Otsuse avalikult teatavaks- 25. aprill 2022, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-18-13539
Tsiviilasi
X hagi VGR INVEST OÜ ja Y vastu solidaarselt kahju hüvitamise ja viivise ning lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
31 999,92 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja X, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxx, lepinguline esindaja K.-H. K. esindajad Kostjad VGR INVEST OÜ, registrikood 12678813, asuk. J.V. Jannseni tn 6-12, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, ja Y, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxx, lepinguline esindaja mõlemal vandeadvokaat Heldur Otti Kohtuistungi toimumise aeg 14.12.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi VGR INVEST OÜ vastu osaliselt. Mõista VGR INVEST OÜ-lt välja põhivõlg 3386,81 eurot ja viivis 284,07 eurot X kasuks.
2.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu.
3.Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ning VGR INVEST OÜ menetluskulud hageja kanda, Yl menetluskulud puuduvad. Määrata kindlaks VGR INVEST OÜ menetluskulud summas 3655 eurot ning mõista nimetatud summa välja Xlt.
4.Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 1 ja 3 märgitud summad ning mõista VGR INVEST OÜ-lt välja 15,88 eurot X kasuks. Nimetatud summalt tuleb alates 26.04.2022 kuni selle tasumiseni OÜ-l VGR INVEST maksta viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada
Tsiviilasi nr 2-18-13539 kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
1.Hageja nõuded, väited ja tõendid
1.1.Vastavalt hagiavaldusele (I kd tl 2-9), selle järgnevatele terviktekstidele (I kd tl 56-64, II kd tl 58-70), teistele menetlusdokumentidele (II kd tl 95-100, III kd tl 20-21, 23-26, 117-119) ja kohtuistungeil (24.01.2020, protokoll II kd tl 2-6; 29.05.2020, protokoll II kd tl 79-82; 31.08.2021, protokoll II kd tl 178-184; 14.12.2021, protokoll III kd tl 86-94, tunnistajate ütlused III kd tl 129-136) selgitatule vestles hageja X 27.05.2016 Y ́iga (edaspidi ka kostja II), kes tegi hagejale kuuluva Xxxxxxxxxx kinnistu naaberkinnistul Xxxxx talus metsaraie töid. X uuris, kas Y tuleks temale tegema Xxxxxxxxxx kinnistule teeäärset võsapuhastusraiet. Y käiski vaatamas ja seejärel andis X temale C mobiiltelefoni numbri. Seejärel helistas Y Cle. Kuna võsa oli rohkem kui 30 m2, siis selleks tuli taotleda raieluba ning lepitigi kokkusaamise aeg 30.05.2016. Nimetatud päeval toimunud kohtumisel Xxxxxxxxxx kinnistul lubas Y D, X ja C juuresolekul, olles eelnevalt metsa üle vaadanud, et metsamaterjali on 60 000 euro väärtuses, millest tuleb maha arvata metsaraie kulud 20 000 eurot, mille järel lubati Xle tulu 40 000 eurot. Nimetatut kinnitavad nii C ütlused kui D 04.01.2020 kirjalik tunnistus (I kd tl 125-126, isik on surnud). 30.05.2016 suulise kokkuleppe lisatingimus oli, et enne raiet ei teostata, kui on makstud ettemaks 5000 eurot. C tahtis ka koheselt teha selle kohta kirjaliku paberi, aga Y ei nõustunud. Samas allkirjastati C ja Y poolt kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping, mille poolteks on lepingu järgi hageja ja VGR INVEST OÜ (I kd tl 1012, edaspidi ka kostja I). 30.05.2016 lepingu sõlmimise ajal puudus Cl õigus tehinguid teha X eest ja nimel, sest
1.2.31.05.2016 tegi X Cle notariaalse volikirja Xxxxxxxxxx kinnistul metsa majandamiseks edasivolitamise õiguseta (I kd tl 13-14). Hageja volitas Ct ka enda nimel metsaga tehinguid tegema ja vastu võtma raieõiguse ja metsamaterjali müügist saadavat kasu.
1.3.05.06.2016 sai C teada, et Y alustas kinnistul metsaraiega. 15.06.2016 andis keskkonnaamet välja metsateatised (I kd tl 24-26). Y eiras kõnesid ettemaksu osas, ja kui õnnestuski teda kätte saada, siis vabandusteks oli, et nendele pole rahasid üle tulnud, vaatamata sellele, et töömehed alustasid raiega juba juuni 2016 algul, ehk siis eirati ettemaksu tingimusi. Metsateatistest sai C teada 28.06.2016 ja need saatis talle Y oma e-posti aadressilt xxx.
1.4.07.07.2016 kandis VGR INVEST OÜ (edaspidi ka kostja I) C arveldusarvele 1500 eurot ettemaksu (I kd tl 15). Ettemaksu selgitus on „Ettemaks. X, Xxxxxxxxxx kinnistu, leping nr 1.“ Selliselt on tõendatud lepingu sõlmimine ning tõendatud, et VGR INVEST OÜ on võlgnik käesolevas kohtuvaidluses. 01.08.2016 saatis Y maililt xxx Cle uue lepingu (II kd tl 14-17), mille palus digitaalselt allkirjastada, sest muidu ei võta metsa kokkuostjad neilt puitu vastu. C allkirjastas lepingu ja saatis Yle tagasi 02.08.2016 (II kd tl 18-22). Ei Ylt ega VGR INVEST OÜ-lt (kelle juhatuse liige on Y vend Q) ei ole C saanud 02.08.2016 digitaalselt allkirjastatud lepingut tagasi.
1.5.2016.a sügisel sai C aru, et Y ja Qd on petised ega kavatsegi talle ega Xle metsa eest tasuda ning võttis ühendust P.P.ga Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ-st, kes tegi osale metsaeraldistele ekspertiisi (I kd tl 27-30). P.P. tuvastas ekspertiisiga raiemahuks 119,8 tm, maksumusega 3476 eurot, millest kulud 1964 eurot, puhas tulu metsaomanikule 1512 eurot. Kluppimise (raiutud kändude mõõtmine ja üleslugemine) andmed on I kd tl 186-208. Ekspertiisi arvestus hõlmab osalist metsaraiet eraldistel 1, 5, 6 võsaraiet (ehk väikesemõõduliste puude raiet) ja elamu ja hoonete ümbert (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx), 2(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539 kuhu pole üldse väljastatud metsateatist. Kui teostati võsaraiet, pidanuks jääma kasvama kõik puud, mis on üle 8 cm läbimõõduga.
1.6.VGR INVEST OÜ-lt tuli esimene kiri 01.11.2016 (e-kiri aadressilt xxx) ja esmakordselt kajastus sellel Q nimi.
1.7.Kui C läks novembris 2016 Pärnu Keskkonnaametisse nõudma, mille alusel on väljastatud metsateatised, sai ta teada, et metsateatiste saamiseks on esitatud võltsitud volikiri (I kd tl 23). Sellel olev allkiri ei ole hageja X kirjutatud. Nimelt selgus, et Y on 01.06.2016 digiallkirjastanud metsateatised (I kd tl 19-22), millele on tehtud volitatud isiku lahtrisse rist, tegelikult volitust Y ́ile ei ole kunagi tehtud. Metsateatised on allkirjastatud Y poolt 01.06.2016, kuid võltsitud volikiri (I kd tl 23) on 08.06.2016 kuupäevaga. Keskkonnaameti metsateatised, mille alusel sai Y raieõiguse hageja metsa üle, võõrandas ta VGR INVEST OÜ-le. Hageja ei ole volitanud ega lepingust ei tulene õigust, mille alusel võinuks Y metsateatisi Keskkonnaametist küsida. Keskkonnaamet väljastas metsateatised järgmiselt:
1.7.1.MT 15.06.16:, xxxxx:xxx:xxxx 755 tm, eraldis 1-7 ja 9-11
1.7.2.MT 15.06.16:, xxxxx:xxx:xxxx 110 tm, er 12-13
1.7.3.MT 15.06.16:, xxxxx:xxx:xxxx 226 tm, er 14-17. Kokku lubatud raiuda 1091 tm puitu.
1.8.30.05.2016 lepingu p 3.1 viimase lause kohaselt läheb raieõigus ostjale üle lepingu punktis 4 sätestatud hinna laekumisega müüja kontole. Kuna lepingu sõlmimise ajal puudus raieõigus ning lepingu sõlmimise järgselt saadi metsateatised võltsitud volikirja abil, teostasid kostjad ühiselt ebaseadusliku raide katastriüksustel nr xxxxx:xxx:xxxx ja. xxxxx:xxx:xxxx Q, VGR INVEST OÜ juhatuse liige, on e-posti aadressilt xxx saatnud 05.11.2016 Cle e-kirja (I kd tl 65), milles mh kirjutab: „Tuletan teile meelde, et materjali müüsite VGR Invest OÜ-le“. Kuna kehtivat lepingut ei ole, metsateatised on võetud ilma aluseta, on sellise tegevusega põhjustanud Xle kui kinnistuomanikule suurt kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kui C sai teada teostatud raietest, võttis ta ühendust kostja I esindaja Q ́iga, kohtuvälised läbirääkimised ei ole tulemust andnud.
1.9.07.11.2016 kohtusid Port Artur 1, Pärnus C, P. P., Y ja Q, et saada Xxxxxxxxxx kinnistul toimunud metsaraiega asjad korda. Q andis Cle akti nr 2016-4 (I kd tl 128), kus on näidatud 8828,80 euro eest müüdud metsa. Kohtumisel vennad Y ja Q vaid hämasid tasumise kohta ning keeldusid Cle täiendavalt tasuma. Novembri lõpust 2016 ei saanud C enam Y. ega Qt kätte. Aktil nr 2016-3 (I kd tl 127) olevad kogused võivad isegi olla õiged, aga hinnad mitte ja akt jäi allkirjastamata.
1.9.Kuna P.P.l jäi aega väheks, et kogu ekspertiisi teostada, siis teistele metsa eraldistele tegi ekspertiisi V.K. (Metsakonsult OÜ). Oma 20.06.2017 ekspertiisiga tuvastas V. K. raiemahuks 1303,77 tm, maksumusega 38 734,58 eurot, millest kulud 18 549,59 eurot, puhas tulu metsaomanikule seega 20 184,99 eurot (I kd tl 32-33 ning tasu arvestus 15.01.2020 allkirjastatuna I kd tl 132-184).
1.10.Seoses metsavarguse ja X allkirja võltsimisega esitas C hageja nimel politseisse avalduse augustis 2017, algatati kriminaalasi nr xxxxxxxxxxx. Hageja taotlusel on kohus nõudnud asja materjalide juurde ka volikirja võltsimisega seoses kriminaalasjas tehtud ekspertiisiakti (II kd tl 86-92). Ekspertiisiakti (nr 18E-DK0028) kohaselt on eksperdid tuvastanud, et 08.06.2016 koostatud volitusel olevat allkirja X nimelt ei ole väga tõenäoliselt kirjutanud X ning Y ja Q on keeldunud eksperimentaalproovide andmisest, mistõttu polnud võimalik täiendmaterjali saada ning eksperdid ei saanud määrata, kes võltsitud volikirjale allkirja pani. 3(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539
1.11.Hageja märgib, et raieõigus tekib alles pärast lubava märkega metsateatise saamist Keskkonnaametilt. Metsaomanik aga ei ole käesoleval juhul metsateatist taotlenud. Raieõigus (metsaseaduse (MS) § 37 lg 7) annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Juhindudes ekspertiisidest nähtub, et raiemaht on suurem kui metsateatiste kohaselt on lubatud ning juhindudes Riigikohtu otsusest 3-3-1-22-09 (p 13) pidi metsateatisele märke tegemisel Keskkonnaamet kontrollima kavandatava raie vastavust õigusaktidele, sh planeeringutest tulenevatele nõuetele ega saanud lubada sellist raiet, mis oleks nende nõuetega vastuolus. Seda ka juhul, kui kavandatav mahult õigusaktidega vastuolus olev raie ei ületanud metsamajandamiskava kehtestamise otsuses märgitud maksimaalset lubatud lageraie pindala. Keskkonnaamet ei saanud metsateatise menetlemisel lubada raiet suuremas ulatuses metsamajandamiskava kehtestamise otsuses sätestatud maksimaalsest lubatud raiepindalast. Kinnistule metsateatiste väljastamisel kehtis metsamajandamise kava perioodile 2009-2018, uus kava perioodile 20172026 (I kd tl 34-38) on tehtud pärast raiet. Sellest ka erinevused kahes ekspertiisis metsaeraldiste numbrites.
