X hagi VGR INVEST OÜ ja Y vastu kahju hüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.04.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
27 310,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja I VGR INVEST OÜ (registrikood 12678813) Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 25.04.2022 otsus osas, millega maakohus jättis VGR INVEST OÜ-lt X kasuks välja mõistmata kahju hüvitise 358,88 eurot, viivise 358,88 eurolt maakohtu otsuse tegemise seisuga 25.04.2022 100,05 eurot ja edasiulatuva viivise kahju hüvitiselt 358,88 eurolt kuni selle tasumiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi nimetatud osas rahuldada. Seoses sellega tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 kajastuvat tasaarvestust ja mõista tasaaVGR INVEST OÜlt välja X kasuks 474,81 eurot.
2.Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 1,76% ulatuses VGR INVEST OÜ kanda ja 98,24% ulatuses X kanda. 1(13)
4.Määrata apellatsiooniastmes VGR INVEST OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1228 eurot ja X hüvitatavate menetluskulude suuruseks 42,80 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõista X-lt välja VGR INVEST OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1185,20 eurot. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1.Rahuldada X hagi VGR INVEST OÜ vastu osaliselt. Mõista VGR INVEST OÜ-lt välja põhivõlg 3386,81, viivis põhivõlalt 284,07 eurot, kahju hüvitis 358,88 eurot ja viivis kahju hüvitiselt 358,88 eurolt seisuga 03.02.2023 123,33 eurot, kokku 4153,09 eurot.
2.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu.
3.Jätta hageja menetluskulud maakohtus tema enda kanda ning VGR INVEST OÜ menetluskulud hageja kanda, Y-l menetluskulud puuduvad. Määrata VGR INVEST OÜ maakohtu menetluskulude suuruseks 3655 eurot ning mõista nimetatud summa välja Xlt.
5.Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 1 ja 3 märgitud summad ning mõista VGR INVEST OÜ-lt välja 474,81 eurot X kasuks. Nimetatud summalt tuleb alates 26.04.2022 kuni selle tasumiseni OÜ-l VGR INVEST maksta viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas).
6.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 1,76% ulatuses VGR INVEST OÜ kanda ja 98,24% ulatuses X kanda.
7.Määrata apellatsiooniastmes VGR INVEST OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1228 eurot ja X hüvitatavate menetluskulude suuruseks 42,80 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõista X-lt välja VGR INVEST OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1185,20 eurot.
8.X-l tuleb VGR Invest OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 10.09.2018 hagi solidaarselt VGR INVEST OÜ (kostja I) ja Y (kostja II) vastu, paludes kostjatelt lõpliku nõudena (23.04.2020 terviktekst) välja mõista 27 329,89 eurot, millest põhivõlg on 20 196 eurot, viivis ajavahemiku 01.01.2017–09.09.2018 eest 2731,16 eurot, edasiulatuv viivis põhinõudelt 1615,68 eurot (20 196×8%) seadusjärgses määras, ekspertiisikulud 2440 eurot, viivis ekspertiisikuludelt 840×8%=67,20 eurot; viivis eksperdikuludelt 1600 eurolt ajavahemiku 04.07.2007–09.09.2018 eest 151,85 eurot ja aastane 2(13)
viivis 8%=128 eurot, kokku 279,85 eurot, edasi viivis seadusjärgses määras kuni kulude tasumiseni. Hageja tugines järgmistele asjaoludele: - 30.05.2016 allkirjastasid JS (JS) ja kostja II hageja juuresolekul kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, mille poolteks olid hageja ja kostja I; - enne töödega alustamist tuli lepingu kohaselt tasuda hagejale ettemaksuna 5000 eurot, millest kostja I tasus 07.07.2016 JS-i arveldusarvele 1500 eurot; - kostja II lubas samas hagejale suuliselt, et hageja saab tehingust 40 000 eurot tulu; - 31.05.2016 andis hageja JS-le notariaalse volituse hageja nimel metsaga tehingute tegemiseks; - hiljemalt 05.06.2016 alustas kostja II kinnistul metsaraiega; - 15.06.2016 andis Keskkonnaamet hageja võltsitud allkirjaga volikirja alusel välja metsateatised, mille kohaselt oli lubatud raiuda 1091 tm puitu; - 01.08.2016 saatis kostja II JS-le lepingu digitaalselt allkirjastamiseks; JS allkirjastas lepingu ja saatis 02.08.2016 kostjale II; - kostjad raiusid ühiselt ebaseaduslikult metsa ja põhjustasid sellega hagejale kahju 20 196,99 eurot; - hageja tasus kahjude kindlakstegemiseks, s.o asjatundjate arvamuse saamiseks 2440 eurot; - 30.05.2016 lepingu p 3.1 järgi läks raieõigus ostjale üle lepingu punktis 4 sätestatud hinna laekumisega müüja kontole; - lepingu punkti 4 kohaselt leppisid hageja ja kostja I kokku, et ostu-müügi hind lepitakse kokku lepingu lisas; - lepingu lisa pooled ei ole sõlminud, seega ei ole raieõigus kostjale I üle läinud. Kuna kostjatel puudus õigus metsateatiste võtmiseks, siis on metsaraie ebaseaduslik ja sellega on tekitatud hagejale kahju. Hageja esitab seadusjärgse viivise nõude 01.01.2017 (selleks ajaks olid metsaraied lõppenud) ja palub välja mõista viivise 23.04.2020 seisuga (viimane hagi terviktekst) 5350,29 eurot ning edasiulatuva viivise kuni nõude kohase