1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, avaldaja) esitas 20. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse, milles palus kanda kinnistusraamatu registriosa nr 11090302 kolmandasse jakku avaldaja kasuks keelumärge, millega keelatakse Kairi Veprikil käsutada ühisomandis kinnisasja. Avaldaja täitis enda maksuotsust.
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakond andis 24. jaanuari 2025. a määrusega avaldajale tähtaja 5. veebruar 2025, et viimane esitaks võlgnikuks mitteoleva abikaasa Aleksei Vepriki nõusoleku pöörata sissenõue abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale ja kanda kinnistusraamatusse keelumärge.
3.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 6. veebruari 2025. a kandemäärusega nr 136952025 avaldaja kinnistamisavalduse rahuldamata, sest avaldaja jättis esitamata teise kinnisasja ühisomaniku, Aleksei Vepriki nõusoleku kanda kinnistusraamatusse keelumärge.
2-25-2805 Kandemääruse põhjenduste kohaselt on kinnisasja ühisomanikud Aleksei Veprik ja Kairi Veprik. Avaldaja täitedokumendi järgi on võlgnikuks ainult üks ühisomanikest – Kairi Veprik. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument.
4.Avaldaja esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 6. veebruari 2025. a kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 1 järgi käsutamise keelumärke sissekandmiseks vajalik võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek.
5.Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 31. märtsi 2025. a määrusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
6.veebruari 2025. a kandemääruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul jättis kinnistusosakond kandeavalduse õigesti TMS § 14 lg-le 1 tuginedes rahuldamata. Riigikohtu seisukohti tsiviilasjades nr 3-2-1-62-16 ja 3-3-1-82-12 tuleb hinnata nende koosmõjus: võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusoleku vajalikkuse üle otsustamisel on tähtis asjaolu, kas võlgniku suhtes on koostatud lõplik täitedokument. Praegusel juhul on selliseks täitedokumendiks maksuhalduri otsus, asjas kohaldub TMS § 14 lg 1 ning kande tegemiseks on vajalik abikaasa nõusolek (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 2 p-d 5 ja 7). Kui avaldaja soovib maksuotsuse täitmist võlgniku osa arvel ühisvarast, tuleb avaldajal esitada hagi mõlema abikaasa vastu ühisvara jagamiseks. Sellist hagi on võimalik kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 2 alusel tagada, mh võib olla võimalik seada abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja Tartu Ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata avaldus kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks. Avaldaja hinnangul tuleneb õiguslik alus ühisomandis olevale kinnisasjale keelumärke seadmiseks MKS § 130 lg 1 p-st 1, mis sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 või 3 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, on maksuhalduril õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9.KRS § 341 lg 1 ja lg 2 p 7 alusel peab olema keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks teise abikaasa nõusolek, sest kande tegemine kahjustaks selgelt võlgnikuks mitteoleva abikaasa 2(3)
2-25-2805 omandiõigust. Nõusolekut ei oleks vaja, kui oleks tegu mõne KRS § 341 lg-s 7 nimetatud erandiga. Maksuotsus ei ole KRS § 341 lg-s 7 nimetatud erandite hulgas. Riigikohus on leidnud, et MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 1 järgi (koostoimes TsMS § 378 lg 1 p-ga 3) on võimalik esitada maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks kohtule ka selline taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (vt ka RKÜKm 3-3-1-15-12, p 46; RKÜKo 3-3-1-82-12, p-d 54–56). Sellisel juhul oleks aga olukord teine, kui siinses menetluses, sest vastav taotlus tuleb esitada halduskohtule ja tegu on menetluse kestel ajutiste täitmist tagavate abinõude kohaldamisega, mitte täitedokumendi täitmisega. Sellisel juhul kohalduks KRS § 341 lg 7 p-s 1 sätestatud erand, sest tegu on hagi tagamise laadse ajutise olukorraga ja kanne tehtaks kohtumääruse alusel. Praegusel juhul esitas kinnistamisavalduse maksuhaldur ise kinnistusosakonnale, täites täitedokumenti ja nõudes võlga sisse, ja sellisel juhul ei olnud võimalik kinnistamisavaldust rahuldada, kuna KRS § 341 lg 7 ei sätesta, et maksuhalduri haldusakt asendab puudutatud isiku nõusolekut. Järelikult on õige ringkonnakohtu seisukoht, et eristada tuleb menetlust ajutiselt tagavaid meetmeid ja jõustunud täidedokumendi täitmist. Praegusel juhul on tegu täitedokumendi täitmisega, mitte menetluse tagamiseseks ajutiste täitmist tagavate meetmete kohaldamisega (vt ka RKTKm 3-2-1-62-16, p 14.4).
10.TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Kuna praegusel juhul ei ole võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut sissenõude pööramiseks ega mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustavat täitedokumenti, ei ole sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav. Väär on avaldaja seisukoht, et selline õigus saab tuleneda MKS § 130 lg-st 1. Viidatud säte reguleerib maksukohustuse sissenõudmist maksukohustuslaselt, mitte võlgnikuks mitteolevalt abikaasalt. Avaldaja saanuks oma õigusi kaitsta, esitades TMS § 14 lg 2 kohaselt hagi ühisvara jagamiseks ja taotledes selles menetluses hagi tagamist mõlema abikaasa suhtes (vt ka RKTKm 3-2-1-113-15, p 11).
11.Kolleegium selgitab lisaks, et maksunõuete ja tsiviilõiguslike nõuete täitmine peab toimuma samade põhimõtete alusel, et kohelda samas olukorras olevaid isikuid võrdselt. Riik ei saa võimumonopoli kasutades luua enda nõuete täitmisele soodsamaid tingimusi, sest see oleks vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg-s 1 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. Riik peab PS § 14 järgi tagama põhiõiguste kaitse, mispärast on välistatud riigi nõuete täitmisele soodsamate tingimuste seadmine kui tsiviilõiguslike nõuete täitmisele. Samuti peab riik PS § 32 alusel tagama, et menetluse käigus ei kahjustata võlgnikuks mitteoleva isiku omandiõigust. Võrdse kohtlemise põhimõtet ja ka kõiki teisi põhiõigusi tuleb järgida nii seadusi tõlgendades kui ka neid luues, samuti avalikku võimu rakendades.
12.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.