1.12.Kuna kostjatel puudus õigus metsateatiste võtmiseks, siis on metsaraie ebaseaduslik. Hageja nõuded tuginevad ekspertiisiaktidele, mille kohaselt eksperdid leidsid, et omaniku tulu on 20 184,99 € + 1512,00 = 21 696,99 €, millest on tasutud 1500 €. Seega on kostjate põhivõlg 20 196,99 €, millele lisandub seadusjärgne viivis 0,02% päevas. Kuna hageja ei tea täpselt, millal 2016. aastal raied lõpetati, siis esitab hageja viivisenõude alates 01.01.2017. Perioodil 01.01.2017 kuni 23.04.2020 (viimane hagi terviktekst) on seadusjärgne viivis kokku 5350,29 € (arvestus II kd tl 71), hageja palub viivise välja mõista kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks tuli hagejal ebaseadusliku raie järgselt kindlaks teha kahjud ning ekspertiisi kulud on kokku 2440,00 € (1600 + 840, arved II kd tl 72 ja 73), millelt hageja on arvestanud viivise seisuga 23.04.2020 kokku 383,96 € (tehe 359,34+24,61, II kd tl 74 ja 75) vastavalt arve maksmise tähtajale järgnevast päevast. Ka ekspertiisi kuludelt arvestatava viivise palub hageja välja mõista kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks palub hageja määrata, et kostjad tasuksid hagejatele esmalt viivised, seejärel kulud ja viimaks põhivõlgnevuse. Hageja palub kõik eelmärgitud summad ja menetluskulud välja mõista kostjatelt solidaarselt C arveldusarvele nr EExxx.
1.13.Kostjate vastutuse aluste ja nõuete solidaarsuse osas on hageja märkinud järgmist. Võltsitud volikirja alusel sai Y hageja kinnistutele väljastatud metsateatised ning rikastus alusetult hageja vara arvelt, kuna teostas hageja kinnistul isiklikult raietööd ning realiseeris metsamaterjali. Hageja tugineb VÕS § 1037 lõikele 1, mille kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Y teadis, et hageja ei ole andnud volikirja metsateatiste küsimiseks ega saamiseks ning seega on Y hageja nõusolekuta hageja omandit pahauskselt kasutanud ja ära tarvitanud. VÕS § 1039 alusel võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda rikkujalt ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist, kusjuures rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Pahauskse rikkuja suhtes kohaldatakse kõrgendatud vastutust ning rikkuja peab välja andma ka rikkumise teel saadud tulu. Tulu suuruse määramisel tuleb aluseks võtta rikkumise teel saadu kasutamisest saadud müügitulu, millest tuleb maha arvestada selle teenimiseks kantud kulud. Kui rikkujal ei õnnestu tõendada, et tema poolt tegelikult saadud tulu oli õigustatud isiku poolt tõendatud eeldatavast tulust väiksem, kuulub nõue taotletud
4(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539 ulatuses rahuldamisele. Kuna otsest kasu sai volikirja võltsimisest Y, saades endale õigusliku aluseta metsateatised ehk raieõiguse, siis hageja vara ära tarvitamise eest vastutab tema. Menetlusse esitatud tõenditest nähtub, et VGR INVEST OÜ on võõrandanud hagejale kuulunud metsamaterjali ilma õigusliku aluseta ning rikastunud hageja vara arvelt. Hagejale ei ole teada, kuidas sai kostja II hagejale kuulunud metsamaterjali enda valdusse. VGR INVEST OÜ ei ole esitanud dokumente, millisel õiguslikul alusel ja kellelt sai VGR INVEST OÜ hagejale kuulunud metsamaterjali, sest hageja poolt allkirjastatud „Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 1“ (edaspidi leping) on allkirjastatud lisadeta ning hageja ei ole taotlenud ega volitanud kedagi enda nimel metsateatisi Keskkonnaametist saama. Lepingu punkti 4 kohaselt on hageja ja VGR INVEST OÜ kokku leppinud, et ostu-müügi hind lepitakse kokku lepingu lisas. Lisa, millega ostu-müügi hind kokku lepitakse, ei ole pooled sõlminud, seega ei ole raieõigus VGR INVEST OÜ-le üle läinud, juhindudes lepingu punktist 3.1. Kuna ostu-müügi hind on kokku leppimata ja VGR INVEST OÜ on võõrandanud hagejale kuuluva vara ilma õigusliku aluseta, on VGR INVEST OÜ alusetult rikastunud hageja arvelt. VGR INVEST OÜ vastutab samal alusel nagu Y ehk VÕS § 1039 alusel. Kostjatel puudusid lepingulised õigused hageja vara osas. Kostjad vastutavad solidaarselt, sest on ühiselt hagejale kuulunud vara ära tarvitanud, teades, et kostjatele metsamaterjal ei kuulu ning neil ei ole õigust metsamaterjaliga tehinguid teha. Ometigi on kostja I osa hageja varast müünud OÜ-le Grundar Puit, mida näitavad nii eelviidatud aktid nr 2016-3 ja 2016-4 kui metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt arved nr 1/7, 1/8 ja 1/9 (I kd tl 129-131). Kostjate seisukohad ja tõendid
2.Kostjad märgivad oma 03.09.2020 esitatud kirjalikus vastuses (II kd tl 104-109, varasemad menetlusdokumendid sisulisi väiteid ei sisalda), teistes menetlusdokumentides (II kd tl 115117, 151-158, 187-197, III kd tl 29-31, 39-42, 101-107, 114-116) ja kohtuistungeil, et võimaldamaks pooltel (Xxxxxxxxxx kinnistu omanik ja VGR INVEST OÜ) sõlmida omavahel Xxxxxxxxxx kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud, väljastas hageja X õetütar C 31.05.2016 volikirja Yle, volitamaks teda “võtma vastu” kinnistu kohta käivad metsateatised. Paraku ei olnud see volikiri Keskkonnaameti jaoks raiet lubava märkega metsateatiste väljaandmiseks õiguslikult asjakohane, sest C ei olnud kinnistu omanik. X, kes soovis tahtekindlalt müüa kinnistul kasvava metsa raieõiguse VGR Invest OÜle, väljastas seejärel ise Y’ile volikirja metsateatiste esitamiseks (vormistamiseks). X volikiri, milline väljendas tema selget tahet metsaraieks tema kinnistul, oli Keskkonnaametile piisav õiguslik alus, et teha metsateatistele raiet lubavad märked. Metsateatise vormistamise aluseks olnud volikirja või raieõiguse võõrandamise lepingu kehtetus/tühisus ei mõjuta metsateatise kehtivust, kui see ilmneb pärast teatise väljaandmist. Halduskohtu praktika kohaselt saab metsateatise kehtivust kohtulikult vaidlustada ainult halduskohtus. Hageja märgitud kriminaalasi on 16.11.2020 määrusega lõpetatud (II kd tl 118-119).
