Muud

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud D K esitas 01.11.2022 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnikul on kohustusi ca 123 625,23 euro ulatuses, kuid vara puudub. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Lisaks on võlgnik avaldanud, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 23.11.2022 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja kohtumääruses osundatud puuduse kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas avalduses esinenud puuduse 25.11.2022. 07.12.2022 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule usaldusisiku. Lisaks määras kohus vastavalt võlgniku taotlusele kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks 01.02.2023 kell 14.30. Usaldusisik Andres Tootsman esitas kohtule usaldusisiku aruande 15.01.2023. Usaldusisiku aruande kohaselt on viibib võlgnik xxx, kus võlgnikul puudub töökoht ja sissetulek. Võlgnikul on võlgnevusi kokku summas 123 625 eurot. Aruande kohaselt on võlgniku makseraskused tekkinud vangistusperioodil. Võlgniku xxx vahekontol on xxx eurot, mida vangla ei ole käesolevalt edasi kandnud. Võlgniku AS-i SEB Pank arveldusarvel rahalised vahendid puuduvad, kuid hoiusekonto nr xxx jääk on xxx eurot. Tuludeklaratsioone ei ole võlgnik aastate 2019-2021 kohta esitanud. Aruandest nähtuvalt puuduvad võlgnikul kinnisasjad ja osalused äriühingutes. Võlgniku nimele eelnevalt registreeritud äriühingud xxx, xxx ja xxx on registrist kustutatud. Võlgniku 1996. aasta sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx on pankrotivarana väärtusetu, kuivõrd sellel puudub liikluskindlustus ja tehnoülevaatus alates aastast 2008. Võlgniku maksejõuetusavaldusele lisatud K-Raha väljavõttelt nähtub, et seisuga 31.10.2022 on võlgniku vanglakonto vaba jääk xxx eurot. Seega saavad pankrotimenetluse kulud kaetud võlgniku vangla vahekonto jäägist. Aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetus püsiv ja pankroti väljakuulutamine vältimatu, kuivõrd võlgnevuste suurus on üle 123 635 euro, kuid puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul muu asjaolu PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses. Haldur leiab, et maksejõuetuseni viis võlgniku eluviis ja käitumine viisil, mille tulemusel ta asub kinnipidamiskohas, kus puudub võimalus teenida piisavat tulu ja tasuda võlgasid. Usaldusisiku hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Usaldusisik on seisukohal, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Koos aruandega esitas usaldusisik taotluse tasu määramiseks. 01.02.2023 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et jääb enda maksejõuetusavalduse juurde. Usaldusisik avaldas, et jääb kohtule esitatud usaldusisiku aruande juurde. Kohus avaldas, et lahend kuulutatakse välja 08.02.2023 e-toimiku kaudu ning võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 08.03.2023 kell

teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andres Tootsmani ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 08.03.2023 kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis 3007 (PankrS § 31 lg 6). FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Usaldusisik palub tasuks määrata 700 eurot (arvestusega 7 tundi tunnihinnaga 100 eurot). Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 700 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kohus, vastavalt usaldusisiku taotlusele leiab, et kuivõrd võlgniku vanglakonto vaba jääk on 1121 eurot, tuleb usaldusisiku tasu summas 700 eurot välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt.

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud: 1) Andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). 2) Andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS § 86 lg 1). Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei kohusta võlgnikku vannet andma. 3) Osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu). Usaldusisik on aruandes märkinud, et võlgnik ei ole esitanud teavet ega dokumentatsiooni usaldusisikule. Kohus rõhutab, et võlgnik peab olema pankrotihaldurile ja kohtule kättesaadav ning esitama menetluse läbiviimiseks vajalikku teavet, kui seda võlgnikult küsitakse. Kohustuse rikkumise korral võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti, lisaks võib see mõjutada ka võlgniku võimalust tulevikus kohustustest vabaneda. Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustuse) täitmist. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47): 1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; 2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 3) mitte varjata saadud tulusid ning vara; 4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3). /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.