täitmiseni. Ekspertiisikulult arvestab hageja viivise seisuga 23.04.2020 kokku 383,96 eurot asjatundja arve maksmise tähtajale järgnevast päevast ja palub välja mõista edasiulatuva viivise kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja palub kohtuotsuses määrata, et kostjad tasuksid hagejale esmalt viivised, seejärel kulud ja viimaks põhivõlgnevuse ja kannaksid väljamõistetud summad JS arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Võltsitud volikirja alusel sai kostja II hageja kinnistutele väljastatud metsateatised ning rikastus alusetult hageja vara arvelt. Kostja II peab hüvitama hagejale tema vara hariliku väärtuse ja välja andma ka saadud tulu. Kostja I võõrandas hagejale kuulunud metsamaterjali ilma õigusliku aluseta ning rikastus hageja vara arvelt. Kostjad vastutavad solidaarselt. Kostjate vastuväited
2.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid selle jätta rahuldamata. Kostjad tuginesid peamiselt järgmistele asjaoludele:
3(13)
- hageja ja kostja I sõlmisid kaks lepingut: kinnistul kasvava metsa võõrandamise lepingu (müügileping) ja hagejale kuuluvalt põllumaalt ja kraavidelt võsa raiumise lepingu (töövõtuleping), mille tasuks oli võsa raiumisest kostjale I jääv (hakke)materjal; - kostja I võlgneb hagejale mitte enam kui 2718,33 eurot; - peale metsaraiet leidis hageja, et raiuti metsateatistega lubatust enam ning liigiti ja mahult mitte neid puid, mida tema arvates võis lepingu või metsateatise järgi raiuda; - kostja I esitas hagejale kõik raiumist ja selle liike, mahte ja sortimente puudutavad dokumendid (sh harvesteri lõikamisnäidud jm), kuid hageja ei allkirjastanud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte; - hageja volitas kostjat II metsateatiste esitamiseks (vormistamiseks); - kinnistu osas kehtivad metsateatised tagasid raieõiguse kostjale I ja raie tegemiseks oli olemas kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping ja metsateatis. Asjatundjate arvamused on antud eraldi ja erinevate metoodikate järgi, mille tulemusel ei selgu nt erineva puidu liigi mahud, kahjustused, jäätmete arvestamine hakkepuiduks; vale on raiemaht. PP-l puudub vajalik kvalifikatsioon asjatundja arvamuse koostamiseks. Metsateatise vormistamise aluseks olnud volikirja või raieõiguse võõrandamise lepingu kehtetus/tühisus ei mõjuta metsateatise kehtivust, kui see ilmneb pärast teatise väljaandmist. Metsateatised on kehtivad haldusaktid, mis tagavad õiguse raie teostamiseks nendes määratud tingimustel. Halduskohtu praktika kohaselt saab metsateatise kehtivust kohtulikult vaidlustada ainult halduskohtus. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata ja rahuldas kostja I vastu hagi osaliselt, mõistes kostjalt I välja hageja kasuks põhivõla 3386,81 eurot ja viivise 284,07 eurot. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus määras kindlaks kostja I menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt välja kostja I kasuks 3655 eurot. Lisaks tegi kohus resolutsiooni p-des 1 ja 3 märgitud summade osas tasaarvestuse ja mõistis kostjalt I välja 15,88 eurot hageja kasuks. Kohus märkis, et nimetatud summalt tuleb alates 26.04.2022 kuni selle tasumiseni kostjal I tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.1.Maakohus tuvastas isikuliste tõendite (tunnistajate JS, LA ütlused) ja dokumentaalsete tõendite (lepingud, metsateatised, käekirjaekspertiis) alusel järgmised asjas tähendust omavad asjaolud: - 30.05.2016 allkirjastasid JS ja kostja II kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 1; - kuigi hageja viibis lepingu sõlmimise juures, lasi hageja selle enda nimel allkirjastada JS-l; - kostja I esindajana allkirjastas lepingu kostja II; - lepingu tekst saadeti eelnevalt JS-le, kes seda läbi ei lugenud; - lisaks käsitsi allkirjastatud lepingule allkirjastati samasisuline leping ka digitaalselt; - lepingu tekstis puudub viide sellele, et hagejal olnuks esindaja, ja JS märgiti lepingu p-s 5.2 üksnes raha saajana / konto omanikuna; - hageja andis JS-le järgmisel päeval ehk 31.05.2016 notariaalse volituse kinnistul asuva metsa majandamiseks, sh lepingute sõlmimiseks kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamiseks; - samal päeval allkirjastas JS lisaks nn põhilepingule ka lepingu lisad 1.1 (kompleksteenuse hind) ja 1.2 (kasvava võsa raie teenuse leping); - JS oli 05.06.2016 teadlik metsaraie alustamisest, 28.06.2016 sai ta kostjalt II metsateatised ekirjaga, käis juuli esimeses pooles töid vaatamas, nõudis korduvalt ettemaksu 5000 euro
4(13)
tasumist, kuid nõustus lõpuks ka 07.07.2016 laekunud 1500 euroga ja allkirjastas digitaalselt vaatamata kõigele eelnevale 02.08.2016 lepingu veelkordselt; - 08.06.2016 volikirja Keskkonnaametile metsateatiste saamiseks ei allkirjastanud suure tõenäosusega hageja; - JS andis kostjale II volituse metsateatiste väljavõtmiseks; - Grundar Puit OÜ kostja I alltöövõtjana omandas õigused hageja metsa raiumiseks kostjalt I; - kostja I tasus hagejale raiutud metsamaterjali eest 1500 eurot ettemaksuna.
3.2.Asjaosaliste käitumine lepingu ja selle lisade allkirjastamisel ning lepingu täitmise ajal võimaldab järeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja I vahel. Kostja II tegutses pidevalt oma venna VG juhitud kostja I esindamisel majandus- ja kutsetegevuses. Maakohus viitas TsÜS § 132 lg-s 1 ja § 116 lg-s 2 sätestatule. Isegi kui kostjal II polnuks õigust kostja I nimel tehingut teha ja JS-l 30.05.2016 lepingut ja selle lisasid hageja nimel allkirjastada, näitab mõlema lepingupoole hilisem käitumine - JS-i poolt juba kehtiva hageja volitusega lepingu 02.08.2016 digitaalselt allkirjastamine, VG käitumine juhatuse liikmena – et tehingud kiideti lepingupoolte poolt heaks (TsÜS § 129 lg 1 mõttes) ega ole tühised esindusõiguse puudumise tõttu. Maakohus viitas metsaseaduse (2016. a kehtinud versioonis) § 37 lg-tes 6 ja 7 sätestatule ja järeldas, et 30.05.2016 kuupäeva kandev leping vastab raieõiguse võõrandamise lepingu tunnustele. Metsaseaduse § 37 lg 6 punktide 1-3 ja 6 nõuded on täidetud, raie liigi ja mahu ning raiega hõlmatava metsa pindala suurus metsaeraldiste kaupa (viidatud lõike p-d 4 ja 5) on nähtavad 2 päeva pärast lepingu (esimest) allkirjastamist Y poolt Keskkonnaametile esitatud metsateatistelt. Hageja ja kostja huvi oli kinnistul nii kasvava metsa- kui ka võsa raie tegemine ja sellest tulu saamine. Asja lahendamisel ei oma määravat tähendust, kas 08.06.2016 volikirja allkirjastas hageja või keegi kolmas isik. Keskkonnaameti 15.06.2016 väljastatud samasisulisi metsateatisi saab käsitada raielubadena ja tegemist on haldusaktiga, mida saab vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1 alusel tühistamiskaebusega (RKHKo nr 3-20-580 p 9). Sellist kaebust hageja ei esitanud ega ole metsateatisi vaidlustanud.
3.3.Maakohus tuvastas lepingu müügihinna kokkuleppimise kohta järgmised asjaolud: - lepingus jäeti raieõiguse ostu-müügihind märkimata; - lepingu p-s 4 viidati lepingu lisale; - lepingu p 5.1 järgi pidi tasumine toimuma 30 päeva jooksul puidu kokkuostu müügiakti alusel. Tuvastatud asjaoludest järeldas maakohus, et lõplik müügihind selgus alles pärast metsa raiumist ja müüki. Maakohus pidas seda mõistlikuks kokkuleppeks, sest kasvava metsa puhul on silma järgi (raiet teostamata) keeruline ca 1100 tm-se (metsateatiste kohaselt 1091 tm) mahu puhul hinnata, milline saab olema tegelik täpne raiemaht ja sellest saadav tulu. Usutav ei ole hageja väide, et kostja II hindas kinnistult raiutava metsa eest saadava võimaliku tulu suuruseks dokumentide põhjal 40 000 eurot. Isegi kui kostja II oleks sellist tasu lubanud, ei ole see siduv, sest lepingus kõnealusele summale ei viidata.
3.4.Kostja II ei vastuta hageja ees lepingu täitmise eest. Asjas ei leidnud tuvastamist, et kostja II sai metsateatiste võtmisel isiklikku kasu. Kostja II tegevus lepingueelsetel läbirääkimistel,
5(13)
lepingu allkirjastamisel 30.05.2016, hilisemal lepingu edastamisel JS-le ja tema võimalik metsaraie tegevus on omistatav kostjale I. Hagejal nõue kostja II vastu on põhjendamatu. Hagejal ei ole lisaks lepingulisele nõudele kostja I vastu lepinguvälist nõuet kostja II vastu.
