Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-126881

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. F (endise nimega F OÜ) ja kostja sõlmisid 10. oktoobril 2016 krediidikonto lepingu nr CL5300. Lepingu alusel sai kostja krediiti, millest jäi lepingus kokkulepitud tingimustel tagastamata 1199,22 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles F 23. mail 2018 lepingu üles. F loovutas 01. juunil 2018 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostja on maksnud hagejale kokku 457,75 eurot. Kostja põhivõlg moodustab 741,47 (1199,22 - 457,75) eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 45,22% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole ning kostjal on tasumata intress kokku 155,96 eurot. Kostja intressi võlgnevus moodustab 155,96 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 741,47 eurot alates viimase laekumise järgnevast päevast s.o 15. juunist 2021 kuni hagi esitamiseni 05. jaanuarini 2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi 2(4)

2-22-126881 aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 45,22%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 523,61 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt s.o 741,47 kuni sellekohase tasumiseni alates 06. jaanuarist 2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 45,22% aastas, kuid sellisest, et viivised kokku ei ületaks põhivõlgnevust. Arvestatuna, et põhivõlgnevus on 741,47 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 523,61 eurot, moodustub täiendav viivise summa mitte rohkem kui 217,86 (741,47-523,61) eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida lepingu alusel võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist. Hageja sissenõudekulude summa 40,00 moodustab esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, kokku on sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 741,47 eurot, tasumata intressid 155,96 eurot, sissenõudekulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 523,61 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks alates 06. jaanuarist 2023 kuni põhinõude summas 741,47 euro täitmiseni viivisemääras 45,22% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitis, riigilõiv 315 eurot ja hageja õigusabikulud 480 euro ning samuti mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kostjale isiklikult, üleandmisega allkirja vastu 25. jaanuaril 2023. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks 08. veebruariks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 741,47 eurot, tasumata intressi 155,96 eurot, kuni 05. jaanuarini 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 523,61 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 40 eurot, kokku 1461,04 eurot ning viivised põhinõude tasumata osalt alates

3(4)

2-22-126881 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 315 eurot ja õigusabikulude summas 480 eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 315 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 480 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-9213, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses kokku 3,80 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 480 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120*1,5), millele lisandub TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 515 eurot (315+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.