Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-22-9545
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi P. T., A. T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
192 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: M. S. ([email protected]); Kostja I: P. T. (isikukood xxxx); Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaidar Sultson (e-post: [email protected]); Kostja II: A. T. (isikukood xxxx; viimane teadaolev elukoht xxxx; e-post: xxxx).
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
24.01.2023 Hageja volitatud esindaja M. S. Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt I P. T. hageja AS SEB Pank kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 192 000 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 150 352,52 eurot ja viivisest summas 41 647,48 eurot. Eelmises lauses märgitud võlgnevus 192 000 eurot on kostjalt I P. T. välja mõistetud solidaarselt kostjaga II A. T., kellelt mõisteti Harju Maakohtu 27.10.2022 tagaseljaotsusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-9545 hageja AS SEB kasuks välja võlgnevus 192 000 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja I P. T. kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt I P. T. hageja AS SEB Pank kasuks välja menetluskulud 2 520 eurot. Eelmises lauses märgitud menetluskulud 2 520 eurot on kostjalt I P. T. välja mõistetud solidaarselt kostjaga II A. T., kellelt mõisteti Harju Maakohtu 27.10.2022 tagaseljaotsusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-9545 hageja AS SEB kasuks välja menetluskulud 2 520 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 29.06.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse P. T. (kostja I) ja A. T. (kostja II) vastu võla nõudes. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja I sõlmisid käenduslepingu nr xxxx, millega kostja I võttis kohustuse vastutada solidaarselt A OÜ (pankrotis, põhivõlgnik) 26.04.2013 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste eest kuni 200 000 euro ulatuses. Hageja ja kostja II sõlmisid käenduslepingu nr xxxx, millega kostja II võttis kohustuse vastutada solidaarselt põhivõlgniku 26.04.2013 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste eest kuni 200 000 euro ulatuses.
2.Laenu tagastamise ja laenulepingust nr xxxx tulenevate kõrvalnõuete tasumise tähtpäev saabus 02.07.2019, mil lepingust tulenevad kohustused muutusid täies ulatuses sissenõutavaks. Harju Maakohtu 09.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutati välja põhivõlgniku pankrot. Pankrotimenetluses (tsiviilasja nr xxxx) koostatud jaotusettepaneku alusel laekus 19.11.2021 hüpoteegi realiseerimisest 96 359,40 eurot, mis kanti lepingu põhiosanõude, intressivõlgnevuse ja teenustasu katteks. Põhivõlgnik laenulepingust nr xxxx tulenevat kohustust täitnud ei ole ning käenduslepingutes on kokku lepitud põhivõlgniku ja käendajate solidaarne vastutus. Seega on hageja õigustatud nõudma laenulepingujärgse võlgnevuse tasumist nii põhivõlgnikult kui ka laenu käendajatelt (kostjalt ja kostjalt II).
3.Hageja edastas 09.12.2021 kostjale I ja kostjale II nõuded võlgnevuse tasumiseks. Seisuga 09.12.2021 oli laenulepingust tulenev võlgnevus järgmine: laenu põhiosa – 158 352,52 eurot ja viivis – 102 283,57 eurot. Kostja I tasus läbirääkimiste tulemusel 27.04.2022 käenduskohustuse katteks summa 8 000 eurot. Hagiavalduse seisuga on laenulepingust nr xxxx tulenev laenu põhisumma võlgnevus 150 352,52 eurot ja viivis 102 283,57 eurot. Kuivõrd käendajate vastutuse piirsumma on 200 000 eurot ning käenduskohustuse katteks on laekunud 8 000 eurot, siis koosneb hagiavalduse nõue põhiosa võlgnevusest 150 352,52 eurot ja vähendatud viivisenõudest 41 647,48 eurot, kokku 192 000 eurot. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt ASi SEB Pank kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 192 000 eurot.
2-22-9545
4.Hageja 31.08.2022 menetlusdokumendi kohaselt käendaja kostja I on ühtlasi põhivõlgniku üks omanikest ning äriühingu tegevus oli seetõttu tema kontrolli all ning sellest tulenevalt on kostja I eelduslikult teadlik põhivõlgnikuga seonduvatest kõikidest asjaoludest, mh laenulepingu ülesütlemisest 02.07.2019 ning teates oli märgitud ka kui palju võlgnes põhivõlgnik hagejale põhi, intressi- ja viivisvõlana ning muude võimalike kõrvalnõuetena. Ülesütlemise teade on edastatud ka kostjale I ja kostjale II ning hageja eeldas, et nõude sissenõutavaks muutumise küsimuses ei ole kostjaga I mingit vaidlust. Samuti oli kostja I informeeritud põhivõlgniku pankrotimenetlusest, sh hageja esitatud ka tunnustatud nõuetest. Kostja I kui põhivõlgniku omaniku tolleaegsest esindajast sai põhivõlgniku pankrotimenetluses pankrotitoimkonna liige ning kõik menetluse asjaolud seega teada ning kättesaadavad.
