2-22-115709/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 04.05.2022 esitas hageja OK Incure OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 20.09.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse M. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja M. K. 08.11.2021 /kohtu märkus: lepingus on kuupäevaks 09.11.2021/ laenuandjaga B OÜ-ga laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 485,05 eurot. Nimetatud laenusumma sisaldas ka lepingutasu 40,05 eurot, intressimäär oli 37,5% aastas. Krediidikonto taotlemiseks pidi klient esitama elektroonilise taotluse kliendikeskkonnas veebilehe xxxx kaudu, mis sisaldab kõiki laenuandja poolt nõutavaid andmeid ning dokumente. Laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks pidi laenusaaja end tuvastama, andma kliendikeskkonnas üldtingimuste p. 5 sätestatud kinnitused, täites krediidiküsitlused ja esitades enda andmed. Leping loeti laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmituks peale laenusaaja poolt nõutavate kinnituste andmist ning peale laenuandja poolt positiivse krediidiotsuse tegemist. Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. Laenusumma 445 eurot kanti 09.11.2021 kostja arvelduskontole. Laenulepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid. Põhivõlgnevus on summas 485,05 eurot (tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad). Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenvat kohustust kohaselt, edastas B OÜ kostjale teatised võlgnevuse kohta 19.12.2021, 18.01.2022 ja 11.02.2022. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat graafikujärgset osamakset, ütles B OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 lg 1 erakorraliselt üles 26.02.2022.

Laenuandja teavitas kostjat 27.02.2022 laenulepingu loovutamisest OK Incure OÜ-le VÕS § 164 alusel. Antud teatise edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes. Vastavalt üldtingimuste p. 10.2.2 ja 10.2.3 arvestatakse laenusaaja kasutuses olevalt laenu jäägilt intressi igapäevselt võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ja aasta pikkuse 360 päeva ning personaalsetes tingimustes kokkulepitud intressimäära so. 37,5% aastas (ümardatult). Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 52,08 eurot, mis on kujunenud alljärgnevalt: Intressimäär 37,47% / 12 kuud = kuu intress 3,1225% a) esimene tasumata graafikujärgne intress summas 15,15 eurot on kujunenud järgnevalt: periood 09.11.2021 – 11.12.2021 - põhiosa 485,05 eurot / 100% * 3,1225% = 15,15 eurot. b) teine tasumata graafikujärgne intress summas 14,83 eurot on kujunenud järgnevalt: periood 12.12.2021 – 11.01.2022- põhiosa 475,06/100% * 3,1225% = 14,83 eurot c) kolmas tasumata graafikujärgne intress summas 14,51 eurot on kujunenud järgnevalt: periood 12.01.2022 – 11.02.2022 - põhiosalt 464,75/100% * 3,1225% = 14,51 eurot d) neljas tasumata graafikujärgne intress summas 7,59 eurot on kujunenud järgnevalt: periood 12.02.2022 – 11.03.2022 - põhiosa 454,12/100% * 3,1225% = 14,17 eurot, sellest periood 12.02.2022 – 26.02.2022 = päevaintress 0,506 eurot * 15 päeva = 7,59 eurot Maksetega hilinemisel on laenuandjal õigus arvestada viivist 0,12% päevas iga viivitatud päeva eest (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p. 3). Viivist arvestatakse iga viivituses oldud päeva eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast kuupäevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja on arvestanud lepingujärgset viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so. 27.02.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni so. 20.09.2022 summas 119,90 eurot: Arvestuse algus 27.02.2022

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 23.11.2022 ja loeti kättetoimetatuks 09.12.2022, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 23.12.2022. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule B OÜ poolt 27.02.2022 edastatud teatise nõude loovutamise kohta, milles teatab, et laenulepingust nr. xxxx tulenev nõue on loovutatud OK Incure OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad B OÜ ja kostja M. K. vahel 09.11.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kostjal tuli laen tagastada vastavalt maksegraafikule perioodil 12.12.2021-12.05.2024. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset sooritanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 485,05 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Laenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 37,5% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata maksegraafiku järgsed intressid perioodil 09.11.2021 kuni 26.02.2022 summas 52,08 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis määraga 0,12% päevas (s.o. 43,8% aastas) põhinõudelt 485,05 eurolt alates 27.02.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.09.2022 summas 119,90 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist enne lepingu lõpetamist summas 15 eurot ning peale lepingu lõpetamist summas 30 eurot, kokku 45 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja nimetab 15.12.2021 kirja tasuta meeldetuletuskirjaks ja 19.12.2021, 18.01.2022 ja 11.02.2022 edastatud kirju tasulisteks meeldetuletuskirjadeks. Kohus nimetatud käsitlusega ei nõustu, kuivõrd igale tasulisele kirjale peab eelnema tasuta kiri. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks lugeda 15.12.2021 kirja tasuta meeldetuletuseks, 19.12.2021 kirja tasuliseks meeldetuletuseks hinnaga 5 eurot, 18.01.2022 kirja tasuta meeldetuletuseks ning 11.02.2022 kirja tasuliseks meeldetuletuseks hinnaga 5 eurot. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud lepingu kehtivuse ajal kokku summas 10 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on alla 500 euro. Meeldetuletuskirjade saatmine on VÕS § 1132 lg 2 alusel nõude esitamisel eelduseks. Hageja nimetab hagis, et kostjale on saadetud peale lepingu lõppemist meeldetuletuskirjad 28.02.2022, 18.03.2022, 08.04.2022, 21.04.2022, 28.04.2022. Hagile on lisatud üksnes kolm esimest meeldetuletuskirja. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Seega võimaldab säte küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest, kuid võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Käesoleval juhul on 28.02.2022 meeldetuletuskiri saadetud varem kui 7 päeva peale lepingu lõppemist (leping lõppes 26.02.2022). Seega loeb kohus selle tasuta kirjaks. Kohus peab võimalikuks arvestada, et 18.03.2022 kirja eest on hagejal õigus nõuda 15 eurot ning 08.04.2022 kirja eest 5 eurot, kokku 20 eurot. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud sissenõudmiskulu kokku summas 30 eurot. Muude kulude kandmist ei ole hageja hagis sisustanud. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 702,03 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk ligikaudu 2%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja kohtutäituri 29.08.2022 esitatud tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu on TsMS § 144 lg 51 alusel põhjendatud kulu ning kuulub samuti kostja poolt hüvitamisele summas 40 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik