja pole tõendanud, et tegemist oleks lepinguga, veel vähem aga laenulepinguga. Hageja pole tõendanud laenulepingu sõlmimist kindlal ajal, kohas ja viisil. Vastavalt VÕS § 396, laenulepingut iseloomustab see, et laenuandja annab laenusaajale laenu ja laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Kostja pole kunagi kohustunud ühtegi rahasummat tagasi maksma, mis välistab VÕS § 396 tunnused.

19.11.2021 dokumendis täpsustasid kostjad, et hagejate poolt esitatud arved ei tõenda hageja nõuet kostjate vastu. Suurem osa arvetes loetletud materjalid ei ole kunagi objektil kasutatud. Osaliselt hageja poolt loetletud arved on küll seotud objektiga, kuid need materjalid/seadmed olid paigaldatud ja tööd tehtud kingitusena. Selliste materjalide/seadmete ja/või tööde eest ei ole hageja kunagi kostjatelt raha nõudnud ning ei ole isegi rääkinud sellest, et nõuab need kulutused hiljem. 16.02.2022 esitatud seisukohas märkisid kostjad, et 17.01.2022 haginõude täpsustus on vastuoluliste andmete ja väidetega ja selle dokumendi sisust pole võimalik tuvastada mille alusel, millega seoses ja kellelt nõuab hageja raha. Kostja vaidleb vastu, et poolte vahel oli laenu- või töövõtuleping sõlmitud. Hageja 17.01.2022 menetlusdokumendist ei ole ka selge, kas poolte vahel oli (hageja väidete kohaselt) sõlmitud laenu- või töövõtuleping, kes abikaasadest väidetavalt lepingu sõlmis, millal, millistel asjaoludel ja tingimustel (hind, tähtaeg jne). Tulenevalt hageja 17.01.2022 menetlusdokumendi sisust pidid abikaasad tasuma tehtud kulutused firmale oma majanduslike võimaluste paranedes. Sellest tulenevalt järeldab kostja, et hageja nõue (isegi kui see oleks reaalne) ei ole sissenõutavaks muutunud kuna kostja majanduslikud võimalused ei ole paranenud (vastupidist ei ole hageja tõendanud). Hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud isegi kui lähtuda hageja väidetest (mida kostja ei võta omaks), et sisuliselt toimisid õigussuhted poolte vahel suulise tööettevõtulepingu vormis, kokkuleppel tasumisega pärast tööde valmimist. Hageja 17.01.2022 menetlusdokumendist ei selgu, kas ja millal olid väidetavalt tehtud tööd tellija (ehk kostja) poolt vastu võetud. Seega ei selgu 17.01.2022 hagiavaldusest kas, millal ja millises ulatuses on hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kõik hageja väited selles osas on vastuolulised ja ebaselged. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja väidetav töö oli tehtud ja vastu võetud. Pigem vastupidi kinnitab hageja ise, et töö ei ole veel tehtud ja vastu võetud, sest rõhutab, et tööd võeti firma raamatupidamises arvele lõpetamata ehitusena. Ei ole selge kas, millal ja kuidas oli tehtud tööd ja/või ehitusmaterjalid üle antud. Samuti on kostja seisukohal, et nii hageja poolt koostatud koondtabelid kui ka väljavõtted raamatupidamisprogrammist ei saa hageja nõuet tõendada, kuna tegemist on hageja enda poolt loodud dokumentidega, mis on hageja seletusega võrdsustatavad. 15.11.2022 esitatud vastuväites märkisid kostjad, et ükski hageja nõue pole selgelt väljendatud. Pole selge kes on need pärijad ja eelpärijad ja seaduslikud esindajad, kellelt võib hüpoteetiliselt midagi välja nõuda? Ei ole ka selge, kas need hüpoteetilised võlgnikud vastutavad solidaarselt või mitte? Kui tegemist ei ole solidaarvastutusega, siis kes ja mis osas vastutust kannab? Selle nõude sõnastusest tuleb ka välja, et M. V.lt ehk kostjalt II ei nõuagi hageja enam midagi, järelikult on kostja oma nõudest M. V. vastu loobunud. Samuti olid kostjad seisukohal, et hagi ei kuulu rahuldamisele ka tuginedes käsundita asjaajamise sätetele. Kohtu põhjendused