2.1.Seejärel sõlmisid pooled (kellest Xt esindas notariaalse volikirja alusel C ja VGR INVEST OÜ-d esindas juhatuse liige Q) kaks lepingut, millest ühe esemeks oli Xxxxxxxxxx kinnistul kasvava metsa võõrandamine (leping poolte allkirjadega II kd tl 140-142, kostjate väitel edastatud hagejale) ning teise esemeks hagejale kuuluvalt põllumaalt ja kraavidelt võsa raiumine, mille kokkuleppeliseks tasuks oli võsa raiumisest VGR INVEST OÜ-le jääv (hakke)materjal (lepingu lisa 1.2, III kd tl 19). Kostjate hinnangul ei saa kostja I võlgneda hagejale mitte enam kui 2718,33 eurot, mis tuleneb järgmisest arvestuskäigust: • metsateatistega lubatud raiemaht 1091 tm • lepinguliselt kokkulepitud teenuse hind 21 eurot/tm (vt lepingu lisa 1.1 – III kd tl 18) 5(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539 • harvesteri näit 995,19 tm (metsaraie teostas VGR Invest OÜ käsundi alusel Grundar Puit OÜ, III kd tl 50-59, eelnevalt Grundar Puit OÜ poolt kostjale I saadetu II kd tl 198-200, Cle saadetud e-kirjad ja veoselehed III kd tl 1-17, 43-49, 99, haakuvad hageja esitatud aktiga 2016-4 kui metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt-arvetega nr 1/7, 1/8 ja 1/9) • müügitulem 998,37 tm, millest arvati kokkuleppeliselt maha hagejale jäävad 20 tm küttepuudena • kogutulu seega: 978 tm, mille eest saadud 24 764,10 eurot (materjali ostjaks oli Grundar Puit OÜ), • kompleksteenuse hind: 978 x 21, s.o 20 545,77 eurot • hagejale lepingu järgi makstav summa: 24 764,10 - 20 545,77, s.o 4218,33 eurot • hagejale tehtud ettemaks 1500 eurot, mille tulemusel kujuneb hagejal VGR Invest OÜ-lt saada olevaks: 4218,33 - 1500, s.o 2718,33 eurot. Seega ei peaks olema poolte vahel vaidlust selles, et Xl oli tahe võõrandada kinnistul kasvava metsa raieõigus lepinguga määratud mahus ja tingimustel VGR INVEST OÜle ja viimasel oli tahe see osta. Kui metsaraie oli teostatud, siis ilmnes, et X arvates on raiutud metsateatistega lubatust enam ning liigiti ja mahult mitte neid puid, mida tema arvates võis lepingu või metsateatise järgi raiuda. Vaatamata sellele, et kostja I esitas Xle ja tema esindajatele kõik raiumist ja selle liike, mahte ja sortimente puudutavad asjakohased dokumendid (sh harvesteri lõikamisnäidud jm), ei soostunud X siiski allkirjastama poolte vahel vormistatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ja pöördus kaebusega Keskkonnaameti poole.
2.3.Ülalmärgitud asjaoludest tulenevalt kostjad ei nõustu: 1) hageja väidetega sellest, et: a) VGR INVEST OÜ-l ei olevat olnud Xxxxxxxxxx kinnistul lepinguga määratud raieõigust; b) metsateatised olevat vormistatud tagantjärele võltsitud dokumenti kasutades, sest X ei olevat volikirja allkirjastanud; c) VGR INVEST OÜ poolt vormistatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktides deklareeritud raienäidud ei olevat kooskõlas kinnistul töötanud harvesteri näitudega; 2) hageja nõudega hüvitada kinnistult metsa raiumisega tekitatud kahju hagiavaldustes nimetatud summades, kuna: a) X allkirjastas Yle väljastatud volikirja viimase juuresolekul, millest tulenevalt oli Keskkonnaametil pädevus teha raiet lubavad märked X volikirja alusel Xxxxxxxxxx kinnistu kohta väljaantavatele metsateatistele; b) Xxxxxxxxxx kinnistu kohta Keskkonnaameti raiet lubavate märgetega väljaantud metsateatised on eeltoodust tulenevalt õiguspärased ja kehtivad haldusaktid (teadaolevalt ei ole neid vaidlustatud halduskohtus), mis tagavad õiguse raie teostamisele nendes määratud tingimustel; c) kehtivad metsateatised (nagu antud juhul Xxxxxxxxxx kinnistu osas vormistatud teatised) tagavad raieõiguse sellele isikule, kes on selle omandanud vastava(te) lepingu(te)ga raieõigust võõrandama õigustatud isikult ja selleks isikuks oli antud juhul VGR INVEST OÜ; d) kehtiv õigus ei omista tähtsust sellele – millises ajalises järjekorras sõlmiti kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping ja väljastati kehtiv metsateatis, tähtsust omab üksnes see, et raie tegemiseks on olemas kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping ja metsateatis kui haldusakt; 6(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539 e) Keskkonnaamet on käesolevaks ajaks kontrollinud korduvalt Xxxxxxxxxx kinnistul võsaja metsaraiele seatud keskkonnakaitseliste, raieliigiliste ja -mahuliste tingimuste järgimist, kuid ei ole leidnud ühtki rikkumist, mis oleks käsitletav metsateatistega ettenähtud tingimuste rikkumisena.
2.4.Hageja poolt esitatud ja kohtu poolt vastu võetud dokumentides sisalduvad andmed ei korreleeru kohtule esitatud kostja I ja hageja ning kostja I ja Grundar Puit OÜ vaheliste metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktides märgitud eriliigilise puidu kogustega, sortimendiga ning väärtustega. Hageja enese poolt esitatud kinnituste kohaselt ei ole V. K. ja P. P. teinud ”ekspertiisi” Xxxxxxxxxx kinnistu metsaeraldistele tervikuna, vaid kumbki on toimetanud oma hindamisi eraldi ja erinevate metoodikate järgi, mille tulemusel ei selgu näiteks, • millised on raiutud kase, lepa ja haava peenpalgi mahud, millise mahu ja väärtuse moodustavad sortimendilt neist omakorda paberipuud; • kuidas, millises mahus ja väärtuses on arvestatud eriliigilise puidu kahjustusi, nagu näit. tüvemädanik, tüve kõverus jne; • miks ja millisel metoodilisel alusel on jäätmed arvestatud hakkepuiduks; • kas ja kuidas on raiutud puidu väärtuse hindamisel arvestatud takseerkirjeldustes esitatud kasvava metsa mahu ja müügitulemusteks pakutud sortimentide mahu erinevustega, mille määravad puude liik ja puude jämedus. Kostjad leiavad, et hageja esitatud ekspertiisides on raiete arvandmed ja turuhinnad ebaõiged, sest - Lehtpuudest ei valmistata peenpalki - Hakkepuidu väärtus on ülehinnatud - Hakkepuitu ei valmistata puukoorest (10-12% tüvemahust) ja harvendusraiete puhul hakkepuitu üldse ei valmistata - V. K. arvutused on ebaselged sortimentide kvaliteedi määramise osas ega arvesta piisaval määral puidu kahjustusi (palkide kõverus, tüvemädanik jms). Seetõttu on lehtpuuliikidel palgi osakaalu näit V. K. arvutustes põhjendamatult kõrge (arvutuste järgi rohkem kui 50%, kuid tegelikkuses 20-25%) ning paberpuidu ja küttepuidu osa liiga madal - harvendusraiete ületöötamiskulu on suurem kui lageraietel, sest raiutavad puud on peenemad ja rohkem aega kulub puude valikule. Kõnealuste asjaolude osas on kohus kohtuistungil kostjate taotlusel üle kuulanud tunnistaja L.A. (endine Grundar Puit OÜ juhatuse liige, kes ise raideid teostas). Kohtuistungil kinnitas kostja I seaduslik esindaja, et ei vaidle vastu hageja ekspertiiside turuhinnale, kuid peab õigeks lähtuda kostja esitatud tõenditest tulenevast raiemahust. Kostjad on leidnud ka seda, et P. P-l puudub vajalik kvalifikatsioon asjatundja arvamuse koostamiseks, mille tõttu ei saa P. P.ekspertiisiaktis avaldatut pidada pädevaks.
