Avalikult teatavakstegemine
9. veebruar 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-22-126657; H. B. AS hagi R. K. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 2378,91 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja
Kostja esindaja Asja lahendamine
H. B. AS (registrikood 14080830; aadress xxxxx xx.xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx) Helina Sild ([email protected]) R. K. (isikukoodxxxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx xx-xx, xxxxx-xxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; [email protected]) Alar Liivamägi (Griff Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]) kirjalikus menetluses
1.Jätta hagi rahuldamata. 2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta menetluskulud H. B. AS-i kanda; 2.2 välja mõista H. B. AS-ilt R. K. kasuks menetluskuluna 1200 eurot. 2.3 välja mõista H. B. AS-ilt R. K. kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 1200 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 H. B. AS-il tasuda R. K. menetluskulud ning nendelt arvestatava viivise Griff Õigusbüroo OÜ kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank.. 2.5 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. 3.Selgitada: 3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha;
3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 02.11.2021 laenulepingu nr 00581111023, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1339 eurot 89 senti, H. H.G. OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.03.2027, intressimääraga 25% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 15.04.2022 kuni 15.02.2027 osamaksena summas 52 eurot 33 senti. Lepingu p 13. kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus hagejal nõuda kuni 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale Lepingu eest neli teadet. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 10 eurot. Hageja on 23.05.2022 kostjale saatnud Lepingu kirjaliku meeldetuletuse, milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 02.06.2022 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Hageja saatis 17.06.2022 kostjale kirja, millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 01.07.2022 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja tagastamata põhivõla jääk 04.10.2022 seisuga on 1339,89 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 25% aastas, perioodi eest 03.11.2021 kuni 01.07.2022 ehk täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tasumise tähtajani, suurusega 157,71 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 29.11.2021 laenulepingu nr 01371111290, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 729,97 eurot AS-ist K. E. kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 14.11.2025, intressimääraga 15,9% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 14.12.2021 kuni 14.10.2025 osamaksena summas 25,20 eurot ja 14.11.2025 osamaksena summas 24,89 eurot. Kostjal on tasutud laenulepingu 14.12.2021 osamakse. 14.01.2022 osamakse on tasutud osaliselt summas 21 eurot. Alates 14.02.2022 on graafikujärgsed osamaksed tasumata.
Lepingu p 13. kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus hagejal nõuda kuni 5 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 20 eurot. Hageja on 23.05.2022 kostjale saatnud Lepingu kirjaliku meeldetuletuse, milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 02.06.2022 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Hageja saatis 17.06.2022 kostjale kirja, millega andis kostjale 2nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 01.07.2022 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja tagastamata põhivõla jääk 04.10.2022 seisuga on 712,34 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lepingu kogu intressi nõude suuruseks 88,53 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 15,9% aastas ehk 0,044% päevas, perioodi 15.02.2022 kuni 04.10.2022 eest, suurusega 31,38 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 