8.Kohus on 02.12.2021 eelistungil selgitanud hagejale, et kui hageja tugineb töövõtulepingu sõlmimisele, siis tuleb hagejal välja tuua ja täpsustada, millal leping sõlmiti, milles konkreetselt kokku lepiti, milliseid töid pidi hageja teostama, millal tööd pidid valmis saama, millises tasus pooled kokku leppisid, millal tööd valmisid ning millal muutus hageja tasunõue sissenõutavaks (kd III lk 65 pöördel; 00:23:54). Hageja ei ole üheski kirjalikus dokumendis selgitanud ühtegi konkreetset töövõtulepingu tingimust, s.h milliseid töid pidi hageja lepingu alusel tegema ning millal vastavad tööd pidid valmis olema. Samuti ei selgu ühtegi konkreetset tasu puudutavat kokkulepet, s.h kuidas ja kas pidi toimuma ehituseks vajaminevate materjalide hüvitamine hagejale. Hageja üldsõnaline väide, et pooled leppisid kokku selles, et hageja teostab Xxx krundil elamu ehitustööd omaenda materiaalsete vahendite (s.o rahaliste vahendite, materjali ja tööjõuga) ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist. Kuna hageja on ehitustöödega tegelev ettevõte, siis ei ole ka eluliselt usutav, et töövõtulepingu sõlmimisel jäetakse olulised tingimused kokku leppimata. Kohtu hinnangul ei tõenda ka 10.05.2022 kohtuistungil hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused (kd III lk 191-196), kostja vande all antud ütlused (kd III lk 196 pöördel198) ega ka tunnistajate ütlused (kd III lk 198 pöördel- 204) töövõtulepingu sõlmimist. Kohus loeb hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega iseenesest tõendatuks, et poolte vahel toimusid läbirääkimised maja ehitamiseks hageja abiga. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja S. N. ütlused, kes viibis antud läbirääkimiste juures. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et S. N. ja A. N. (s.o hageja seaduslik esindaja), kes olid N. N.-V. vanemad, soovisid oma tütre peret aidata elamu ehitamisel, otsides selleks erinevaid võimalusi. Hageja kohustusteks pidi hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt olema finantseerimine, tarnimine, osade tööde tegemine ja teiste firmade kontroll, kes ka töid objektil teostasid. Samas mitte ühtegi konkreetset kokkulepet hageja seaduslik esindaja kohtuistungil välja ei toonud, s.h kes, millises mahus ja milliseid töid pidi teostama ning millised olid konkreetsed kokkulepped materjalide ostmise osas. Pigem saab asuda hageja seadusliku esindaja poolt antud ütlustest nähtuvalt seisukohale, et pooltel puudusid konkreetsed kokkulepped, s.h ka konkreetses tasus ning ka selles, millal tööd pidid valmis saama. Kohus asub seisukohale, et ilma konkreetsete tingimuste kokkuleppeta ei saa lugeda töövõtulepingut sõlmituks. Samuti see, kui hagejal olid lepingulised suhted kolmandate isikutega, kes võisid osutada hagejale teenuseid seoses kostjate elamuga, ei tõenda hageja ja kostjate omavahelist töövõtulepingu olemasolu. Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et teatud töid hageja kostjate elamuga seoses tegi. Nimetatu on tõendatud kostja enda vande all antud ütlustega, hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega, kui ka tunnistajate S. N., I. R. ning P. I. antud ütlustega. Samas ei ole tõendatud, et vastavad tööd oleksid tehtud töövõtulepingu alusel. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui pooltel oleks sõlmitud töövõtuleping, siis ei ole

