Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R K vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5437,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja R K (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista R K (K; isikukood xxxxxxxxxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja LHV Finance AS-i ja R K vahel 29. augustil 2019 sõlmitud väikelaenu lepingust nr 2543154 tulenev võlgnevus 3986,42 eurot, intressid 229,40 eurot, viivis 393,39 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Mõista R K Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3986,42 eurolt alates 7. juunist 2022 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Mõista R K Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 655 eurot, sh riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 60 eurot.
6.Kohustada R K tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
1(4)
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 6. juunil 2022 Pärnu Maakohtule R K (kostja) vastu hagi, milles palub mõista koostjalt enda kasuks välja LHV Finance AS-i ja R K vahel
29.augustil 2019 sõlmitud väikelaenu lepingust nr 2543154 tulenev võlgnevus 3986,42 eurot, intressid 229,40 eurot, viivis 393,39 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot, samuti hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 3986,42 eurolt alates
7.juunist 2022 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgset viivist.
2.Nõude aluseks on LHV Finance AS-i ja R K vahel 29. augustil 2019 sõlmitud väikelaenu leping nr 2543154 (leping), mille alusel kostja sai laenu 5000 eurot intressimääraga 19,90% aastas. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 20.-ks kuupäevaks, suurima igakuise maksega summas 180,28 eurot alates 20.oktoobrist 2019 kuni viimase osamakseni 20. septembril 2025 summas 119,49 eurot. Kostja maksegraafikust tulenevaid laenu tagasimakse kohustust ei täitnud. LHV Finance AS ütles lepingu kehtivalt üles ja luges kogu laenu tagasimakse tähtaja saabunuks 6. detsembril 2021. 17. detsembril 2021 loovutas LHV Finance AS kostja vastu lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati kirjalikult ka kostjat. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja lepingujärgne põhivõlg 3986,42 eurot ja intressivõlg 229,40 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivised (393,39 eurot) on arvestatud alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni lepingus kokkulepitud määras 19,90% aastas. Sissenõudmiskulud (35 eurot) tekkisid hagejale PlusPlus Baltic OÜ kaudu kostja teadaolevale aadressile kolme meeldetuletuskirja saatmisega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3). Edasiulatuv seadusjärgset viivist on hagejal õigus nõuda 2(4)
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi (koosmõjus VÕS § 113 lg 1 teise lausega) seadusjärgses määras.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis hagi 12. juuli 2022 määrusega menetlusse ning toimetas hagi koos vastamiskohustusega kostjale kätte viimase tööandaja kaudu (TsMS § 322 lg 2). Tööandjalt saadud kinnituslehe kohaselt sai kostja nimetatud kohtudokumendid kätte allkirja vastu
17.jaanuaril 2023. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Seega saabus kostja kirjaliku vastuse tähtaeg 31. jaanuaril 2023. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1).
3(4)
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja märkis, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga) ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenuleping tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – leping nr 2543154, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot (koos käibemaksuga). Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 60 eurot koos käibemaksuga (50 eurot x 1 tund + 20%). Hageja menetluskulud kokku on 655 eurot (595 eurot riigilõiv + 60 eurot õigusabikulud (koos käibemaksuga). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.