Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Intrum Debt Finance Ag esitas Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi D. V. vastu võlgnevuse nõudes. Kohtuasi edastati kohtualluvuslikult menetlemiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Kohus teatab, et vastavalt Viru Maakohtu esimehe 25.10.2022 käskkirjale nr 111/23 menetleb tsiviilasja nr 2-22-17845 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik Kaire Pullerits. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.12.2022. Hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 06.12.2022 menetlusse võtmise määrus on kostjale 13.01.2023 isiklikult kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 02.02.2023 hagile vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või 2(4)

seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja palus kostjalt välja mõista Bigbank AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXXXX alusel tekkinud järgmised nõuded: võlgnevus 11 663,59 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis peale lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni 5397,01 eurot ja edasiulatuv viivis 29,90% aastas põhinõudelt 10 167,16 eurolt alates 29.11.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2889,40 eurot. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele järgmiste nõuete osas: põhivõlgnevus 10 167, 16 eurot (sh krediidivõlgnevus 10 156,16 eurot; meeldetuletuskirja tasu 5 eurot ja haldustasu 6 eurot), intressivõlgnevus 1487,82 eurot; sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus lepingu kehtivuse ajal 8,61 eurot; sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 5397,01 eurot (põhivõlalt 10 167,16 eurolt, viivis 29,90% aastas, periood 18.02.2021-28.11.2022); edasiulatuv viivis põhinõudelt 10 167,16 eurolt alates 29.11.2022 29,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivis ei või olla mitte rohkem kui 2889,40 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulu 50 eurot, mis koosneb meeldetuletuskirjade saatmist kostjale ning kulutustest, mis on olnud vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, võlgnikule helistamiseks, lisaks inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud, registripäringud jms. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud osaliselt. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja tarbijalt pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus tuvastas, et hageja on pärast lepingu ülesütlemist edastanud kostjale kaks 28.06.2022 ja 25.08.2022 meeldetuletuskirja. Seega eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõudmiskulud põhjendatud 30 euro ulatuses. Sissenõudmiskulu 20 euro osas jääb rahuldamata, kuivõrd tõendeid, mis kinnitaksid vastavas ulatuses sissenõudmiskulu põhjendatust esitatud ei ole. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 14.06.2019 kostja ja Bigbank AS vahel sõlmitud krediidilepingu nr XXXXXXXXXXXXX alusel tekkinud põhivõlgnevuse summas 10 167, 16 eurot (sh krediidivõlgnevus 10 156,16 eurot; meeldetuletuskirja tasu 5 eurot ja haldustasu 6 eurot); sissenõudmiskulu 30 eurot; intressivõlgnevus 1487,82 eurot; sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse lepingu kehtivuse ajal 8,61 eurot; sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 5397,01 eurot (pärast lepingu ülesütlemist) (põhivõlalt 10 167,16 eurolt, viivis 29,90% aastas, periood 18.02.202128.11.2022); edasiulatuv viivis põhinõudelt 10 167,16 eurolt alates 29.11.2022 29,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivis ei või olla mitte rohkem kui 2889,40 eurot. 3(4)

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 0,12 % ulatuses ja kostja kanda 99,88 % ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 1050 eurot (riigilõiv). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1048,74 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.