Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
979,54 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806 esindajad Hageja lepinguline esindaja: T. I. Kostja: R. V., isikukood xxx; e-post: xxx Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Mõista R. V. ́ilt välja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku 843,21 eurot, millest põhivõlgnevus 622,51 eurot, enne 28.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 99,28 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, viivis põhinõudelt (622,51 eurot) alates 11.11.2021 kuni 16.06.2022 summas 81,42 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Mõista R. V. ́ilt välja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 622,51 eurot alates 17.06.2022 kuni põhinõude tasumiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte enam kui põhinõude 622,51 euro ulatuses.
Määrata aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 685 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu hagimenetluses 420 eurot.
6.Mõista R. V. ́ilt välja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud kokku summas 685 eurot.
7.R. V. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 685 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. V. vastu 842,76 euro võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 25.05.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 25.05.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik R. V. esitas 25.05.2022 ja 03.06.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 09.06.2022 määrusega anti nõue R. V. vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 16.06.2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse R. V. vastu põhivõlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 622,51 eurot, enne 28.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 99,28 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, viivise põhinõudelt 622,51 eurot alates 11.11.2021 kuni 16.06.2022 summas 81,42 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist põhinõudelt alates 17.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2021 kompromisslepingu/võlatunnistuse nr xxx. Hageja omas kostja vastu nõuet tulenevalt Partner kuukaardi lepingust nr xxx, 04.07.2020, mille alusel kostja võlgnes hagejale 622,51 eurot ja viivist summas 100,28 eurot. Kuivõrd kostja võlgnevust kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivisenõudest summas 1 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromisssummas 721,79 eurot (622,51 eurot + 99,28 eurot). Eelnimetatud summale lisandus lepingu p-s 5.1 sätestatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot.
2(9)
Pooled on lepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromisssummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Lepingu sõlmimisel hoiatati kostjat, et juhul, kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kogu kompromisssumma jäägi kohest tasumist. Hageja luges kompromisssumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.11.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates.
Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt 622,51 eurot alates lepingu lõpetamisele järgnevast päevast 11.11.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.06.2022 ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt määras 0,06% kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Hageja on volitatud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 19.11.2021, 14.02.2022, 02.05.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot.
Hageja tõi 19.09.2022 vastuses täiendavalt esile, et kohtule esitatud 28.09.2021 kompromissleping/võlatunnistus nr xxx on deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes, sest kostja kinnitab selle lepingu punktis 1.1, et tal on varasemast 04.07.2020 Partner kuukaardi lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 622,51 eurot ja viivise võlgnevus summas 100,28 eurot. VÕS § 30 tuleneb, et kui võlatunnistuse eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine (mitte uue kohustuse loomine), on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Hagejal ei ole kohustust tõendada eelnevast lepingust tekkinud võlgade kirjeldust ja arvutuskäiku. Hageja on arvamusel, et kostja peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või see on lõppenud ning hagejal ei ole vaja võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse.
Samuti märkis hageja 19.09.2022 vastuses, et leping lõppes kostja-poolse lepingu rikkumisega ning lepingu p 3.1 alusel. Kostja rikkus lepingut nr xxx sellega, et jättis tasumata osamaksed. Kostja ei ole hagejale tasunud kompromissilepingu alusel ühtegi osamakset. Hagejal oli lepingu nr xxx p 3.1 ja 3.3 alusel seega õigus lugeda leping üles öelduks ja kompromissisumma VÕS § 195 lg 5, § 189 lg 1 ja § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks muutunuks hiljemalt 10.11.2021 osamakse tähtaja möödumisest. PlusPlus Capital AS on võlgnevuse sissenõudmiseks pöördunud kohtuvälise esindaja poole, kes on esitanud teenuse eest arve, mis sisaldab sissenõudeteenuse osutamist. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ning taotleb VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude väljamõistmist kostjalt.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja leiab 15.08.2022 vastuses, et võlatunnistus on vale, kuna põhisumma ja viivised ei vasta tegelikkusele. Partner kuukaardi lepingu alusel on põhisumma 495,9€ ja viivised 7,39€, kogusummas 503,29 eurot. Kostja on korduvalt palunud põhisumma võlgnevust tõendada, kuid on saanud vastuseks, et alusdokumendid on kadunud ja neid ei ole võimalik taastada. Hagejal tuleb tõendada põhisumma ja viiviste suurust. Kuna summad kompromissleppes on alusetud, siis kostja vaates muutub vastav leping kehtetuks ja on 3(9)
võrreldav alusetu rikastumisega. Iseseisev kohustus ei saa tekkida umbmääraste summade alusel, mis on võetud hageja suva järgi. PlusPlus kapitali näol on tegemist võlgu kokku ostva asutusega ja nende ärikasum tekib võlgade sissenõudmises, seega nende tekkinud kulud on nende ärikulud ja ei kuulu kostja poolt hüvitamisele, kuna mingeid teenuseid kostja hagejalt saanud ei ole. Samuti leiab kostja, et hageja viivisearvestus on vale, kuna põhisumma on vale, kostja palub kohtul jätta viivised välja mõistmata, kuna hageja ei kanna sellega kahjusid vaid teenib kasumit põhisummalt mis hagejale tasutakse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
11.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Kohus analüüsib esmalt, kas hagejal on tekkinud kohustuse täitmise nõudeõigus (I), lahendab viivisenõude (II), lahendab sissenõudekulu nõude (III) ning jaotab menetluskulud koos nende rahalise suuruse kindlaksmääramisega (IV). I
Kompromissleping/võlatunnistusest tulenev nõue
13.Hageja poolt esitatud dokumentaalsele tõendile tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et pooled sõlmisid 28.09.2021 kirjaliku kompromissileping/võlatunnistuse nr xxx (dtl 24-26). Eelnimetatud võlatunnistuse p 1.1 järgi omab võlausaldaja kokkuleppe sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt Tallinna Kaubamaja Grupp AS-lt (dtl 24). Nõue koosneb põhiosanõudest 622,51 eurot ja viivitusintressinõudest 100,28 eurot. Nõue tuleneb Partner kuukaardi lepingust nr xxx, 04.07.2020 (dtl 24). Võlatunnistuse p-s 2.2 on pooled leppinud kokku, et võlgnik tunnustab käesolevaga lepingu p 1.1 toodud võlausaldaja nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes) (dtl 24).