3.14.12.2021 toimunud kohtuistungil kuulas kohus lisaks ülalviidatud tunnistaja L. A-le ära hageja taotlusel tunnistajad C ja P.P.. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
4.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 7(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
5.Käesolevas asjas on kohtu hinnangul kaks pooltevahelist vaidlusalust küsimuste ringi: a) millised õigussuhted ja kelle vahel hagejale kuuluval Xxxxxxxxxx kinnistul 2016.a kevadel-suvel olid (lepingulised vs lepinguvälised, lepingu puhul selle tingimused). Neid küsimusi käsitleb kohus allpool otsuse punktides 6-9; b) kas ja milline on kostja(te) tekitatud kahju või võlgnevus hagejate ees tulenevalt Xxxxxxxxxx kinnistul ajavahemikus juuni – september 2016 teostatud raietest. Neid küsimusi käsitleb kohus allpool otsuse punktides 10-12.
6.Pooltevahelised suhted said vastavalt hagiavalduses kirjeldatule (mida kinnitavad ka C ütlused kohtuistungil) alguse mai lõpus 2016, mil hageja X soovis naabertalus raietöid tegevalt Ylt tellida enda Xxxxxxxxxx kinnistule võsapuhastusraiet. 30.05.2016 kohtuti hageja kinnistul, kusjuures lisaks nimetatud isikutele olid juures D (kinnituseks tema enda tunnistus, isik tänaseks surnud), C ja viimase tunnistuse kohaselt viibisid juures ka mõned C pereliikmed. Vaidlus puudub selles, et kohapeal allkirjastati kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 1, mille poolteks on müüjana X ja ostjana VGR Invest OÜ. Allkirjad on hageja poolt pandud C käe läbi kõigile kolmele lepingu lehele, ostja poolt Y poolt viimasele lehele. Tunnistajana üle kuulatud C kinnitab, et lepingu tekst oli temale meiliga enne kohtumist saadetud, kuid ta ei jõudnud seda läbi lugeda. Siinkohal märgib kohus, et võrreldes hagile lisatud valguskoopiat füüsiliselt allkirjastatud lepingust (I kd tl 10-12), hageja esitatud Y 01.08.2016 saadetud lepingut (II kd tl 14-17), C 02.08.2016 Yle digitaalselt allkirjastatuna tagasisaadetud lepingut (II kd tl 18-22) ja C ning Q digiallkirjadega lepingut (II kd tl 140-142), ei ole neis mingeid sisulisi erinevusi, v.a mõned teksti paigutusega seonduvad muudatused. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et lepingu tekstis puudub viide sellele, et hagejal olnuks esindaja (C on märgitud üksnes raha saajana/konto omanikuna punktis 5.2.), samuti on lepingus kostja I esindajana märgitud Q ja Yle viide puudub. Arvestades, et
6.1.puudub vaidlus küsimuses, et Q on kostja I juhatuse liige ning seega seaduslik esindaja, samas ei keela seadus juhatuse liikmel äriühingu nimel tehingute tegemiseks edasivolitust anda;
6.2.hageja vormistas pärast esialgset lepingu allkirjastamist juba järgmisel päeval ehk 31.05.2016 notariaalselt Cle volituse (I kd tl 13-14) Xxxxxxxxxx kinnistul asuva metsa majandamiseks, sh lepingute sõlmimiseks kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamiseks. Oluline on siinkohal lisada, et hageja oli ise 30.05.2016 lepingu allkirjastamise juures, kuid lasi ikkagi selle allkirjastada Cl. Veelgi enam, samal päeval allkirjastas C lisaks nn põhilepingule tema enda ütluste kohaselt ka lepingu lisad 1.1 (kompleksteenuse hind, III kd tl 18) ja 1.2 (kasvava võsaraie teenuse leping, III kd tl 19). Nimetatud lisades on küll allkirjad lisa 1.2 puhul läinud vahetusse ilmselt müüja ja ostja enda vahetumise tõttu lepingu lisade sisust lähtuvalt, kuid lisade päises on pooled märgitud õigesti;
6.3.C oli hagiavalduse kohaselt juba 05.06.2016 teadlik metsaraide alustamisest, 28.06.2016 sai Y käest metsateatised e-kirjaga (vastuoluliselt on hageja lepinguline esindaja 29.05.2020 eelistungil märkinud, et augusti alguses 2016 ei teadnud C metsateatistest – II kd tl 79), käis enda poolt kohtuistungil antud tunnistuste kohaselt juuli esimeses pooles metsas töid vaatamas, soovis korduvalt ettemaksu 5000 eurot, kuid nõustus lõpuks ka 07.07.2016
8(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539 laekunud 1500 euroga, allkirjastas vaatamata kõigele eelnevale 02.08.2016 lepingu veelkordselt, siis asub kohus seisukohale, et asjaosaliste käitumine lepingu ja selle lisade allkirjastamisel ning lepingu täitmise ajal (kui raiet juba teostati) annab aluse tuvastada, et leping sõlmiti X ja OÜ VGR INVEST vahel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 sätestab, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu enda käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Kostja I on kinnitanud, et Y tegutses tema venna Q juhitud OÜ VGR Invest esindamisel majandus- ja kutsetegevuses pidevalt. TsÜS § 116 lg 2 täiendab, et kui tehingu teeb isik või töötaja, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise tegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Isegi kui Yl polnuks õigust kaaskostja nimel tehingut teha ja Cl 30.05.2016 lepingut ja lisasid hageja nimel allkirjastada, näitab mõlema lepingupoole hilisem käitumine ja 02.08.2016 pandud digiallkirjad (C poolt juba kehtiva volitusega ja Q poolt juhatuse liikmena), et mitmepoolsed tehingud on esindusõiguseta isiku poolt TsÜS § 129 lg 1 mõttes heaks kiidetud ega ole seega tühised esindusõiguse puudumise tõttu. Asjaolu, et C ei pööranud ei 30.05.2016 kolmele dokumendile viit allkirja pannes, 01.08.2016 lepingut saades ja seda 02.08.2016 digitaalselt allkirjastades tähelepanu, kes on lepingu poolteks (kohtuistungil tunnistas ta, et alles pärast akti nr 2016-3 saamist ehk sügisel 2016 pidi ta lepinguid täpselt lugema hakkama), ei tee üheks neist Yt.
