Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 01.02.2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-19321 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi J K vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 318,18 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Haigekassa (reg nr 74000091, Lastekodu 48, Tallinn); hageja lepinguline esindaja Pille Pihler (e-post: [email protected]); kostja J K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxx x, xxxxxxxxx xxxx) Resolutsioon 1.Välja mõista J K 318,18 eurot Eesti Haigekassa kasuks. 2.Jätta menetluskulud J K kanda. 3.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Eesti Haigekassa esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. J K võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 318,18 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 25.01.2023. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus 1.Ravikindlustushüvitis on ravikindlustuse seaduse § 25 lg 1 kohaselt kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel haigekasse ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud ning rahasumma, mida haigekasse on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 sätestab, et haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 2.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kohus on otsuse vormistamisel lähtunud TsMS § 444 lg-st 3, mille kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kindlaksmääramisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.