10.VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses seega sel juhul, kui täidetud on järgmised eeldused: teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest. Asjaajamiseks kõnealuses tähenduses võib mh olla teise isiku esemele kulutuste tegemine või kolmanda isikuna teise isiku kohustuse täitmine § 78 lg 1 mõttes. Millegi tegemine teise isiku kasuks tähendab seda, et asjaajamine peab kasvõi osaliselt kuuluma võõrasse huvisfääri. Tahe soodustada teist isikut esineb juhul, kui 1) asjaajaja teab, et ta ajab teise isiku asja; 2) asjaajaja tahab teha midagi teise isiku kasuks, st asjaajamise eesmärgiks on soodustada teist isikut. Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist siis, kui soodustatu oli andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Asjaajajale õiguse andmise all ei ole aga mõeldud mitte soodustatu poolt nõusoleku andmist asjaajamiseks, vaid asjaajamiseks õiguse andmist tehinguga, millest ühtlasi tuleneb ka asjaajaja kohustus teise isiku vastu asja ajada. Soodustatu nõusolek lg 1 p 2 järgi võib sisalduda ka tema ja asjaajaja vahelises kokkuleppes, mille alusel siiski ei teki asjaajajal tegutsemise kohustust ja soodustatul täitmise nõuet. Seega kokkulepe selle kohta, et üks isik ajab teise isiku asja, ei pruugi välistada § 1018 kohaldamist (vt kohtu selgituste kohta ka P.Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007. § 1018).

Kohus on otsuse punktis 8 lugenud nii kostja ja hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega kui ka tunnistajate S. N., I. R. ning P. I. antud ütlustega tõendatuks, et hageja on teatud töid kostjate elamus teinud. Samuti on hageja seadusliku esindaja ning tunnistaja S. N. vande all antud ütlustega tõendatud hageja seadusliku esindaja tahe aidata oma tütart ja kostjat I läbi oma äriühingu. Seega võib pidada hagejat VÕS § 1018 märgitud asjaajajaks, kes on teadlikult teinud midagi soodustatud isiku (so kostja I ja tema abikaasa) kasuks, s.o kandnud kulusid seoses kostjate elamuga. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et kostja I koos oma abikaasaga oleksid vastu vaielnud tööde tegemisele ja kulude kandmisele hageja poolt. Kohus märgib, et soodustatu võib avaldada oma tahet VÕS § 1018 lg 1 p 2 tähenduses või kiita asjaajamise heaks VÕS § 1018 lg 1 p 1 tähenduses ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes (vt Riigikohtu otsused nr 2-14-61664/48, p 27; 32-1-181-15, p 38; 3-2-1-102-12, p 14) ning TsÜS § 68 lg-s 4 sätestatud juhul ka vaikimisega. Seega võib kostja I ja tema abikaasa tegevust (s.o hageja poolt ehitusel osutatud abi vastuvõtmist) antud juhul lugeda asjaajamise heaks kiitmiseks. Samuti on kohus leidnud eelnevalt, et pooltel puudus leping tööde teostamiseks ja teatud kulude kandmiseks. Seega on täidetud ka õigustatud käsundita asjaajamise eeldus, et asjaajamine peaks olema toimunud ilma seadusest või lepingust tuleneva õiguse või kohustuseta tegu teha. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et VÕS § 1018 eeldused on täidetud: hageja on teinud kulutusi seoses kostjate elamuga; hagejal puudus õigus ja kohustus kulutusi seoses kostjate elamuga teha (s.o puudus tehing, millest oleks vastav õigus ja kohustus tulenenud); hagejal läbi oma seadusliku esindaja oli soov ja tahe teha kulutusi seoses kostjate elamuga; kostja I on asjaajamise heaks kiitnud. Seega on hageja õigustatud nõudma kulude hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel ning kohtul puudub vajadus hinnata hageja alternatiivset nõuet alusetu rikastumise sätete järgi.