04.10.2022. Laenulepingul on lepingu p 2. kohaselt fikseeritud lepingutasu summas 19,90 eurot. Hageja kogunõude suuruseks Lepingu nr 2 eest on 871 eurot 31 senti, millest põhivõlg moodustab 712,34 eurot, intress 88,53 eurot, viivis 31,38 eurot, lepingutasu 19,06 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 20 eurot. Hageja palub välja mõista hageja ja kostja vahel 02.11.2021 sõlmitud Lepingu nr 1 põhivõlgnevus summas 1339,89 eurot, intress 157,71 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot. Välja mõista hageja ja kostja vahel 29.11.2021 sõlmitud Lepingu nr 2 põhivõlgnevus summas 712,34 eurot, intress 88,53 eurot, viivis 31,38 eurot, lepingutasu 19,06 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 20 eurot. Jätta menetluskulud R. K. kanda. Kostja põhjendused 2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjal ei tekkinud kõrvalnõuete maksmise kohustust, kostja keeldub hageja nõude täitmisest, laenulepingute ülesütlemine on tühine, viivise nõue ja määr on põhjendamatu ja sissenõudmiskulude ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude nõue on põhjendamatu. Laenulepingute sõlmimise ajal oli kostja finantsraskustes ja krediidivõimetu. Kostja oli pereinimene, kostja ülalpidamisel oli abikaasa ja kaks alaealist väikelast. Nüüdseks on kostjal kolm last. Kostja töötas, kuid teenis väga väikest palka, tal ei olnud piisavat sissetulekut igapäevaseks toimetulekuks ja ka juba varasemalt olemas olnud finantskohustuste täitmiseks, ammugi mitte hagi aluseks olevate laenulepingutega võetud kohustuste täitmiseks. Kostjal oli hulgaliselt varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepingutest, sh nn kiirlaenudest tulenevaid kohustusi, mille täitmisega ta oli raskustes. Kostja oli sattunud nn laenuorjusse ja võttis aina uusi laene igapäevaseks toimetulekuks ja varasemate kohustuste tasumiseks. Hagi aluseks olevad laenulepingud sõlmiti kostja poolt perele vajaliku kauba ostu rahastamiseks. Kostjal ei olnud oma vahendeid ja puudusid väljavaated järjekordse laenu abita vajalikke asju soetada. Seetõttu kasutas kostja laenu. Hageja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega kontrollinud neid, ega teostanud professionaalsele krediidiandjale kohase hoolega analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, s.t ei hinnanud kostja krediidivõimelisust või vähemalt ei teinud seda professionaalsele krediidiandjale kohase hoolikuse ja põhjalikkusega. Hagejal ei saanud kujuneda põhjendatud veendumust selle suhtes, et kostja on krediidivõimeline. Kontoväljavõtte esitamist, kus oleks nähtunud kostja finantsraskused, hageja kostjalt ei nõudnud. Hageja ei oleks tohtinud kostjaga laenulepinguid sõlmida ja on laenulepingute sõlmimisega rikkunud oma vastutustundliku laenamise
kohustust. Juhul kui hageja eitab vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist peab ta oma kohustuse täitmist tõendama. Vastutustundliku laenamise kohustusi rikkumise tõttu kohaldub laenulepingutele VÕS § 4034 lg 7. Laenulepingutele kohaldub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mis alates laenulepingute sõlmimisest on olnud 0 % aastas, ja muid kõrvalkohustusi kostjal ei tekkinud, sh ei tekkinud kohustust tasuda lepingutasu. Seega ei tekkinud kostjal lepingutest muud kohustust kui kohustus saadud laenusummad tagastada, kuna lepingute sõlmimisest alates on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär olnud 0 % aastas (EP andmetel 0 % alates 01.07.2016). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt intressi vähenemisel VÕS §-s 94 sätestatud määrani peab võlausaldaja intressi vähenemist arvestades tarbijale uue maksegraafiku koostama ja selle talle teatavaks tegema. Hageja ei ole intressimäära vähenemist arvestavat uut maksegraafikut kummagi laenulepingu alusel koostanud ega hagejale teatavaks teinud. Eeltoodu põhjal kostja keeldub VÕS § 110 lg 1 alusel hageja nõude täitmisest, kuna hageja pole esitanud kostjale intressimäära ja muude kõrvalkohustuste vähenemist arvestavat uut maksegraafikut. Sel alusel tuleb hagi rahuldamata jätta. Eeltoodust tuleneb, et hagejal ei olnud õigust kostjaga sõlmitud laenulepinguid üles öelda, vaid hagejal oli täitmata kohustus kostja ees. Seetõttu on ka hageja poolt kostjaga sõlmitud laenulepingute ülesütlemine tühine ja sel ei ole õiguslikku tagajärge. Hageja on hagis esitanud sissenõutavaks muutumata nõude. Ka sel põhjusel tuleb hagi rahuldamata jätta. Kostja on hagejale tasunud kaks makset – 01.12.2021 26 eurot ja 04.02.2022 25,20 eurot, kokku seega 51,20 eurot. Seega on hageja arvesse võtnud vähem, kui kostja tegelikult maksis. See mõjutab hageja nõude õigsust kõigi nõudeliikide osas. Isegi ilma kostja põhjendatud keeldumiseta hageja nõude täitmisest (mida muidugi tuleb arvestada), ei olnud 0%-lise intressi kohaldamisel kostja lepingu 2 alusel võlgnevuses vähemalt kolme maksega, nagu nõutud VÕS § 416 lg-s 1. Hageja on rikkunud tarbija kaitseks imperatiivset kehtestatud piirangut ja lepingu 2 õigusvastaselt üles öelnud. Ka seetõttu on ülesütlemine tühine ja hageja on esitanud sissenõutavaks muutumata nõude. Ülesütlemisavalduse vormistamise päevaks (17.06.2022) oli möödunud lepingu 2 esimesed seitse maksetähtpäeva. Kostja varasemad maksed (51,20 eurot) katsid ära lepingu 2 viie makse põhiosamaksed (kokku 45,56 eurot) ja ka 5,64 eurot kuuenda, s.o 14.05.2022 makse põhiosast. Seega oli kostja ülesütlemisavalduse vormistamise päeval (17.06.2022) lepingu 2 alusel viivituses vähem kui kahe makse põhiosamaksega, s.o summas 14,02 eurot ( 9,72 – 5,64 + 9,94, s.o mai osaliselt ja juuni täielikult (viimase viivitus 3 päeva)). Seega ei olnud täidetud ülesütlemiseks vajaliku kolme maksega viivituses olemise nõue, mistõttu ülesütlemine on tühine. Eeltoodu tõttu on põhjendamatud ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude (lepingute menetluskulude) hüvitamise nõuded. Kuivõrd hagejal ei olnud õigust kostjale nõudeid esitada enne kui ta teeb kostjale teatavaks uued maksegraafikud, ei saa kostjat viivituses olevaks lugeda. Seega ka mitte viivist ega sissenõudmiskulusid nõuda. Lisaks, lepingu 2 punktis 2 kokkulepitud viivise määr on 15,90 % aastas, 0,04 % päevas. Hageja on oma nõudes arvestanud viivist päevamääraga 0,044 % päevas, ehk kümnendiku võrra rohkem, kui tuleneb selge sõnaga kokkulepitud viivise päevamäärast. 0 %-lise intressi kohaldamise korral ja viivise nõude olemasolul ei või hageja nõuda viivist rohkem kui VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel 8 % aastas (0,0219 % päevas). Seega on hageja viivise nõue ka arvestuslikult osaliselt põhjendamatu. Hageja on hagis esitanud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude nõude summa 20 eurot. Hagejat esindab menetluses läbivalt hageja töötaja H. S., kes esitas ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagejal ei ole olnud maksekäsu kiirmenetluses muid kulusid kui riigilõiv, mis on üle kandunud hagimenetluse kuluks. Kõik muud võimalikud kulud on hageja töötajaga seotud tavapärased (palga)kulud, mis on hageja tavapärased ettevõtlusega seotud kulud ja ei ole käsitletavad käesoleva asja kiirmenetluse menetlemise kuludena. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja
kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kantud menetluskulud ning nendelt arvestatav viivis vastavalt TsMS § 177 lg-le 4. 3.Hageja täiendavalt lisab, et krediidivõimelisuse hindamise tulemusena tuvastab krediidiandja tarbija võimekust võetud kohustust täita. Krediidivõimelisus ei pruugi olla absoluutne, s.t. et see väljendaks kindlust, et tarbija igal juhul oma kohustused ka täita suudab. Erisused on krediidivõimelisuse hindamisel lühiajalise väikses mahus tarbijakrediidi ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi väljastamise puhul. Samuti ei laiene lühiajalisele tarbijakrediidi väljastamisele Eesti Panga presidendi määrus, mis reguleerib krediidivõimelisuse hindamist elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi puhul. Teatud riskid on krediidi andmisele ja võtmisele olemuslikud ja ei ole krediidiandja poolt kontrollitavad ja ettenähtavad, nt tarbija töötasu vähenemine, töökoha kaotus, pärast krediidilepingu sõlmimist võetavad täiendavad finantskohustused jne. Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kliendilt endalt ja teinud täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Hagi aluseks olevate järelmaksulepingute puhul ei ole tegemist elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidiga vaid lühiajalise ja väikses mahus oleva tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on nende kahe krediidi osas erinevad parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava informatsiooni maht. Samuti lasub tarbijal kohustus esitada krediidiandjale hindamiseks vajalik teave, s.t. tarbijal lasub kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks. Enne laenuotsuste tegemist kontrollis hageja tausta vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Tegime lepingute sõlmimisel päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud andmeid kogumispensioni registri päringuga, mille andmetel oli kliendi regulaarne keskmine sissetulek 2159 eurot. Kliendi poolt öeldud igakuised kohustused olid esimese laenulepingu sõlmimise hetkel 200 eurot ja teise hetkel 300 eurot. Lepingute sõlmimisega ei läinud hageja vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Eeltoodud sise-eeskiri on kinnitatud panga juhatuse poolt ja sise-eeskirjas sätestatust on teadlik ka panga üle järelevalvet teostav Finantsinspektsioon ning käesoleva ajani ei ole Finantsinspektsiooni kui panga üle järelevalvet teostava ametiasutuse poolt viidatud, et sise-eeskiri ei vasta Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Tulenevalt eeltoodust saab lugeda, et panga sise-eeskirjad õigusaktidega kooskõlas olevad ja tegevus krediidivõimelisuse hindamise läbiviimisel vastab Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kostja on teinud makse 01.12.2021 summas 26 eurot ja 04.02.2022 summas 25,20 eurot. Kuna 24.01.2022 saatis hageja kostjale tasulise võla meeldetuletuskirja summas 5 eurot, siis loeti esimeses järjekorras 04.02.2022 tehtud maksest tasutuks see ning allesjäänud kohustuste katteks saime arvestada üksnes 20,20 eurot. Hageja poolt esitatud hagiavalduses ei olnud eelnimetatud võla tasumise meeldetuletust märgitud kuna tegemist oli tasutud võlateavitusega. Lisaks kostja kohustus tasuma osamakseid graafikujärgselt igakuiste maksetena 25,20 eurot. Maksed koosnesid laenu põhiosast, intressist ja lepingutasust. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja võlgnevuses 5 osamaksega. Hageja nõuab kostjalt maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Tegemist ei ole töötajaga seotud tavapärase palga ega ettevõtluskuluga. Hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning on lepingute sõlmimisel krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumi analüüsimise tulemusena olnud veendunud, et tarbija oli krediidivõimeline. Seetõttu ei saa ka arvestada kostja seisukohti ülesütlemise tühisuse ja intressiarvestuse osas.
4.Kostja täiendavalt lisab, et vastutustundliku laenamise kohustus on krediidiandja lepingueelne kohustus. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmist peab vaidluse korral tõendama krediidiandja, st hageja. Hageja pole seda teinud. Hageja pole esitanud ühtki tõendit selle kohustuse lepingueelse täitmise kohta. Hageja pelgalt palja- ja üldsõnaliselt väidab selle kohustuse täitmist, st õigustab krediidiandjat tagantjärele. Sellega ei saa lugeda hagejat oma lepingueelselt kohustust täitnuks. Hageja pole tõendatud oma kohustuse täitmist, hageja tuleb lugeda vastutustundliku laenamise kohustust rikkunuks ning kohaldada hagi aluseks olevatele lepingutele VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära 0 % aastas. Seega kostjal intressi maksmise kohustust ei tekkinud ja muid kõrvalnõudeid ta ei võlgne. Hagejal on VÕS § 4034 ls-st 7 tulenev