Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R K (K) vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4370,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja R K (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista R K (K; isikukood xxxxxxxxxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 6. augusti 2021 lepingust nr 24984128 tulenev võlgnevus kompromissisummas 3449,53 eurot (sh põhinõue 2045,88 eurot, enne 6. augustit 2021 sissenõutavaks muutunud viivis 1403,65 eurot), 438,23 euro suurune viivis põhinõudelt 2045,88 eurolt alates 26. novembrist 2021 kuni 17. novembrini 2022 ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Mõista R K Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2045,88 eurolt alates
novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista R K Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 560 eurot, sh riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 50 eurot.
1(5)
6.Kohustada R K tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (avaldaja, hageja) esitas 25. juulil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R K (võlgnik, kostja) 3795,36 euro saamiseks. Kohus tegi
3.augustil 2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 26. oktoobri 2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja tegi 26. oktoobri 2022 määrusega avaldajale ettepaneku nõuetekohase hagi esitamiseks.
2.Hageja esitas 17. novembril 2022 kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 6. augusti 2021 lepingust nr 24984128 tulenev võlgnevus kompromissisummas 3449,53 eurot (sh põhinõue 2045,88 eurot, enne 6. augustit 2021 sissenõutavaks muutunud viivis 1403,65 eurot), viivis põhinõudelt 2045,88 eurolt alates
26.novembrist 2021 kuni 17. novembrini 2022 summas 438,23 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot, samuti hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 2045,88 eurolt alates 18. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat menetluskulude hüvitiselt seadusjärgset viivist tasuma. 2(5)
Nõude aluseks on poolte vahel 6. augustil 2021 sõlmitud kompromissileping (võlatunnistus) nr 24984128. Kompromissileping sõlmiti kostja poolt krediidikonto nr 6497 kasutamisest tekkinud võlgnevuse tasumiseks. Krediidikonto alusel võlgnes kostja hagejale põhivõla 2101,40 eurot ja viivised 1405,05 eurot. Kompromissilepinguga loobus hageja osaliselt viivisenõudest ja võimaldas kostjal tasuda võlgnevuse osamaksetega ja kompromissisummas 3505,05 eurot (2101,40 + 1403,65). Summale lisandus kompromissi sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus kompromissilepingu järgi nõuet 85,52 eurot, millest 30 eurot on arvestatud kompromissilepingu p-s 5.1 kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 55,52 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 2045,88 eurot ja viivised 1403,65 eurot. Pooled on kompromissilepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kompromissilepingu p-i 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati põhinõudelt arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast, s.o 26. novembrist 2021. Viivisearvestus on hagis toodud ja õige. Sissenõudmiskulud (35 eurot) tekkisid hagejale PlusPlus Baltic OÜ kaudu kostja teadaolevale aadressile kolme meeldetuletuskirja saatmisega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3). Edasiulatuvat seadusjärgset viivist on hagejal õigus nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi (koosmõjus VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega) lepingujärgses määras.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis hagi 25. novembri 2022 määrusega menetlusse ning toimetas hagi koos vastamiskohustusega kostjale kätte viimase tööandaja kaudu (TsMS § 322 lg 2). Tööandjalt saadud kinnituslehe kohaselt sai kostja nimetatud kohtudokumendid kätte allkirja vastu
17.jaanuaril 2023. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Seega saabus kostja kirjaliku vastuse tähtaeg 31. jaanuaril 2023. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
3(5)
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga) ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida kompromissilepingust (võlatunnistusest) tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – leping nr 24984128, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot (koos käibemaksuga). Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund). Hageja menetluskulud kokku on 560 eurot (490 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 50 eurot). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksukäsu kiirmenetluse kulu suurus on sätestatud seaduses. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele.
4(5)
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.