5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
2-22-8599 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Salme Vet Punkt OÜ (hageja) esitas 08.06.2022 hagi mittetulundusühingu Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu (kostja) vastu rahaliste nõuete puudumise tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tegutseb hageja kaudu veterinaararst C (veterinaararst). Hageja veterinaararst opereeris 13.12.2021 kostja soovil kassi Maša (kass). Operatsiooni eesmärk oli emase kassi viljatuks muutmine – steriliseerimine. Operatsiooni käigus kassi elulised näitajad halvenesid ja operatsioon tuli kassi tervise huvides katkestada. Kuna operatsiooni ei olnud võimalik planeeritult lõpetada, päädis operatsiooni faktiline tulemus osalise sterilisatsiooniga, s.o üksnes ühe munasarja eemaldamisega kahest. Pärast operatsiooni selgitas veterinaararst kostja esindajale, et operatsioon ei õnnestunud täielikult ja patsiendi huvides tuli operatsioon katkestada. Hageja pakkus välja, et kui kassi tervis lubab, on ta nõus tegema teise operatsiooni ja plaanitu lõpule viima. Kostjal teenuse osas pretensioone ei olnud. Kostja viis kassi tagasi loomade turvakodusse ja leidis kassile uue kodu, seda täies teadmises operatsiooni tulemusest ja kassi tervislikust olukorrast.
3.Kostja teatas 31.01.2022 hagejale, et kassi uus perenaine oli pöördunud kostja poole pretensiooniga, et kass ei olevat steriliseeritud ja indleb. Hagejale ei ole teada, milliste kinnitustega kostja kassi uuele omanikule edasi andis, kuid näib, et kostja oli andnud kinnitusi kassi steriliseerituse kohta.
4.Kostja teatas 08.02.2022 hagejale, et kassile tehti 04.02.2022 Univet loomakliinikus uus operatsioon, mille käigus eemaldati teine munasari. Kostja leidis, et hageja peab kandma selle operatsiooni kulu 110,10 eurot ja väljastas hagejale arve nr 202205. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja saatis 17.05.2022 hagejale meeldetuletuse. 21.05.2022 e-kirjas teatas kostja, et hageja on kostjale võlgu ja kostja kavatseb avaldada hageja mainet kahjustada võiva loo kohalikus meedias ja Facebookis.
5.Kostja on väljastatud arvele märkinud teenuse/kauba sisuks „Kass Masa kordussteriliseerimine (ravivea parandus, alus OÜ Univet arve 194258)“. Kostja esitab oma nõude alusena OÜ Univeti arvet, mis hageja hinnangul ei saa olla nõude aluseks. Hagejale on arusaamatu, millisest kostja ja hageja vahelisest õigussuhtest tulenevat hageja võlga kostja väidab eksisteerivat. Hageja ei ole teinud raviviga, samuti ei ole hageja kohustuseks tasuda kostjale esitatud teiste veterinaarkliinikute arveid. Kostjal ei ole hageja vastu mitte ühtegi rahalist nõuet. Seetõttu palub hageja, et kohus tuvastaks kostja mistahes rahaliste nõuete puudumise hageja vastu.
2-22-8599
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal on huvi tuvastada, et kostjal ei ole rahalisi nõudeid hageja vastu. Kostja on ähvardanud hagejat laimavate andmete avaldamisega. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Hageja väide, et kostja ei teavitanud kassi uut perekonda ebaõnnestunud steriliseerimisest, on vale. Asjaoludest nähtub, et kostja andis 21.05.2022 toimunud kirjavahetuses hagejale teada, et ei oleks usaldanud enam hagejat kassi opereerima. Parandusoperatsioon viidi usaldamatuse tõttu läbi loomakliinikus Univet, mille arve kostja hagejale edastas. Kostja maksis hagejale kassi steriliseerimise eest täishinda ning ei esitanud kahjunõuet ebaõnnestunud operatsiooni eest. Eeltoodust lähtuvalt on igati mõistlik, et hagejal lasub vastutus kassi ebaõnnestunud operatsiooni ees.
9.Kostja sai peale kassi operatsiooni teada, et hageja on varemgi kasse steriliseerides ebaõnnestunud. Kassid pidid vaevlema narkoosi ja mitmekordsete lõikamiste tõttu. Kostja soov ei ole kedagi meedias mustata või laimata, vaid loomi ja nende huve kaitsta. Kostja soovib, et hageja võtaks vastutuse enda ebaprofessionaalse töö eest.
10.Menetlusse tuleks kaasata eriteadmisi omav spetsialist, kes esitaks seisukoha, kas on normaalne nõuda ebaõnnestunud operatsiooni eest täishinda, ning kui tavaline on see, et kasside elulised näitajad operatsiooni käigus drastiliselt langevad.