eurot; 12.11.2019 arve nr A19149356 summas 227,48 eurot; 09.12.2019 arve nr A19162279 summas 169,32 eurot; 12.08.2019 arve nr A19102616 summas 94,50 eurot; 07.05.2019 arve nr A19052940 summas 387,31 eurot (WC pott lk 133); 22.05.2019 arve nr A19060258 274,40 eurot; 22.05.2019 arve nr A19060528 summas 225,96 eurot; 24.05.2019 arve nr A19061777 summas 240,07 eurot; 02.06.2019 arve nr A19066635 summas 215 eurot; 03.06.2019 arve nr A19067587 summas 183,01 eurot; 06.06.2019 arve nr A19069429 summas 817,02 eurot; 05.04.2019 arve nr A19038009 summas 138,88 eurot; 15.07.2019 arve nr A19088568 summas 184,51 eurot; 17.07.2019 arve nr A19089492 summas 1428,85 eurot; 07.06.2019 arve nr A19069993 summas 134,35 eurot; 06.06.2019 arve nr A19069383 summas 89,32 eurot; 30.06.2019 arve nr A19065834 summas 41,24 eurot; 02.05.2019 arve nr A19051102 summas 262,84 eurot; 29.04.2019 arve nr A19047800 summas 183,41 eurot; 10.04.2019 arve nr A19039804 summas 63,79 eurot; 01.04.2019 arve nr A19035720 summas 193,92 eurot; 26.04.2019 arve nr A19032546 summas 123,41 eurot; 27.03.2019 arve nr A19032573 summas 177,65 eurot; 15.03.2019 arve nr A19027787 summas 236,57 eurot; 29.03.2019 arve nr A19034351 summas 741,61 eurot; 20.03.2019 arve nr A19029725 summas 128,17 eurot; 04.03.2019 arve nr A19023134 summas 1176,44 eurot; 10.03.2019 arve nr A19025297 summas 54,80 eurot; 04.03.2019 arve nr A19023099 summas 2531,21 eurot; 11.04.2019 arve nr A19026036 summas 318,44 eurot; 12.03.2019 arve nr A19026025 summas 31,20 eurot; 27.02.2019 arve nr A19020637 summas 255,10 eurot; 01.03.2019 arve nr A19022632 summas 173,03 eurot; 28.02.2019 arve nr A19021768 summas 217,73 eurot; 26.02.2019 arve nr A19020223 summas 228,82 eurot; 21.02.2019 arve nr A19018730 summas 289,27 eurot; 12.02.2019 arve nr A19014927 summas 213,26 eurot; 18.02.2019 arve nr A19017247 summas 131,04 eurot; 22.02.2019 arve nr A19018956 summas 1309,58 eurot; 11.02.2019 arve nr A19014382 summas 44,56 eurot; 19.12.2018 arve nr A18148598 summas 1075,38 eurot; 19.12.2018 arve nr A18148599 summas 583,51 eurot (kd III lk 110-111, 112-114, 115; 131, 132-149, 156-158; arvetel on välja toodud erinevad tooted); Hekamerk OÜ arved: 12.11.2018 arve nr 1826824A summas 29,86 eurot; 08.11.2018 arve nr 1826485A summas 222,70 eurot; 01.11.2018 arve nr 1825785A summas 485,56 eurot; 29.10.2018 arve nr 1825346A summas 20,74 eurot; 15.04.2019 arve nr 1907833A summas 489,60 eurot; 08.12.2018 arve nr 1829634A summas 576 eurot; 12.12.2018 arve nr 1829951A summas 16,63 eurot; 28.11.2018 arve nr 1828464A summas 67,80 eurot; 18.02.2019 arve nr 1903608A summas 283,50 eurot; 20.02.2019 arve nr 1903808A summas 325,27 eurot; 06.03.2019 arve nr 1904841A summas 657,60 eurot; 04.03.2019 arve nr 1904665A summas 231,86 eurot; 28.08.2019 arve nr 1918284A summas 499,82 eurot; 06.01.2020 arve nr 2000169A summas 183,60 eurot (kd III lk 111 pöördel, 114 pöördel, 115 pöördel, 117, 125-130; arvetel erinevad tooted); 02.04.2019 AS Onninen arve 61594099 summas 140,39 (kd III lk 123); 05.04.2019 Elkon Elekter OÜ arve nr 1904073 (kilbi vahetustöö, kilp, transport/ varustus) summas 1101,60 eurot (kd III lk 123 pöördel, 124); 10.05.2019 Puumarket AS arve nr A-190524386 (saematerjal ja veoteenus) summas 2821,09 eurot (kd III lk 124 pöördel); 25.11.2019 Puumarket AS arve nr A-191174406 (kruvi terrass HJ 4,2x65/30 C4) summas 140,16 eurot (kd III lk 131 pöördel);