3.5.Maakohus analüüsis erinevusi kostja I koostatud metsamaterjali 18.10.2016 üleandmisevastuvõtmise aktis nr 2016-3 toodud raiemahu kogustes ja hageja tellitud asjatundjate PP ja VK arvamustes. Hageja ei ole arvestanud temale 07.11.2016 üleantud aktiga nr 2016-4, millelt nähtub 441,44 tm lehtpuukütet. Kuigi kogus ei ole päris täpne, on ilmselt tegemist küttepuiduga ehk hakkematerjaliga poolte vahel 30.05.2016 allkirjastatud Lisa 1.2 (kasvava võsa raie teenuse leping) raames, mis pidi vastava lepingu lisa kohaselt jääma võsa lõikamise eest kostjale I. Veoselehtedelt nr 001, P2908, P1908, P2507, P2408, P1108, P0208, PA2807 ja P0609 nähtus, et kajastatud puidu kogused on kokku 465,51 tm lehtpuukütet ning 3 tm kasepalki lehel nr P0208. Kui liita hageja tellitud arvamuste raiemaht 1303,77 + 171,6 = 1475,37, kõrvutada seda harvesteri näiduga ja akti nr 2016-4 aluseks olevate viidatud veoselehtedega (kostja juhatuse liige kinnitas istungil veoselehtede 001 ja P-ga algavate lehtede seotust just nimetatud aktiga) ehk 995,19 + 465,51 = 1460,70, on tegelikkuses tehtud raie nii asjatundjate kui aktide/veoselehtede põhjal väga lähedases suurusjärgus, erinevusega 1%. Mõnevõrra on erinevus selles, et PP ja VK on hinnanud sortimendi alla mittemineva materjali hulgaks 351,89 tm, kostja poolt objektil teenust osutanud OÜ Grundar Puit aga 465,51 tm. Tuvastamist ei leidnud, et kostja I teostas raiet lubatust suuremas ulatuses. Hageja ei ole suutnud välja tuua, millises mahus üleraiet on tehtud, ning kostja on kohtuistungil ka selgitanud, et võetud küttepuude ja võsa osas käis Keskkonnaamet kohapeal kolm korda kontrollimas, kuid üle lubatu raiutud ei oldud. Hageja algatatud kriminaalmenetlus on tänaseks lõpetatud põhistamata määrusega, mida ei ole vaidlustatud. Kostja I on hagejale üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2016-3 pakkudes toiminud korrektselt ning kostja I saab hagejale võlgneda akti järgi 2718,33 eurot. Aktil on metsateenuse hinnaks märgitud 21 eurot tm kohta, kuigi lepingu lisa 1.1 järgi määrati kompleksteenuse hinnaks 22 eurot tm kohta. Kuna hageja ei võtnud töid vastu ega allkirjastanud akti, puudub alus viivise väljamõistmiseks kostjalt. Samas tuleb kõnealusele summale lisada järgmised osad: - 465,51 – 441,44 = 24,07 tm osas enamvõetud küttematerjali ja 3 tm osas kasepalki, mis on samuti lehtpuukütte nimetuse alla akti nr 2016-4 mõttes pandud; - nimetatud materjali hind on vastavalt aktidel nr 2016-3 ja 2016-4 märgitule 24,07 × 20 = 481,40 eurot ja 3 × 62,36 = 187,08 eurot; - nimetatud summa osas saab arvutada ka viivise (sest saadud puidu eest tulnuks tasuda) hageja nõudel alates 01.01.2017, summalt 481,40 + 187,08 = 668,48 eurot on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivisekalkulaatoriga arvutatud viivis 284,07 eurot.
3.6.Hageja nõuded seoses kahju kindlakstegemise kuludega tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja I on pakkunud valdavas osas õigetel arvutustel tasutavat summat (akt nr 2016-3), kuid hageja keeldus seda aktsepteerimast ja tellis asjatundja arvamused, mille sisuline osa ei erine oluliselt kostja poolt väidetud raiemahust ja puitmaterjali hindadest. Tegemist ei ole kahju kindlakstegemiseks vajalike kulutustega VÕS § 128 lg 3 mõttes.
6(13)
3.7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt I välja 2718,33 eurot akti 2016-3 alusel, 668,48 eurot aktil nr 2016-4 kajastamata puitmaterjali eest ning viimaselt summalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvutatud viivise 284,07 eurot. Menetluskulude jaotamisel kohaldas kohus TsMS § 163 lg-s 2 sätestatut. Pooled arutasid mitmel kohtuistungil kompromissi, 29.05.2020 ja viimasel istungil pakkusid kostjad kompromiss-summaks 10 000 eurot. Kohus rahuldab hagi oluliselt väiksemas ulatuses ja ühe kaaskostja vastu jääb hagi sootuks rahuldamata. Seetõttu mõistis kohus kostjate menetluskulud välja hagejalt, jättes hageja menetluskulud tema enda kanda. Olukorras, kus kostjad on võtnud hagi 2700 euro ulatuses õigeks, kuid ei ole menetluse kestel hagejale makseid teinud ja on venitanud alusetult aastaid kohtumenetlust, on põhjendatud õigusabikulud 6-14 tundi. Kostjad võinuks kohtumenetlust vältida. Kohus määras kostja I hüvitatavate menetluskulude põhjendatud suuruseks 3655 eurot ja mõistis selle summa välja hagejalt kostja I kasuks. Menetlusökonoomia põhimõttest ajendatuna tasaarvestas kohus hageja ja kostja I nõuded ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 15,88 eurot ning viivis nimetatud summalt kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude kohase täitmiseni seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud määras. Sellisel juhul ei ole vajadust ka arutleda menetluskulude viivise üle TsMS § 177 lg 4 mõttes ega kohtuotsuse täitmise viisi (nõuete tasumise järjekord) üle TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes. Apellatsioonkaebus
4.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus jättis hageja nõuded kostjate vastu rahuldamata. Hageja ei vaidlusta, et ta soovis raietöid kinnistul ja on saanud 07.07.2016 1500 eurot ja 26.04.2022 15,88 eurot. Kostjad võtsid hagi õigeks 2700 euro ulatuses, kuid ei ole menetluse vältel hagejale makseid teinud ja on alusetult menetlust venitanud. Vaidlus on raietööde hinnas ja materjali koguses. Pooled ei sõlminud kokkulepet raietööde maksumuses ning puudub kokkulepe metsamaterjali ostu-müügi hinnas. Kohus pidanuks ekspertiisiaktide järgi määrama metsamaterjali õiged kogused, tööde maksumuse ja materjali maksumused. Tõendamist ei leidnud, et kostja II tegutses kostja I majandustegevuses. Kostjatel oli võimalus tõendada, et kostja II on kostja I töötaja või isik, kes on tehinguid teinud kostja I nimel. Hageja ei nõustu, et kostja II tegutses kaaskostja volitusel ja tema huvides. Kostjad on solidaarvõlgnikud ning kostja II vastutab lepinguvälisel alusel. Oma olemuselt on poolte vahel sõlmitud leping müügilepingu ja töövõtulepingu segu. Maakohus tuvastas, et volikiri, mille alusel metsamaterjali üle valdus saadi, ei ole hageja antud. Nimetatust saab järeldada, et kuigi poolte tahe oli sõlmida leping, võtsid kostjad hageja asja üle valduse ebaseaduslikult ning võõrandasid ilma hinnakokkuleppeta. Kohtu seisukoht, et seaduse mõttes ei ole lepingu hind selle oluliseks tingimuseks, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega (VÕS § 208 lg 1). Müügilepingu puhul on oluline hind ja see tuleb tasuda lepingus kokkulepitud ajal, kohas ja viisil. Erikokkuleppe puudumisel kehtib ostuhinna tasumise kohustuse suhtes kõik üldosas rahalise kohustuse täitmise kohta sätestatu.