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Nimetatud sättest tuleneb, et kui võlatunnistuse eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine (mitte uue kohustuse loomine), on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja allkirjastatud kompromissleping/võlatunnistuse p-s 1.1 kinnitab hageja, et omab kostja vastu nõuet, mille ta on omandanud esialgselt võlausaldajalt Tallinna Kaubamaja Grupp AS-lt ning nõue tuleneb Partner kuukaardi lepingust nr xxx, 04.07.2020 (dtl 24). Kohus leiab, et käesoleval juhul põhineb hageja nõue deklaratiivsel võlatunnistusel, millega kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu hageja ees.
4(9)
15.Kostja hinnangul on võlatunnistus vale, kuna põhisumma ja viivised ei vasta tegelikkusele ning kostja on seisukohal, et hagejal tuleb tõendada põhisumma ja viiviste suurust. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis võiks seada kahtluse alla võlatunnistuse kehtivuse. Kohus märgib, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul ei ole võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Seejuures võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises (Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.4). Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki (Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.3).
16.Kohus loeb tuvastatuks, et vastavalt kompromissleping/võlatunnistuse nr xxx p-le 1.1. ja 2.2 kinnitas kostja võlgnevust hageja ees, sh seda, et hageja oli vaidlusaluse nõude omandanud Tallinna Kaubamaja Grupp AS-lt ning nõue tuleneb Partner kuukaardi lepingust nr xxx, 04.07.2020 (dtl 24). Sama võlatunnistuse p-s 1.1 kinnitas kostja, et nõue koosneb põhiosanõudes 622,51 eurot ja viivitusintressinõudest 100,28 eurot (dtl 24). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud asjaolude kinnitamisega loobus kostja nende asjaolude osas vastuväidete esitamisest, seega loobus kostja kompromissleping/võlatunnistuse nr xxx p-s 1.1 sisalduva kinnituse andmisega vastuväidetest võla suurusele (dtl 24). Eelnimetatud asjaolud on muutunud vaieldamatuks ka siis, kui kostja suudaks tõendada vastupidist. Kuivõrd vastupidisel juhul säiliks kostjal õigus eelnimetatud faktilisi asjaolusid vaidlustada ning poolte sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus ei täidaks oma eesmärki, s.o muuta vaidlusalused asjaolud vaieldamatuks ning lihtsustada seeläbi võla sissenõudmist. Hageja omandas vaidlusaluse nõude kostja vastu Tallinna Kaubamaja Grupp AS-lt ning seetõttu ei pruugi hageja kõigi võla tekkimise asjaoludega kursis olla (sh eelnimetatud asjaolusid kinnitavaid tõendeid enda valduses omada). Lähtudes deklaratiivse võlatunnistuse eripärast lasus kostjal kohustus tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, v.a nende asjaolude osas, millest kostja deklaratiivset võlatunnistust andes loobus. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Puutuvalt kostja esitatud Partner kuukaardi arvesse, märgib kohus, et see kajastab tasumisele kuuluvat summat 31.07.2021 seisuga, kuid võlatunnistus suuremas summas võlgnevuse kohta on sõlmitud kaks kuud hiljem, s.o 28.09.2021.