11.Kostja esitas 21.11.2022 lõplikes seisukohtades nõude C vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 alusel. Kostja soovib moraalse kahju hüvitamist ravivea puhul, mis on võrdväärne 111,10 euroga, mille eest tehti kassile kordussteriliseerimine teises kliinikus. Maakohtu otsus
12.Maakohus rahuldas 16.12.2022 otsusega hagi osaliselt ja tuvastas, et kostjal puudub hagejaga õigussuhe, mille alusel oleks kostjal õigus nõuda 23.02.2022 hagejale esitatud arve nr 202205 tasumist summas 111,10 eurot. Maakohus tühistas Pärnu Maakohtu 09.06.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise. Maakohus määras kindlaks nii hageja kui kostja menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 860,60 eurot ja viivise.
13.Hageja õiguslik huvi õigussuhte (kohustuse) puudumise tuvastamiseks on olemas, kuna õigussuhte seisukohast on tekkinud ebaselge olukord, mis ohustab hageja õiguslikku positsiooni, mis toob kaasa vajaduse asjas selgust saada (TsMS § 368 lg 1). Lisaks leidis kohus, et kuna hagi tagamise taotluses ja kohtule esitatud seisukohtades on hageja keskendunud kostja ähvardusele avaldada tema kohta ebaõigeid andmeid (ebakvaliteetne veterinaariteenus), siis seisneb tema õiguslik huvi soovis välistada talle kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 mõttes. Nimetatud oht on objektiivselt aktuaalne, kuna sotsiaalmeedias negatiivsete andmete avaldamise kiire levik on üldteada asjaolu. Seega on hagejal õiguslik huvi tuvastada, et tema ja kostja vahel puudub lepinguline või lepinguväline suhe, mille alusel kostja temalt 111,10 euro tasumist nõuab.
14.Maakohus jagas tõendamiskoormuse ümber, kuna hagejal tuleb tõendada negatiivset asjaolu (õigussuhte puudumist) ja hagejal ei ole seda võimalik teha. Nõude olemasolu tõendamine on kostja kontrolli all – kas siis osundades lepingule/kokkuleppele, mille alusel on arve esitatud, või muule asjaolule, mis arve esitamist põhistab.
2-22-8599
15.Vaidluse lahendamiseks tuli esmalt tuvastada, kas poolte vahel on võlasuhe, mille täitmiseks on arve esitatud. Hageja väidab, et kostjal ei ole alust talle arvet esitada ja selle täitmist nõuda. Kostja väidab, et tegu on arvega, mis tuleneb vahetult hageja ebakvaliteetse teenuse tagajärjel vaja läinud lisateenusest. Samas ei ole kostja esitanud enda väite kohta tõendeid – ei Univet OÜ kliinikus operatsiooni läbiviinud veterinaari(de) (kirjalikke) selgitusi ega muud. Kostja on küll kirjeldanud põhjust, miks pöördus teise veterinaari poole, ent poole seletused ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendid. Kui seletus sisaldab faktiväiteid, ei piisa nende väidete tõendamiseks seletusest endast. Seletuses esitatud andmeid ja väiteid tuleb poolel vaidluse korral tõendada dokumentaalsete vm liiki tõenditega. Kostja ei ole esitanud arvet Univet OÜ kliinikult, mis tõendaks kassile tehtud täiendavat operatsiooni, rääkimata selle seostamisest hageja käitumisega. Järelikult leidis tõendamist, et poolte vahel puudub nii lepinguline kui ka lepinguväline õigussuhe, mille alusel kostja saaks hagejalt nõuda 111,10 euro tasumist.
16.Kohus ei saa rahuldada hageja esitatud nõuet – tuvastada, et kostjal puuduvad mis tahes rahalised nõuded hageja vastu. Tuvastushagi puhul on nõutav, et tegemist oleks konkreetse õigussuhtega. Tuvastushagi ese peab vastama poolte vahel tekkinud konkreetsele vaidlusele. Negatiivne tuvastushagi nõuab tuginemist konkreetsele nõude alusele või normikoosseisule, mistõttu ei ole lubatud nõue selle tuvastamiseks, et ühel poolel ei ole teise vastu üldse mingeid nõudeid. Kuna menetluses on vaidluse all konkreetne arve, rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt ja tuvastas, et poolte vahel puudub konkreetne õigussuhe, mille alusel saaks kostja hagejalt 111,10 euro tasumist nõuda.
17.Kostja lõplikes seisukohtades esitatud taotlus moraalse kahju hüvitamiseks on olemuslikult vastuhagi, mis tulnuks esitada tulenevalt TsMS § 373 lg-st 1 enne eelmenetluse lõppu või taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kostja ei põhjendanud, miks esitati taotlus hilinenult ega ka muul moel nõuet põhistanud. Kohus jättis taotluse osas seisukoha võtmata, seda enam, et nõue oli esitatud menetlusvälise isiku vastu.