7(13)
Kohus leidis ebaõigesti, et isegi kui kostja II lubas hagejale 40 000 eurot, ei ole see kirjalikult sõlmitud lepingu osaks ega siduv. Kohus põhjendab ebaõigesti sellist väidet asjaoluga, et JS nõustus enam kui 3 korda väiksema ettemaksuga. Kohtu seisukoht on selles osas ka vastuoluline. Kui kohtu arvates tegutses kostja II kostja I nimel ja huvides, siis pidanuks ka hinna 40 000 eurot tasumine olema siduv. Maakohus leidis ebaõigesti, et JS allkirjastas lepingu lisad 1.1 (kompleksteenuse hind) ja 1.2 (kasvava võsa raie teenuse leping). Selline väide on tõendamata, samuti ei ole lepingu lisasid allkirjastanud kostjad. Lepingus kokkulepitud raietöö vastab töövõtulepingu tunnustele ja see on tasuline. Hageja on tõendanud ekspertiisiaktidega töö eest mõistliku tasu suuruse (VÕS § 637 lg 1). Tuvastamist ei leidnud, et töö nõudnuks tavalisest kõrgemat tasu või puidu materjal ei vastanud ekspertiisiaktides toodule. Ekspertiisiaktides on välja toodud tööde maht ja tööde maksumus. Hagejal on õigus nõuda viivist, sest tööd tehti 2016. a ja võlg muutus sissenõutavaks tööde teostamise lõpust. Kostjad ei võõrandanud metsamaterjali peale 2016. aastat. Hagejale tuleb hüvitada ekspertiisikulud. Maakohus on otsuses võrrelnud ekspertiisi tulemusi ja akte ning seejärel teinud järeldusi, seega on ekspertiis olnud vajalik. Maakohus tugines põhjendamatult menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-le 2. Kohus leidis, et kostjad oleksid võinud kohtumenetlust vältida. Sellisele järeldusele jõudes on äärmiselt ebaõiglane jätta kõik poolte menetluskulud eaka hageja kanda. Vastustajate seisukoht
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt I hageja kasuks välja mõistmata kahju hüvitise 358,88 eurot (asjatundja arvamuse hankimise kulu) ja viivise sellelt. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega mõistab kostjalt I välja hageja kasuks täiendavalt kahju hüvitise 358,88 eurot, viivise 358,88 eurolt maakohtu otsuse tegemise aja seisuga 25.04.2022 100,05 eurot ja edasiulatuva viivise kahju hüvitiselt 358,88 eurolt kuni selle tasumiseni. Seoses sellega muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 kajastuvat tasaarvestust ja mõistab tasaarvestuse tulemusel kostjalt I välja hageja kasuks 474,81 eurot. Menetluskulude jaotus maakohtus jääb muutmata.
7.Maakohus tuvastas hageja ja kostja I vahelise lepingu sõlmimise osas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses, kas hageja ja kostja I sõlmisid vaidlusalused lepingud koos nende lisadega, kas lepingutega lepiti kokku raietööde maksumuses ning metsamaterjali ostu-müügi hinnas. I
8.Maakohus on vaidluse lahendamisel iseenesest õigesti leidnud, et hageja ja kostja I vahel oli lepinguline suhe ja 30.05.2016 lepingu alusel võõrandati kasvava metsa raieõigus. Maakohus leidis õigesti, et hageja volitas JS-t 30.05.2016 lepingut sõlmima ja pooled sõlmisid lepingu.
8(13)
8.1.TsÜS § 118 lg 1 järgi toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
8.2.Maakohus tuvastas, et JS allkirjastas lepingu olukorras, kus 30.06.2016 läbirääkimiste ja lepingu allkirjastamise juures olid hageja, JS ja kostja II ning järgmisel päeval andis hageja JSle notariaalse volituse metsaga tehingute ja toimingute tegemiseks. Kolleegium leiab, et eelnimetatud asjaolud võimaldasid kostjal II mõistlikult uskuda, et JS-l oli volitus allkirjastada 30.06.2016 leping. Volitus lepingu sõlmimiseks võis olla ka suuline ja antud kohapeal. Nimetatust tulenevalt ei ole võimalik väita, et JS-l puudus 30.06.2016 lepingu sõlmimisel hageja esindamiseks volitus.