Esmalt märgib kohus, et nimetatud arved ei ole seostatavad kostjate elukohaga. Üksnes see, kui arved on laekunud hagejale kostjate poolt või, kui arvetele on viidatud nimedele V. või N. (s.o nt järgi tuleb V.; kauba vastu võtnud N.) nimetatut ei tõenda. Arve on üksnes raamatupidamise algdokument, millest iseseisvalt kohustust ei teki. Samuti ei ole hageja tõendanud, et arvetel märgitud teenuseid või tooteid oleks kasutatud kostjate elamus (s.h on tõendamata Gustavsberg WC poti olemasolu kostjate elamus). Seda enam, et hageja seaduslik esindaja on ise 10.05.2022 kohtuistungil kinnitanud, et ta tegeles paralleelselt mitme erineva objekti ehitamisega. Seega ei ole nimetatud summade hüvitamine hagejale põhjendatud. 12.3 Hageja on esitanud kohtule 2 Elementmaja OÜ arvet, s.o arve nr 2862 (siseuksed 10 kompl, transport, paigaldus osa 1/2) summas 3000 eurot ning arve 2867 (siseuksed 10 kompl, transport, paigaldus osa 2/2) summas 2040 eurot (kd III lk 88, 89). Kuigi arvetel on kirjas objekt xxx tee x, siis on hageja ise kinnitanud esitatud tabelis, et uksed on hankija laos. Seega ei ole kostjad arvetes märgitud uksi saanud ning nimetatud summade hüvitamine hagejale ei ole põhjendatud. 12.4 Kostjad on oma 19.11.2021 esitatud dokumendis märkinud, et osad hageja poolt esitatud arved olid küll seotud objektiga, kuid need materjalid/seadmed olid paigaldatud ja tööd olid tehtud kingitusena (kd III lk 29). Kostjad on viidanud järgnevatele arvetele: - 03.12.2018 Kliimaseade OÜ arve 20181422 (vastavalt hinnapakkumisele nr K185061) summas 10 290 eurot (8575 eurot käibemaksuta; kd III lk 90); - 17.12.2018 Karu Katus OÜ arve nr 1819290 (trapetsprofiil 20, katusekruvi, liistprofiil, harjaplekk) summas 3154,80 eurot (2629 eurot käibemaksuta; kd III lk 92); - 16.11.2018 Camelat OÜ arve MA1800370 ettemaks 50% vastavalt pakkumisele MP18000003 2100 eurot (1750 eurot käibemaksuta; katuse fermide komplekt 1/2 osa) ning 14.12.2018 Camelat OÜ arve MA1800391 lõppmakse vastavalt pakkumisele

13.Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras alates 25.03.2021 summas 1344,39 eurot ja viivise VÕS § 113 sätestatud määras alates 14.07.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus selgitab, et iseenesest on hagejal õigus nõuda viivist, kui kostjad on viivitanud raha maksmise kohustusega. VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud, et tema nõue muutus sissenõutavaks 25.03.2021, siis peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja viivise nõude üksnes osaliselt, s.o viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest põhinõudelt (36 639,29 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.