18.Menetluskulud jäid TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 alusel 60% ulatuses kostja ja 40% ulatuses hageja kanda. Maakohus pidas hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 1985 eurot ja kostja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 826 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest määras kohus, et hagejal tuleb kanda kostja menetluskulud 330,40 eurot ning kostjal tuleb kanda hageja menetluskulud 1191,00 eurot. Kohus tasaarvestas TsMS § 445 lõike 1 alusel poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ja tasaarvestuse tulemusel mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud 860,60 eurot. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1, kuna otsus on äärmiselt raskesti jälgitav, laialivalguv ja nõutavalt põhjendamata.
21.Maakohus rikkus tõendite hindamise kohustust ja lisaks pööras ebaõigesti tõendamiskoormuse ümber kostja kahjuks. Kostja hinnangul on hageja kohustatud asja õiglaseks lahendamiseks esitama tõendeid, mis on tema valduses. Menetlus maakohtus ei olnud koordineeritud selgelt, mistõttu ei saanud kostja esitada dokumentaalseid tõendeid. Kostja ei saanud esitada muid tõendeid kui kostja arve mittenõuetekohaselt läbi viidud teenuse kohta.
22.Maakohus jättis arvesse võtmata, et hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses teenust osutaval isikul on võimalus esitada tõendeid, mis kajastavad teenuse osutamise detailseid asjaolusid. Veterinaarseaduse § 19 lg 1 p 5 järgi on hagejal kõik andmed ja dokumentatsioon,
2-22-8599 et näidata kellele, millal, mida, mis viisil tegi (nii ravimite kui seisundite, protseduuride tulemuste ja esitatud arvete osas). Kostjale ei ole hageja ühtegi nimetatud dokumenti esitanud. Sellise dokumendi saamine oli kostjale äärmiselt vajalik, et konsulteerida ravi (pooliku operatsiooni) osas ametliku arvamuse saamiseks nii erinevate veterinaaridega kui ka Põllumajandus- ja Toiduametiga. Sel juhul oleks ka kostjal olnud võimalus teisest loomakliinikust saada sisuline, kirjalik ja ametlikult kinnitatud hinnang kassile läbiviidud ebaõnnestunud protseduuri osas.
23.Maakohus ei pööranud tähelepanu vaidlustamata asjaolule, et tegemist oli pooleli jäetud ehk ebaõnnestunud protseduuriga. Puudub vaidlus, et hageja katkestas ainult tema poolt väidetud põhjendusel kassi steriliseerimisprotseduuri. Hageja ei osutanud teenust nõuetekohaselt. Kostja maksis täishinna teenuse eest, mida ta ei saanud.
24.Maakohus ei põhjendanud, millisel viisil esines reaalne oht hagejale õigusvastaselt kahju tekitamiseks. Kohtule esitatud tõend ei viita kostja eesmärgile hagejat negatiivsesse valgusesse seada.
25.Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et vaidluse fookuses on tuvastamine, kas poolte vahel arve aluseks olev õigussuhe eksisteerib. Nõude olemasolu oli kostja poolt tõendatud kostja selgitustega juhtumist, mida hageja omakorda oma ütlustega kinnitas. Seega õigussuhe eksisteeris.
26.Maakohus leidis vääralt, et menetluses leidis tõendamist, et poolte vahel puudub nii lepinguline kui ka lepinguväline õigussuhe, mille alusel kostja saaks hagejalt nõuda 111,10 euro tasumist. Lepingulist suhet on hageja enda seisukohtades järjepidevalt kinnitanud. Asjaolu, et hageja on kinnitanud, et tegeles kassi steriliseerimisega, et steriliseerimist ei viinud hageja lõpuni ja et kostja maksis hagejale pooleli jäänud teenuse osutamise eest täishinna, kinnitab juba iseenesest pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu.
27.Maakohus keskendus põhjendamatult asjas mitteolulisele taustinformatsioonile ja jättis otsuses poolte olulised kinnitused tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
29.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).
30.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole
2-22-8599 võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (Riigikohtu 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17). Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamise saatmise tingib otsuse ebapiisav põhjendamine, enne otsuse tegemist tõendamiskoormuse määratlemata jätmine ja eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmata jätmine. Need on olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi.
31.Kohtu ülesanne on anda poolte esitatud asjaolude kogumile õiguslik hinnang, s.t kvalifitseerida õigussuhe ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 ls 2). Sellest tulenevalt tuleb asja lahendades selgeks teha, mida hageja täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nõude rahuldamise eeldused. Norm, mille alusel kohus lahendi teeb, ei tohi olla menetlusosalistele üllatuseks, mistõttu peab kohus menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama menetlusosalistel avaldada selle kohta arvamust (TsMS § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 401 lg 1, § 436 lg 4).