8.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjaolu, kas kostja I kasutas kostjat II pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses, ei oma määravat tähendust asja lahendamisel tulenevalt asjaolust, et hageja ja kostja I kiitsid tehingud heaks. Sellele viitab mõlema lepingupoole hilisem käitumine ja lepingu 02.08.2016 digitaalselt allkirjastamine JS-i poolt (juba kehtiva volitusega) ja VG poolt juhatuse liikmena. Maakohus leidis kokkuvõttes põhjendatult, et tehingud ei ole tühised esindusõiguse puudumise tõttu. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja II vastu hagi rahuldamiseks puudub seetõttu alus, järgib maakohtu põhjendusi selles osas ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). II
9.Kohus nõustub kostjatega, et tuvastatud asjaoludel on leping kvalifitseeritav raieõiguse müügilepinguna ja hageja nõue kahju hüvitamise nõudena. Raieõiguse müügilepingu olemust on peetud Riigikohtu praktikas kinnisasja rendilepingu (võimalik et ka allrendilepingu) tunnustele vastavaks (vt RKTKo nr 2-17-280 p-d 22-23). Kuna hageja nõuab kahju raieõiguse müügilepingu rikkumise eest ja saamata jäänud tulu, lisaks kohtuväliste tõendite hankimise kulusid, saab nõude rahuldamise aluseks olla VÕS § 339 koosmõjus VÕS § 115 lg-ga 1 ja VÕS § 128 lg-tega 3 ja 4. Viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1.
9.1.30.05.2016 lepingu (I kd, tl 10-12, digitaalselt allkirjastatuna II kd, tl 140-142) p-i 3.1 kohaselt müüdi kasvava metsa raieõigust ja lepiti kokku, et raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõigus pidi ostjale üle minema lepingu punktis 4 sätestatud hinna laekumisega müüja kontole. Lepingu p-st 3.3.2 nähtub, et raieõiguse raames kavandatud tööde osas jäeti tööde hinnanguline maht tihumeetrites lahtiseks.
9.2.Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt 30.05.2016 lepingu ja selle lisade (III kd, tl 18 ja 19) alusel tuvastatud asjaolusid müügihinna kokkuleppimise kohta, mille kohaselt: - lepingus jäeti raieõiguse ostu-müügihind märkimata; - lepingu p-s 4, mis käsitab ostu-müügi hinda, viidati lepingu lisale; - lepingu p 5.1 järgi pidi tasumine toimuma 30 päeva jooksul puidu kokkuostu müügiakti alusel.
9(13)
Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et lepingu punkti 4 sõnastust on järgmine: „Ostu-müügi hind lepitakse kokku eraldi lepingu lisas. Lõppsummast arvutatakse maha kompleksteenuse hind, mis on eraldi välja toodud lepingu lisas.“
9.3.Lepingu lisasid on tuvastatud asjaoludel kaks. Esimene neist on dokument, mis kannab pealkirja „Kompleksteenuse hind“ (III kd, tl 18) ja millest nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised tööd on lepingu raames hageja kohustatud tegema. Nendeks on nt masinalõikus, metsamaterjali väljavedu, võsalõikus, metsamaterjali müümine. Kompleksteenuse hinnaks on 22 eurot (rahaühik on küll lepingus märkimata, kuid see on loogiliselt eeldatav) tihumeetri kohta. Nimetatud lepingu esemest on järeldatav, et tegemist on metsaraie hinnaga, mis selgub täpsemalt siis, kui teada on tihumeetrite kogus. Teise lepingu lisa pealkiri on „Kasvava võsaraie teenuse leping“ (III kd, tl 19) ja selles nähakse ette kostja I kohustused seoses võsaraiega. Tööde hinna osas on hageja ja kostja I kokku leppinud, et tasutakse hakkematerjaliga. Seega käsitavad mõlemad lepingu lisad tasu lepingu täitmise eest ja pooled on lepingus ning selle lisades määratlenud kasvava metsa raieõiguse hinna läbi saadavate tihumeetrite, millest tuleb maha arvestada raietööde maksumus (22 eurot tihumeetri kohta). Maakohus tuvastas, et raie liik ja maht ning raiega hõlmatava metsa pindala suurus metsaeraldiste kaupa nähtuvad kostja II poolt Keskkonnaametile esitatud metsateatistest ja 15.06.2016 Keskkonnaameti poolt väljastatud samasisulistest metsateatistest (raielubadest).
9.4.VÕS § 26 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Kas pooled jätsid lepingu hinna lahtiseks, on lepingu tõlgendamise (VÕS § 29 mõttes) küsimus. Praegusel juhul saab arvesse võtta lepingut tervikuna, selle eesmärki ja poolte käitumist. VÕS §-i 26 kohaldatakse ka siis, kui hind on lahtiseks jäetud kokkuleppeliselt (Võlaõigusseaduse kommentaar, Juura 2016, § 26 kommentaar p 4.1). Praeguse lepingu tõlgendamisel järeldas maakohus seetõttu põhjendatult, et lõplik kasvava metsa raieõiguse hind pidi selguma alles pärast metsa raiumist ja müüki, kuna seda (raiematerjali kogust, liiki ja sortimenti) oli visuaalselt võimatu või keeruline määratleda. Kolleegium leiab, et raietööde hind pidi selguma peale raiutud tihumeetrite selgumist ja pooled ei leppinud kokku, et hageja saab 40 000 eurot tulu. Kui ka kostja II hinnangul oli sellise tulu saamine prognoositav ja ta end sellisel viisil väljendas, leidis maakohus õigesti, et sellise hinna tasumise kohustust ei ole lepingupool endale võtnud.
