Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 01.02.2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-111708 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi R K vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 2307,75 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Aktiva Finants (reg nr 10746479, asukoht Tallinn, A.Weizenbergi 20); hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (Julianus Õigusbüroo OÜ, Tallinn, A.Weizenbergi 20, e-post: [email protected]); kostja R K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx x-x, xxxxxxxx, xxxxx xxxx, e-post: Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Välja mõista R K võlgnevus 1601,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 325,90 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks. 2.Välja mõista R K viivis 0,065% aastas põhinõude jäägilt 1601,85 eurot alates 30.08.2022 kuni täitmiseni OÜ Aktiva Finants kasuks. 3.Jätta Osaühingu Aktiva Finants menetluskulud R K kanda. 4.Välja mõista R K menetluskulud 830 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks. 5.Välja mõista R K väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses OÜ Aktiva Finants kasuks. 6.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. R K võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Pooled sõlmisid 21.01.2021 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu. Kostja nõustus, et alates võlatunnistuse andmisest saab võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude, tuginedes üksnes võlatunnistusele. Kostja võlatunnistuses tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja palub: 1. mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 1601,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 325,90 eurot; 2. Mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 30.08.2022 kuni põhinõude 1601,85 eurot täitmiseni 0,065% aastas; 3. Mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 350 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot; 4. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 31.01.2023. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus 1.VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMs § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summani kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kohus on otsuse vormistamisel lähtunud TsMS § 444 lg-st 3, mille kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 5.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.Hageja palub välja mõista riigilõivu 350 eurot hagiavalduselt ning lepingulise esinduse kulud summas 480 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 4,80 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid. 7.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja taotlus, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on põhjendatud. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 350 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 480 eurot ja viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.