kohustus esitada kostjale intressi ja muude nõuete vähenemist arvestavad uued maksegraafikud, mida ta seni pole teinud. Kostja soovib hageja poolt nimetatud kohustuse täitmist. Kostja on õigustatult keeldunud hageja nõuet täitmast ja hagi tuleb rahuldamata jätta. Kostja vaidleb vastu hageja seisukoha nimetatud arvandmetele. Need on paljasõnalised ega ole õiged. Kostja ei tea, kust hageja sellised andmed pärinevad ja mida hageja kostja sissetulekute all silmas peab. Kostja sissetulek ei ole olnud 2159 eurot ja kohustused olid märksa suuremad, kui hageja on väitnud. Kostja kuupalk oli lepingueelse 6 kuu sees keskmiselt ca 600 eurot, mis ei olnud 4-liikmelise pere ülalpidamiseks piisav. Kostja võttis pidevalt laene ja omas suuri kohustusi sellega seoses. Hageja ei kogunud piisavaid ega õigeid andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste kohta ega kontrollinud neid. Hagejal oleks võimalik olnud kõik asjakohased andmed saada, kui ta oleks neid kostjalt piisava põhjalikkusega küsinud ja küsinud ka kostja kontoväljavõtet, mida hageja ei teinud. Kontoväljavõtet küsimata ei ole adekvaatne krediidivõime hindamine sisuliselt võimalik. Seega pole selleta võimalik kohaselt täita vastutustundliku laenamise kohustust. Hageja selgitus kostja krediidivõime hindamise vastavusest hageja sisemistele reeglitele ei taga, et reeglid on vastavuses seaduse nõuetega või et neid reegleid käesoleval juhul täideti või et neid nõuetekohaselt täideti. Eesti Pank ei oma pädevust ja ei teosta järelevalvet vastutustundliku laenamise küsimuses VÕS § 4034 tähenduses. Eesti Pank omab pädevust panga maksevõime säilimise ja finantsturu stabiilsuse ja usaldusväärsuse tagamise küsimustes. See tähendab, et Eesti Pank võib anda panga töökorraldust reguleerivaid panga maksevõime säilimist tagavaid õigusakte (kehtestades seejuures piiranguid ka väljaantavatele laenudele), mitte tarbija kaitse eesmärgist lähtuvaid tarbijale vastutustundlikku laenamist tagavaid õigusakte. Viimase osas omab järelevalve pädevust Finantsinspektsioon, kes on selles küsimuses koostanud ka soovitusliku juhendi. Seega hageja ebamäärane viide Eesti Panga presidendi määrusele on asjakohatu ja viitab sellele, et hageja ei mõista, kust tuleneb ja millisel eesmärgil on kehtestatud tarbijale vastutustundliku laenamise kohustus. Sel juhul ei ole lootagi, et hageja suudaks VÕS §-s 4034 sätestatud kohustust täita. Selle kohustuse eesmärk on tagada, et laenu ei antaks tarbijale, kes ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks mittevajalikust varast tagasi maksta. Just selle vastu on hageja eksinud ja andnud korduvalt laenu kostjale, kes ei olnud krediidivõimeline. Kostja leiab, et hagejal ei ole nõuet meeldetuletuskirjade tasu näol. Kuivõrd kostjal on seaduslik alust keelduda hageja nõude täitmisest, ei võinud hageja kasutada ka õiguskaitsevahendeid enne oma kohustuse täitmist ega nõuda meeldetuletuskirjade eest tasu. Hageja meeldetuletuskirjade tasu nõuetel ei ole alust, seega ka kostja makse arvelt ei oleks tohtinud raha tasuks meeldetuletuskirja eest arvestada. Samal põhjusel ei olnud hagejal ka õigust laenulepinguid üles öelda. Lisaks, 0%-lise intressi kohaldamisel ei olnud kostja esimese lepingu järgi maksetega 3 kuu maksete võrra viivituses. Seega puudus ülesütlemise alus. Samuti ei olnud sel juhul võlga, mille tasumise kohustust meeldetuletuskirjadega meelde tuletada.
Kohtu põhjendused 5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 13.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kostja on hagejale avaldanud oma väljaminekute kohta – lepingu 1 osas 200 eurot kuus ja lepingu 2 puhul 300 eurot kuus. Hageja ei täpsustanud, kas kostjal on kohustusi teiste võlausaldajate ees.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 23.Hageja esindaja esitas avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldustest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 350 eurot (dtl 120).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.