3-2-1-113-15 - Riigikohus - lahend.ee

6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. märtsi 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega neid kordamata. Vastuseks määruskaebusele märkis ringkonnakohus, et täitemenetluses toimub rahaliste nõuete täitmine TMS § 52 lg 1 järgi varale sissenõude pööramisega, mille käigus vara arestitakse ja müüakse ning sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Seega on vara arestimine sissenõude pööramise üks osatoimingutest. Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur TMS § 142 lg 1 järgi kinnisasja üles, keelab selle käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnisasja käsutamise keelumärke. TMS § 140 lg 1 järgi võib sissenõudja nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. TMS § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja osale pöörata sissenõude ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa ühises asjas AÕS § 70 lg 3 mõttes, s.o kindlaks määratud osa. Praegusel juhul on kinnisasi kantud kinnistusraamatusse abikaasade ühisomandina. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega on mõlemad võlgnikud kinnisasja kindlaks määramata osa omanikud. Sissenõude pööramise tingimusi abikaasade ühisvarale reguleerib TMS § 14, mille esimese lõike järgi on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Maakohtu kinnistusosakond kohaldas nimetatud sätet õigesti. TMS § 14 lg 1 mõtte kohaselt on täitemenetlus teise abikaasa nõusolekuta lubatav, kui täitmisel olevast täitedokumendist tuleneb mõlema abikaasa ühine (ühis- või solidaar-) kohustus sama võlausaldaja vastu. Praegusel juhul see nii ei ole, sest täitmisele esitatud täitedokumendid ei kehti samal ajal mõlema abikaasa kohta – abikaasa I on võlgu sissnõudjale I ja abikaasa II sissenõudjale II. Kummalgi abikaasal ei ole kohustust täita teise abikaasa isiklikku kohustust oma ühisvara osa arvel. Sellist tõlgendust toetab perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3, mille kohaselt vastutab kumbki abikaasa oma kohustuste eest lahusvara ja pooles väärtuses ühisvaraga ning võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Asjas ei esine PKS § 33 lg-s 1 sätestatud aluseid, mille korral vastutab abikaasa kolmanda isiku ees kogu ühisvaraga.