7.Lepingute sisu. 2016.aastal kehtisid metsaseaduse § 37 lõiked 6 ja 7 järgmises sõnastuses: (6) Raieõiguse võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjaliku raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti, milles märgitakse vähemalt: 1) raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku- või registrikood; 2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus; 3) kinnistu ja katastriüksuse number, millel kasvava metsa raieõigus võõrandatakse, riigimetsas kvartali ja metsaeraldise number; 4) tehtava raie liik; 5) raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites; 6) raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad. (7) Raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Raieõiguse võõrandamise leping ei lõpe kinnisasja võõrandamisega, kui raieõiguse võõrandaja on enne kinnisasja omandiõiguse üleminekut raieõiguse saajale üle andnud kinnisasja selle osa valduse, millel kasvab raieõiguse esemeks olev mets. Raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle kinnisasja omandajale. Kohus tõdeb, et 30.05.2016 kuupäeva kandev leping vastab oma olulisemate komponentide poolest raieõiguse võõrandamise lepingu tunnustele. Metsaseaduse § 37 lg 6 punktide 1-3 ja 6 nõuded on täidetud, raie liigi ja mahu ning raiega hõlmatava metsa pindala suurus metsaeraldiste kaupa (viidatud lõike p 4 ja 5) on nähtavad 2 päeva pärast lepingu (esimest) allkirjastamist Y poolt Keskkonnaametile esitatud metsateatistelt. Keskkonnaamet andis 15.06.2016 välja samasisulised metsateatised (märkega „lubatud“), mida saab kohtupraktika mõttes käsitada raielubadena. Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2020 lahendi kohtuasjas nr 3-20-580 p 9 mõttes on raie registreerimise otsus (2016.a kehtinud metsaseaduse § 41 lg 6 ja 9(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539 selle alusel kehtinud „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu, metsateatise vorm, esitamise, tagastamise, registreerimise ja menetlemise kord ning tähtajad“, KKM 26.06.2014 määrus nr 27, ei nõudnud raie registreerimist metsaregistris, kuid regulatsioon oli sisuliselt sama) kui raieluba ja haldusakt, mida saab vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1 alusel tühistamiskaebusega. Sellist kaebust aga hageja vaatamata metsateatistest teadlikkusele juba alates 28.06.2016 (vt ülalpool otsus p 6.3.) ei esitanud ega ole teadaolevalt kõnealuseid metsateatiseid kunagi vaidlustanud. Kohtule mõistetavalt ei ole hageja seda kunagi teha soovinudki, sest tema huvi (mida esindas tema esindaja C) oli oma kinnistul nii kasvava metsa- kui võsaraie tegemine ja sellest tulu saamine. Selles mõttes ei oma hageja nõude seisukohalt määravat tähtsust asjaolu, kas 08.06.2016 volikiri on autentne (s.t X allkirjaga) või on keegi vendadest Y ja Q või kolmas isik hageja allkirja volikirjal võltsinud. Kohtu nõudel kogutud ekspertiisiakt kinnitab, et väga tõenäoliselt ei ole X kõnealust volikirja allkirjastanud. Nimetatud kinnitusele vastab akti lisaks oleva arvamuste skaala aste 8, mille kohaselt on vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil (X osas) palju lahkuminekuid ning olulised kokkulangevused puuduvad. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga suur. Nii hageja kui kostja I huvi oli aga raie hageja kinnistul teostada, mida kinnitavad ka C ütlused, et andis ise Yle volituse metsateatiste väljavõtmiseks. Kostja VGR INVEST OÜ aga oli metsa ülestöötamiseks aasta jooksul lepingu sõlmimisest lepingu p 6.2. kohaselt lausa kohustatud.
8.Nagu eelnevast nähtub, ei ole seaduse mõttes lepingu hind selle oluliseks tingimuseks. Lepingus on raieõiguse ostu-müügihind jäetud märkimata ning viidatud on (lepingu p 4) üksnes eraldi lepingu lisale. Samal ajal võib lepingu p 5.1. sätetest mõista, et tasumine toimub alles 30 päeva jooksu puidu kokkuostu müügiakti alusel – seega selgus lõplik müügihind alles pärast selle raiumist ja müüki. Selline tõlgendus tundub kohtule kõige mõistlikum, sest kasvava metsa puhul on silma järgi (raiet teostamata) äärmiselt keeruline ca 1100 tm (metsateatiste kohaselt 1091 tm) mahu puhul hinnata, milline saab olema tegelik täpne raiemaht ja sellest saadav tulu. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtule usutav hageja väide, et Y suutis kostja I esindajana hinnata Xxxxxxxxxx kinnistult raiutava metsa võimaliku tulu suuruseks dokumentide põhjal 40 000 eurot, kuigi nii D tunnistus kui C ütlused seda kinnitavad. Isegi kui Y oleks sellist tasu lubanud, ei ole see siduv ega ole muutunud kirjalikult sõlmitud lepingu osaks, sest lepingus kõnealusele summale ei viidata. Kohus märgib veelkord, et hageja esindaja C allkirjastas digitaalselt lepingu vaatamata sellest hinna puudumisele enam kui kuu aega selle esimesest allkirjastamisest ja enam kui 3 korda väiksema ettemaksu saamisest.
9.Kuna leping on kohtu poolt ülalpool tuvastatuna sõlmitud kostja I ja hageja vahel ning selle sõlmimisel mängis kostja II küll olulist, ent mitte isiklikku rolli, ei saa kohus nõustuda hageja käsitlusega kostja II vastutusest. Puuduvad igasugused tõendid, et Y oleks saanud metsateatiste võtmisel isiklikku kasu, tunnistaja L. A. kinnitusel omandas Grundar Puit OÜ õigused hageja metsa raiumiseks OÜ-lt VGR INVEST, kes oli Grundar Puit OÜ alltöövõtja. Kohus on juba eelpool viidanud, et Y tegutses kaaskostja volitusel ja tema huvides ning ei ole alust väitel, et hagejal saab olla samaaegselt lepingulise nõudega ka nõue Y vastu lepinguvälisel alusel. Y tegevus nii lepingueelsetel läbirääkimistel, selle allkirjastamisel 30.05.2016, hilisemal lepingu edastamisel Cle, samuti tema võimalik metsaraie tegevus (mille kohta on üksnes C ütlused ühe episoodi kohta, kui ta käis metsas) on omistatav OÜ-le VGR INVEST. Hagejal ei ole nõuet kostja II vastu ja selles osas on hagi põhjendamatu. Kohus märgib lisaks, et kumbki kostja ei tegutsenud hageja kinnistul hageja nõusolekuta (oli olemas leping, mis selleks kostjale I õiguse andis).