32.Tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks õigussuhte olemasolu või puudumine. Hagejal peab TsMS § 368 lg 1 alusel kohtusse pöördumisel olema õiguslik huvi kostjaga seonduva asjaolu tuvastamise osas. Praegusel juhul selgitas hageja, et tal on huvi tuvastada, et hageja ja kostja vahel puudub õigussuhe, mille alusel kostja nõuab hagejalt 110,10 euro tasumist. Selleks, et tuvastada, kas hagejal on õigus keelduda kostja nõutud summa tasumisest või mitte, tuleb kohtul tuvastada, millise pooltevahelise õigussuhte alusel kostja väidab hagejal olevat kohustuse nõutud summa tasuda. Maakohus ei selgitanud välja, millise õigussuhte alusel kostja hagejalt arve tasumist nõuab ja leidis otsuses, et kostja ei ole pooltevahelist õigussuhet tõendanud. Samas selgitas kohus esmakordselt kohtuotsuses, et kostja pidi tõendama, millisel alusel ta hagejalt 110,10 euro tasumist nõuab.
33.Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 selgitamiskohustus. Sealhulgas tuleb kohtul selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavus (TsMS § 392 lg 1 p 4). Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul juhul, kui poolte poolt esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada eelmenetluses pooltele vajadust oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. Samuti tuleb selgitada tõendamiskoormuse jaotumist poolte vahel, seda eriti siis, kui tõendamiskoormus erineb TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks eelmenetlust korrektselt ja eesmärgipäraselt läbi viinud. Maakohus on alles otsuses leidnud, et pooltevahelist õigussuhet ei ole võimalik tuvastada ja tõendamiskoormus tuleb ümber jagada kostja kahjuks. Seega selgus kostjale tema tõendamiskoormus üllatuslikult esmakordselt alles vaidlustatud otsusest. Ringkonnakohus leiab, et esmakordselt otsuses tõendamiskoormuse selgitamine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, kuna tõendama kohustatud poolel ei ole võimalik oma kohustust täita. Seega ei ole maakohus järginud TsMS §-st 351 tulenevat selgitamiskohustust, mis on toonud kaasa puudulikult põhjendatud otsuse tegemise.
34.Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (Riigikohtu 17.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p 20.1). Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
2-22-8599
35.Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsus eelmises punktis osutatud nõuetele. Maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, mistõttu on selle tegemisel rikutud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tuvastanud, milline õigussuhe oli poolte vahel ja kas kostjal võib olla sellest tulenevalt hageja vastu nõue. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on otsuses keskendunud ebaolulisele taustinformatsioonile, mis asja lahendamisel tõenäoliselt määravat tähtsust ei oma.
36.Ringkonnakohtul ei ole võimalik asja praegusel juhul ise sisuliselt lahendada, kuna maakohus on viinud eelmenetluse läbi puudulikult, mille tõttu võivad pooltel olla asja lahendamiseks olulised asjaolud välja toomata ning seisukohad ja tõendid esitamata. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja ringkonnakohtul ei ole võimalik neid mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise esmakordsel tuvastamisel apellatsiooniastmes rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
37.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb eelmenetlus viia läbi nõuete kohaselt, selgitada pooltele vajadust tuua esile asjaolud ja tõendamiskoormust. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse ümberpööramist tuleb kohtul pooltele selgitada eelmenetluses viisil, mis tagab pooltele võimaluse tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus möönab, et arvestades hageja nõuet tuvastada kohustuse puudumine, võib hagejal olla raske esitada tõendeid negatiivse asjaolu kohta, mis annab aluse tõendamiskoormuse ümberpööramiseks, s.t kostjal tuleb tõendada õigussuhte olemasolu, mille alusel nõuab ta hagejalt 110,10 euro tasumist. Kostja väidetest saab järeldada, et ta heidab hagejale ette kassi ravimiseks sõlmitud lepingu rikkumist. Juhul, kui kostjal puuduvad tõendid oma väite, mille kohaselt rikkus hageja teenuse osutamiseks sõlmitud lepingut, tõendamiseks, on tal võimalik TsMS § 236 lg 2 järgi taotleda kohtult tõendite kogumist hagejalt. Pärast poolte poolt asjaolude esiletoomist ja tõendite esitamist tuleb kohtul pooltega arutada võimaliku õigussuhte kvalifitseerimist. Alles pärast seda on võimalik langetada põhjendatud ja seaduslik otsus.
38.Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et maakohus on küll otsuse põhjendustes jaganud poolte menetluskulud, kuid otsuse resolutsiooni on jäänud kulude jaotus märkimata.
39.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.