17.Kompromissleping/võlatunnistuse nr xxx p 1.1 kohaselt on viivitusintressinõue 100,28 eurot (dtl 24), millest hageja osaliselt loobus summas 1 euro, seega on enne 28.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 99,28 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte 28.09.2021 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistuse nr xxx sõlmimise/allkirjastamisega loobus kostja vastuväidetest põhivõlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise osas. Täiendavalt märgib kohus, et poolte sõlmitud kompromissleping/võlatunnistuse nr xxx ps 3.2 leppisid pooled kokku, et maksekohustuse rikkumisel nõustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromisssummalt. Viivist hakatakse arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Lepingu allkirjastamisega võlgnik kinnitab, et viivise määr on temaga läbi räägitud, ta on 5(9)
selgitustest aru saanud ning tema hinnangul on see mõistlikus suuruses (dtl 25). Seega on pooled viivisemääras 0,06% päevas kirjalikult kokku leppinud.
18.Poolte vahel 28.09.2021 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistuse nr xxx p 1.1 järgi koosneb hageja nõue kostja vastu põhiosanõudest 622,51 eurot ja viivitusintressinõudest 100,28 eurot (dtl 24). Sama lepingu p 5.1 järgi lisandub kohustuse hulka lepingu sõlmimise tasu 10 eurot (dtl 25), mille osas pooltel käesoleval hetkel vaidlust ei ole. Lepingu p 3.1 järgi juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub kompromisssumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu kompromisssumma tervikuna tasumist (dtl 25). Lepingu p 3.2 järgi maksekohustuse rikkumisel nõustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakatakse arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast (dtl 25).
19.VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse rikkumise korral selle täitmist.
20.Hageja väitel kostja rikkus kompromisslepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ning kokkulepitud ulatuses, mistõttu luges hageja kompromisssumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.11.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et oleks maksegraafikut nõuetekohaselt täitnud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hagejal oli õigus kompromissleping erakorraliselt üles öelda.
21.Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte 28.09.2021 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistuse nr xxx sõlmimise/allkirjastamisega loobus kostja vastuväidetest põhivõlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 108 lg 1 nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 622,51 eurot, enne 28.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 99,28 eurot ning lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. II
Viivis
22.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
23.Viivisenõude kohaldamise eelduseks on võlgniku vastutus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kohus on teinud kindlaks, et kostja on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivitusest ning hageja viivisenõude eeldus on seega täidetud.
24.Hageja on esitanud hagiavalduses viivisearvestuse, kus viivisenõue on arvestatud kompromisssumma põhinõudelt 622,51 eurot lepingujärgses määras 6(9)
kompromissleping/võlatunnistuse nr xxx p-st 3.2 tulenevalt 0,06% päevas alates 11.11.2021, s.o lepingu lõpetamisele järgnevast päevast kuni 16.06.2022, s.o hagiavalduse esitamiseni, mis teeb kokku 81,42 eurot (dtl 21). Kohus loeb hageja viivisearvestuse õigeks ning mõistab vastava summa kostjalt välja.
25.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 17.06.2022 kuni põhikohustuse täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude kuni 16.06.2022, rahuldab kohus TsMS § 367 alusel esitatud nõude alates 17.06.2022 kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (622,51 eurot) ulatuses. III Sissenõudekulud
26.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS § 1132 lg 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
27.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja on kostjale saatnud 3 tasulist kirja, s.o 19.11.2021, 14.02.2022 ja 02.05.2022 (dtl 27-29), millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 20 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta. Hageja nõue on 500-1000 euro vahemikus. Seega kuulub ka hageja sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 alusel summas 30 eurot kostjalt väljamõistmiseks rahuldamisele. IV Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
29.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
30.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 685 eurot, mis koosneb riigilõivust 245 eurot,
7(9)
maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja õigusabikulust kohtumenetluses 420 eurot (sh käibemaks). Käesolevas tsiviilasjas on kohtumenetluses õigusteenust osutatud dokumentide komplekteerimisel ja analüüsimisel 1,5 tunni ulatuses summas 150 eurot (ilma käibemaksuta) ning hagiavalduse koostamisel ja esitamisel 2 tunni ulatuses summas 200 eurot (ilma käibemaksuta), st tunnihinnaga 100 eurot. Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kokku on seega hageja kulu esindajale 420 eurot (sh käibemaks). Kostja on 15.08.2022 vastuses märkinud, et hageja õigusabikulud tuleb jätta hageja kanda ning maksimaalselt 1h töö eest on viidatud summa liiga suur.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
32.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 245 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 245 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 lg 7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetlusekulude hulka (TsMS § 172 lg 9 III lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.
34.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
35.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-6513 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
36.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. 8(9)
Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Hageja on kohtule esitanud 16.06.2022 hagiavalduse koos lisadega ning 19.09.2022 seisukoha kostja vastusele (sh kompromisspakkumisega). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kohus lahendab asja kirjalikus lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Kohus võtab arvesse, et õigusteenuse osutamine hõlmab lisaks menetlusdokumendi koostamisele ka materjalidega tutvumist ja õiguslikku analüüsi. Kohus loeb, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 3,5h. Kohus loeb põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu suuruse 100 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 420 eurot (3,5 x 100 + käibemaks = 420 eurot).
38.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
39.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.