10.Vaidluse tuum on kohtu hinnangul tegelikult selles, millises ulatuses on hagejal metsaraie tulemusena jäänud tulu saamata. Puudub vaidlus selles, et kostja I on raiutud metsamaterjali 10(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539 eest tasunud 1500 eurot ettemaksuna ning muus osas, kui sellist tulu on, ei ole ühtki makset tehtud. Pealtnäha on erinevused kostja I koostatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 2016-3 (kuupäev 18.10.2016, I kd) toodud raiemahu kogustes ja hageja tellitud P. P. ja V. K.ekspertiiside järgi märkimisväärsed: - aktis nr 3 on kogused 978,37 tm, mis seostub ka esitatud OÜ Grundar Puit harvesteri näitudega – III kd tl 51 on koguseks 995,19 tm. L. A. 20-aastase metsandusstaažiga isikuna on tunnistajana istungil selgitanud, et raiemahu kõikumine hinnangulise ja tegeliku vahel on 5% ulatuses täiesti mõistlik; - P. P. on tuvastanud, et eraldistelt 1, 3, 4 ja 56 on raiutud 171,6 tm, millest sortimendi (ehk väärtuslikuma puidu kui küte) alla ei lähe 51,8 tm, I kd tl 205. V. Küti arvutuste järgi (iga eraldise puhul 2. lehekülje ülemises parempoolses nurgas, I kd tl 158-184 paarisnumbriga leheküljed) on raiutud kokku 1303,77 tm, millest sortimendi alla ei lähe 301,09 tm. Kohtu hinnangul ei arvesta hageja aga temale 07.11.2016 üleantud aktiga nr 2016-4, millelt nähtub 441,44 tm lehtpuukütet ja millel on hageja märgitud üleandjaks. Kuigi kogus ei ole päris täpne (vt allpool), on ilmselt tegemist küttepuiduga ehk hakkematerjaliga poolte vahel 30.05.2016 allkirjastatud Lisa 1.2 (kasvava võsaraie teenuse leping) raames, mis pidi võsa lõikamise eest kostjale I vastava lepingu lisa kohaselt jääma. Kostja on kohtule esitanud veoselehed nr 001, P2908, P1908, P2507, P2408, P1108, P0208, PA2807 ja P0609, millel kajastatud puidu kogused on kokku 465,51 tm lehtpuukütet ning 3 tm kasepalki lehel nr P0208. Kui liita hageja tellitud ekspertiiside raiemaht 1303,77 + 171,6 = 1475,37 ja kõrvutada seda harvesteri näiduga ja akti nr 2016-4 aluseks olevate viidatud veoselehtedega (kostja juhatuse liige kinnitas istungil veoselehtede 001 ja P-ga algavate lehtede seotust just nimetatud aktiga) ehk 995,19 + 465,51 = 1460,70, on kohtu hinnangul tegelikkuses tehtud raie nii hagejate tellitud asjatundjate kui kostja esitatud aktide/veoselehtede põhjal väga lähedases suurusjärgus, erinevusega 1%. Mõnevõrra on erinevus selles, et P. P. ja V. K. on hinnanud sortimendi alla mittemineva materjali hulgaks 351,89 tm, kostja poolt objektil teenust osutanud OÜ Grundar Puit aga 465,51 tm. Kohtu hinnangul puuduvad seega veenvad tõendid asjaolu kohta, nagu oleks kostja I teostanud raiet (pole oluline, kas ise või OÜ Grundar Puit teenust kasutades) ebaseaduslikult ja üle lubatud piiride. Hageja ei ole suutnud välja tuua, millised mahus üleraiet on tehtud ning kostja on kohtuistungil ka selgitanud (millele hageja vastu ei vaielnud), et võetud küttepuude ja võsa osas käis Keskkonnaamet kohapeal kolm korda, kuid üle lubatu raiutud ei olnud. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus (hagi kohaselt algatati see hageja initsiatiivil seoses suures ulatuses kahju tekitamisega) on tänaseks lõpetatud põhistamata määrusega, mida ei ole vaidlustatud.
11.Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et kostja I on hagejale üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2016-3 pakkudes toiminud korrektselt ning kostja I saab hagejale võlgneda aktilt lähtuvalt 2718,33 EUR. Siinkohal tuleb silmas pidada, et aktil on metsateenuse hinnaks märgitud 21 EUR tm kohta, kuigi lepingu lisa 1.1 järgi määratleti kompleksteenuse hinnaks 22 EUR tm kohta. Kuna hageja ei võtnud akti täitmiseks vastu ega allkirjastanud seda, puudub alus ka viivise nõudeks. Samas tuleb kõnealusele summale lisada järgmised osad:
11.1.465,51 – 441,44 = 24,07 tm osas enamvõetud küttematerjali (kostja on ise esitanud vastavad eelmärgitud veoselehed, millelt nähtub just selline kogus) ja 3 tm osas kasepalki, mis on samuti lehtpuukütte nimetuse alla akti nr 2016-4 mõttes pandud. Nimetatud materjali hind on vastavalt aktidel nr 2016-3 ja 2016-4 märgitule 24,07 x 20 = 481,40 EUR ja 3 x 62,36 = 187,08 EUR. Nimetatud summa osas saab arvutada ka viivise (sest saadud puidu eest tulnuks 11(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539 tasuda) hageja nõudel alates 01.01.2017. Seadusjärgne viivis summalt 481,40 + 187,08 = 668,48 EUR on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivisekalkulaatoriga arvutatuna 284,07 EUR.
12.Hageja nõuded seoses ekspertiisikuludega tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja I on pakkunud valdavas osas õigetel arvutustel tasutavat summat (akt nr 2016-3), kuid hageja keeldus seda aktsepteerimast, tellis ekspertiisid, mille sisuline osa ei erine oluliselt kostja poolt väidetud raiemahust ja puitmaterjali hindadest. Tegemist ei olnud kohtu hinnangul kahju kindlakstegemiseks vajalike kulutustega VÕS § 128 lg 3 mõttes.
13.Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt I välja 2718,33 EUR akti 2016-3 alusel, 668,48 EUR aktil nr 2016-4 kajastamata puitmaterjali eest ning viimaselt summalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvutatud viivise 284,07 EUR.
14.Menetluskulud. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulude tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesoleval juhul on pooled mitmel kohtuistungil arutanud kompromissi, sh viimasel istungil pakkusid kostjad kompromiss-summaks 10 000 EUR (sama ka 29.05.2020 istungil). Kuna kohus rahuldab hagi oluliselt väiksemas ulatuses ja ühe kaaskostja vastu jääb hagi sootuks rahuldamata, siis on asjakohane kohaldada TsMS § 163 lg 2 ning mõista kostjate menetluskulud välja hagejalt, jättes hageja enda menetluskulud tema enda kanda.
14.1.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Käesoleval juhul on kostjad esitanud menetluskulude nimekirja koos lisadega 25.02.2022 (III kd tl 144-155) mille osas on hageja väljendanud seisukohta 01.03.2022, et - kostja VGR INVEST OÜ on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada, seega on selles osas kulud põhjendamatud; - olukorras, kus kostjad on võtnud hagi 2700 euro ulatuses õigeks, kuid ei ole menetluse kestel hagejale makseid teinud ja on venitanud alusetult aastaid kohtumenetlust, on põhjendatud õigusabikulud 6-14 tundi. Kostjad võinuks kohtumenetlust vältida.
14.2.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, käesoleval juhul ongi kostjate kuludeks kulutused õigusabile (esindajaks on olnud vandeadvokaat). Kostjad paluvad kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista õigusabikulud 5 12(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539 erineva arve alusel (spetsifikatsioon eraldi tabelina) 55 tunni eest hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks, kokku seega 6600 eurot. Õigusteenust on osutatud kostjale I, kellega on sõlmitud kliendileping. Kohus märgib, et õigusabi tunnihind on kohtupraktikat ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades igati mõistlik.
14.3.Kohus leiab, et kostjate menetluskulud on põhjendatud osaliselt ning põhjendab seda järgnevalt:
14.3.1.Kohus nõustub hagejaga, et põhjendamatu on õigusabikuludele käibemaksu lisamine. TsMS § 174 lg 10 kohaselt saab menetluskuludele arvestatavat käibemaksu hüvitada vaid siis, kui menetlusosaline kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellist kinnitust kostja I poolt, kes on lisatud maksekorralduste kohaselt tasunud õigusabiarved ja on õigusabi saanud, lisatud ei ole.
14.3.2.Kostja ajakulu koostatud dokumentidele ja kohtuistungeil osalemisele on kuni 03.09.2020 esitatud seisukoha esitamiseni spetsifikatsiooni kohaselt 24,95 tundi. Kohtu hinnangul on see selgelt ülepaisutatud, sest ühtki sisulist vastuväidet nimetatud seisukohani kostjad ei esitanud, pareerides hagejat üksnes menetluslike vastuväidetega. Põhjendatud ajakulu selle aja osas koos 24.01.2020 ja 29.05.2020 kohtueelistungite ajaga on 10 tundi ehk kohus vähendab vajalikku ajakulu 14,95 tunni võrra. Pärast nimetatud seisukoha esitamist on ajakulu enamasti põhjendatud ja kooskõlas toimikust nähtavate menetlusdokumentide ja kohtu menetlustoimingute ajaga, v.a 23.08. ja 25.08.2021 taotlused, millised kohus rahuldamata jättis (ajakulu 3,5 tundi). Seega vähendab kohus kogu kostja esindaja ajakulu 18,45 tunni võrra ning lähtudes 55 tunni eest osutatud arvetest on põhjendatud seega kindlaks määrata ja hagejalt kostja I kasuks välja mõista (55-18,45) x 100 = 3655 EUR.
15.Kuna hageja nõue rahuldati kostja I vastu osaliselt summas 3670.88 EUR (2718,33 + 668,68 + 284,07), siis tuleb menetlusökonoomia põhimõttest ja TsMS § 445 lg 1 teisest lausest (ja mitme täitemenetluse vältimiseks) lähtuvalt tasaarvestada hageja ja kostja I nõuded ning mõista kostjalt I hageja kasuks välja 15,88 EUR ning viivis nimetatud summalt kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude kohase täitmiseni seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud määras. Sellisel juhul ei ole vajadust ka arutleda menetluskulude viivise üle TsMS § 177 lg 4 mõttes ega kohtuotsuse täitmise viisi (nõuete tasumise järjekord) üle TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2023 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
13(14)
Tsiviilasi nr 2-18-13539
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 25.04.2022 otsus osas, millega maakohus jättis VGR INVEST OÜ-lt X kasuks välja mõistmata kahju hüvitise 358,88 eurot, viivise 358,88 eurolt maakohtu otsuse tegemise seisuga 25.04.2022 100,05 eurot ja edasiulatuva viivise kahju hüvitiselt 358,88 eurolt kuni selle tasumiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi nimetatud osas rahuldada. Seoses sellega tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 kajastuvat tasaarvestust ja mõista tasaaVGR INVEST OÜlt välja X kasuks 474,81 eurot.
2.Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 1,76% ulatuses VGR INVEST OÜ kanda ja 98,24% ulatuses X kanda.
4.Määrata apellatsiooniastmes VGR INVEST OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1228 eurot ja X hüvitatavate menetluskulude suuruseks 42,80 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõista Xlt välja VGR INVEST OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1185,20 eurot. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1.Rahuldada X hagi VGR INVEST OÜ vastu osaliselt. Mõista VGR INVEST OÜ-lt välja põhivõlg 3386,81, viivis põhivõlalt 284,07 eurot, kahju hüvitis 358,88 eurot ja viivis kahju hüvitiselt 358,88 eurolt seisuga 03.02.2023 123,33 eurot, kokku 4153,09 eurot.
2.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu.
3.Jätta hageja menetluskulud maakohtus tema enda kanda ning VGR INVEST OÜ menetluskulud hageja kanda, Yl menetluskulud puuduvad. Määrata VGR INVEST OÜ maakohtu menetluskulude suuruseks 3655 eurot ning mõista nimetatud summa välja Xlt.
5.Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 1 ja 3 märgitud summad ning mõista VGR INVEST OÜ-lt välja 474,81 eurot X kasuks. Nimetatud summalt tuleb alates 26.04.2022 kuni selle tasumiseni OÜ-l VGR INVEST maksta viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas).
6.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 1,76% ulatuses VGR INVEST OÜ kanda ja 98,24% ulatuses X kanda.
7.Määrata apellatsiooniastmes VGR INVEST OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1228 eurot ja X hüvitatavate menetluskulude suuruseks 42,80 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõista Xlt välja VGR INVEST OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1185,20 eurot.
8.Xl tuleb VGR Invest OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.