Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 01.02.2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-138017 Tsiviilasi OÜ Europark Estonia hagi A M vastu leppetrahvi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 40 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Europark Estonia (reg nr 10811490, Tartu mnt 16b, Tallinn, e-post: [email protected]); hageja volitatud esindaja Berit Asuküla (EFTA Legal OÜ, Sõbra 61, Tartu, e-post: [email protected]); kostja A M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, e-post:) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Välja mõista A M 40 eurot OÜ Europark Estonia kasuks. 2.Jätta OÜ Europark Estonia menetluskulud A M kanda. 3.Välja mõista A M menetluskulud 340 eurot OÜ Europark Estonia kasuks. 4.Kohustada A M tasuma viivist menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni OÜ Europark Estonia kasuks. 5.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. A M võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Kostja oli sõiduki reg nr xxxxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 30.06.2020. Sõiduk pargiti 30.06.2020 Tartu mnt 1, Tallinn, s.o hageja opereeritavale parkimisalale, parkimistingimusi rikkudes. Parkimisega esitas kostja nõustumuse hageja parkimistingimuste pakkumusele. Parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Leppetrahvinõue on tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot sissenõudekulud; menetluskulud 340 eurot, viivis menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 27.01.2023. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kusetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta : sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kohus on otsuse vormistamisel lähtunud TsMS § 444 lg-st 3, mille kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 5.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.Hageja palub välja mõista riigilõivu 100 eurot hagiavalduselt, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 220 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 2 t ulatuses, tunnitasuga 110 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid. 7.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja taotlus, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on põhjendatud. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja hageja lepingulise esinduse kulud summas 220 eurot ja viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.