10.Ringkonnakohus mõistab apellatsioonkaebuse väiteid viisil, et hageja arvates on maakohus tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Hageja heidab maakohtule ette, et viimane ei määratlenud metsamaterjali kogust ning tööde ja materjali maksumust hageja esitatud asja tundvate isikute arvamuste alusel. Nimetatud etteheited on põhjendamatud. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS 232 lg 2). Maakohus on asja tundvate isikute arvamustes kajastatud andmeid võrrelnud kostja esitatud tõenditest tulenevatega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki tõendeid igakülgselt ja kogumis hinnanud, maakohtu tõenditest tehtud järeldused on
10(13)
arusaadavad ja järgitavad. Maakohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud oluliselt menetlusõigust.
11.Maakohtu otsuse p 6.2 kohaselt on maakohus tuvastanud JS ütluste alusel, et JS allkirjastas lepingu lisad 1.1 (kompleksteenuse hind) ja 1.2 (kasvava võsa raie teenuse leping). Hageja leiab, et selline väide on tõendamata, samuti ei ole lepingu lisasid allkirjastanud kostjad. Hageja ei selgita, miks on tema arvates selline väide tõendamata. Ringkonnakohus on kuulanud 14.12.2021 kohtuistungi helisalvestist ja sellelt kuuldub, et tunnistajana ülekuulatud JS kinnitab, et ta allkirjastas üheaegselt praeguse asja toimiku esimeses köites oleva lepingu ja III köites toimiku lehel 18 ja 19 olevad lepingu lisad 1.1 ja 1.2 (helisalvestisel aeg 02:14:57– 02:19:31). Sama kajastub kohtuistungi protokollis (III kd, tl 132-133). Seega on maakohus asjaolu õigesti tuvastanud. Kumbki pool pole menetluses väitnud, et lisal ei oleks kostja I või tema esindaja allkirja.
12.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjatundja arvamuse hankimise kulu ei olnud praeguses asjas kahju kindlakstegemiseks VÕS § 128 lg 3 mõttes vajalik.
12.1.Maakohus jättis selle kulu välja mõistmata põhjusel, et kostja I oli pakkunud valdavas osas õigetel arvutustel tasutavat summat (akt nr 2016-3), mida hageja keeldus aktsepteerimast ja tellis ekspertiisid, mille sisuline osa ei erine oluliselt kostja poolt väidetud raiemahust ja puitmaterjali hindadest. Maakohus leidis ebaõigesti, et tegemist ei ole kahju kindlakstegemiseks vajalike kulutustega VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohus on asjas asjatundjate arvamusi kui vastuvõetud tõendeid hinnanud, järelikult ei olnud tegemist asjakohatu ja ebavajaliku tõendiga.
12.2.Ringkonnakohus peab siiski põhjendatuks mõista kostjalt välja ekspertiisikulu proportsionaalselt hageja tasunõude rahuldatud suuruses. Hageja tasunõudest 20 196 eurot rahuldas kohus 3386 eurot, s.o 16,77%.
12.3.Arvetega (III kd, tl 72 ja 73) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kokku tasus hageja asjatundjatele kahju kindlakstegemiseks 1300 + 840 = 2140 eurot. Kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks alates hetkest, mil hageja selle kostjale esitas (VÕS § 82 lg 7 mõttes). Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kahju hüvitamise nõude kostjale I kohtuväliselt esitanud. Hagimaterjalide edastamise väljastusteatelt nähtub, et kostja I seaduslik esindaja sai vastava nõude kätte kohtu vahendusel 31.10.2018 (I kd, tl 89). Seega saab viivisenõude arvestamine alata sellest ajast ja viivise suurus on ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga 123,23 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt I mõista välja hageja kasuks kahju hüvitisena 16,77% asjatundja arvamuse tasust ehk 358,88 eurot. Tulenevalt asjaolust, et maakohus on teinud tasaarvestuse 25.04.2022 seisuga, määrab ringkonnakohus tasaarvestatavas osas samuti viivise kindlaks maakohtu otsuse tegemise aja seisuga ja selle suurus on 100,05 eurot (vt https://www.viivisekalkulaator.ee/).
12.4.Kokkuvõttes tuleb maakohtu otsust muuta ja kostjalt I mõista täiendavalt hageja kasuks välja (358,88 + 100,05) 458,93 eurot. Seoses sellega tuleb muuta ka maakohtu otsuse resolutsioonis tehtud tasaarvestust ja kostja I poolt hagejale kohtuotsusega väljamõistetud summa on 15,88 + 358,88 + 100,05 = 474,81 eurot.
13.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus tugines ebaõigesti menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-le 2. Maakohtu otsus ei ole selles osas ebaõiglane. Kuigi hageja on eakas inimene ja kostjad oleksid võinud kohtumenetluses omaks võetud 2700 euro suuruse võla hagejale kohtuväliselt tasuda, ei muuda see kohtu menetluskulude jaotust
11(13)
ebaõiglaseks, sest hageja ei võtnud vastu ka kostjate poolt tunduvalt suuremat 10 000 euro suurust pakkumist. III
14.Hageja nõue apellatsioonimenetluses oli 27 310,60 eurot, millest kostja I vastu kuulub rahuldamisele 458,93 eurot. Ringkonnakohus arvestab apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatuse määramisel ka asjaoluga, et ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeval oleks kostjalt I täiendavalt väljamõistetud 358,88 euro suuruselt nõudelt seadusjärgse viivisenõude rahuldamise ulatuseks 123,23 eurot. Kostja II vastu jääb hagi rahuldamata ja kostja II menetluskulud jäävad seetõttu hageja kanda. See teeb apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatuseks kostja I osas 1,76% ja kostja II osas 0%. Kostjal II hüvitatavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus neid kindlaks ei määra. Eeltoodut arvestades jäävad hageja apellatsioonimenetluse kulud 1,76% ulatuses kostja I kanda ja kostja I menetluskulud 98,24% ulatuses hageja kanda (TsMS § 171 lg 1 koosmõjus analoogia alusel TsMS § 163 lg-ga 1).
15.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks poolte vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (TsMS 174 lg 1).
15.1.Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsiooniastmes õigusabi 8,75 tundi kahe erineva tunnihinnaga 100 ja 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusteenuse sisuks on olnud maakohtu otsusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga 1 h (100 eurot), apellatsioonkaebuse koostamine 4 h (400 eurot), kostja vastusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga 0,75 h (75,00 eurot), kostja vastusele vastuse koostamine ja menetluskulude nimekirja koostamine 2 h (240 eurot), kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja vastuväidete esitamine 1 h (120 eurot), kokku 935 euro eest. Koos käibemaksuga oleks see summa 935 + 187 = 1122. Hageja palub kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks esindajatasuna 2122 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 1400 eurot. Hageja on menetluskulude nimekirjas lisanud esindajatasule ja riigilõivule veel riigilõivu summa 1000 eurot. Ilmselt on tegemist eksitusega. Kuigi kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumise ja sellele vastamise ajakulu 1h on esitatud enne vastava nimekirja esitamist, on hageja palunud selle kostjalt välja mõista üksnes juhul, kui kostja vastava nimekirja esitab. Kostja on esitanud sellisele menetluskulu esitamise viisile vastuväite kui hüpoteetilisele menetluskulule, kuid ringkonnakohus ei pea seda põhjendatuks. Ajakulu suurust saab ringkonnakohus hinnata olukorras, kus hageja on esitanud selle hüpoteetiliselt.
15.2.Hageja põhjendatud menetluskuludeks peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse koostamise, kostja vastusega tutvumise ja kliendiga konsulteerimise osas 4 h ulatuses (4h ja 75 min asemel). Kolleegium peab hagejale apellatsiooniastmes osutatud õigusabi mahtu tsiviilasja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide sisu arvestades põhjendatuks kokku 8 h ulatuses. Menetlustoimingud ja nende tegemiseks kulunud aeg on ülejäänud osas põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt on hageja apellatsiooniastme menetluskulu hüvitiseks 860 + 172 (käibemaks) + 1400 (riigilõiv) = 2432 eurot. Esindaja tunnihind on vajalik ja põhjendatud.
15.3.Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja, arvete ja maksekorralduse kohaselt on kostja I lepinguline esindaja osutanud apellatsiooniastmes õigusabi 10 h tunnihinnaga 150 eurot (koos käibemaksuga). Samas on kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt märkinud, et õigusteenust on osutatud 12 h. Õigusteenuse sisuks on olnud apellatsioonkaebusega, selles puuduste kõrvaldamise määrusega, apellandi vastusega määrusele ja kaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine, klientidega nõupidamine ja nende õigusliku positsiooni
12(13)
kujundamine – 2,5 tundi; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 5,5 tundi; kohtu kirjaga tutvumine ja klientidega nõupidamine – 1,5 h; vastustajate seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine – 2,5 tundi, s.o kokku 12,0 tundi. Kostjale I on esitatud arve 10 h eest. Kostja I palub hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta.
15.4.Hageja ei ole vaielnud vastu kostjate esindaja tunnihinnale, kuid on leidnud, et põhjendatud on hüvitada õigusabi 6 h eest.
15.5.Kostja I põhjendatud menetluskuludeks peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusega, puuduste kõrvaldamise määrusega, hageja vastusega, menetlusse võtmise määrusega tutvumisele, klientidega nõupidamisele ja vastuse koostamisele 6 h (8 h asemel). Ülejäänud menetlustoimingud ja nende tegemiseks kulunud aeg on olnud põhjendatud. Kostjale I apellatsiooniastmes osutatud õigusabi vajalik ja põhjendatud maht on 10 h. Kolleegium arvestab seejuures menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti tsiviilasja keerukust ja mahtu. Eeltoodust lähtuvalt on kostja apellatsiooniastme menetluskulu hüvitiseks 1250 eurot. Esindaja tunnihind 150 eurot (sisaldab käibemaksu) on vajalik ja põhjendatud.
15.6.Kokkuvõttes peab hageja hüvitama kostjale I (1250 × 98,24) : 100 = 1228 eurot ja kostja I hagejale (2432 × 1,76) : 100 = 42,80 eurot. Tasaarvestuse tulemusel tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskuludena 1228 – 42,80 = 1185,20 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus kostja I taotlusel lahendis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.