5.Lähtudes pankrotiseadusest lõpetas hageja pärast pankroti väljakuulutamist põhivõlgniku vastu suunatud nõuetelt, sh laenulepingu xxxx põhinõudelt, viivise arvestamise. Harju Maakohtu 09.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutati välja põhivõlgniku pankrot ning hageja on arvestanud viivist kuni 08.09.2019. Pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku alusel laekus 19.11.2021 hüpoteegi realiseerimisest 205 020 eurot. Nagu hageja kostjale I selgitas 20.01.2022 e-kirjas - jagati hüpoteegi realiseerimisest saadu proportsionaalselt kõikide hüpoteegiga tagatud laenulepingute nõuete katteks. Proportsionaalse jagamise tulemusel kanti lepingu nr xxxx põhiosaja intressivõlgnevuse ning teenustasu katteks 96 359,40 eurot (356 995,49 – 96 359,40 = 260 636,09). Proportsionaalne jagamine tähendab seda, et laekumine jagati proportsionaalselt kõikide hüpoteekidega tagatud laenulepingute nõuete vahel.
6.Hageja ja kostja I pidasid läbirääkimisi, mille käigus edastas hageja kostjale I täiendavalt kõik soovitud dokumendid ning vastas täpsustavatele küsimustele. Hageja ja kostja I sõlmisid 20.05.2022 kokkuleppe, millega kostja I tunnistas käenduslepingust tulenevat kohustust täielikult käenduse piirsummas 200 000 eurot, kuid ei tasunud kokkulepitud tähtajaks kogu kokkulepitud summat ega vastanud pärast 30.05.2022 saadetud e-kirja enam telefonile ega e-kirjadele (läbirääkimiste käigus suhtles pank kostjaga I samal telefoninumbril ja e-posti aadressil).
7.Kuivõrd nõue käendajatele saadeti 09.12.2021, siis on nõudes kajastatud võla suurus sama kuupäeva seisuga. Nõude suurus fikseeriti küll pankroti väljakuulutamise seisuga, kuid kuivõrd põhivõlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku alusel laekus raha, nõue vähenes. Hageja kinnitab, et põhivõlgniku kohustus ei ole rahuldatud põhivõlgniku ja Sihtasutuse KredEx poolt antud tagatiste arvelt. Nagu käendajad kinnitasid sihtasutusele vastava kinnituse allkirjastamisega, on nad teadlikud asjaolust, et ”sihtasutuse vastutus on täiendav Laenusaaja ja Laenusaaja kohustusi tagavate isikute vastutusele ning Sihtasutus täidab Käenduslepingust tulenevad kohustused üksnes juhul, kui Pank ei saa nõuet Laenusaaja ja Laenusaaja kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu rahuldada” ning ”... samuti nõustuvad Laenusaaja ja Laenusaaja kohustusi tagavad isikud, tagasivõtmatult, et Sihtasutus ei vastuta Panga ees solidaarselt Laenusaaja ja Laenusaaja kohustusi tagavate kolmandate isikutega“. Seega sihtasutuse väljamaksekohustus tekiks siis, kui teiste allikate (põhivõlgniku vara ning muud tagatised, mh kostja I ja kostja II käendus) arvel nõuet rahuldada ei saa – üldreeglina peavad kõik varad ja tagatised olema enne realiseeritud ning nende arvel vähendama tagastamata krediidi põhiosa. Käesoleval juhul katab käenduskohustuse maksimum suurus põhivõlgnevuse summa täielikult ning kuna sihtasutuse käendus tagab üksnes põhisummat, siis ei teki sihtasutusel väljamakse kohustust.
8.Hageja 07.12.2022 vastuse järgi kostja I märgib viidates VÕS 88 lg punktile 1, et kui võlgnik
2-22-9545 ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kostjale I teadaolevalt oli ASi SEB Pank kogu võlanõue pankroti välja kuulutamisel summas 742 459,78 eurot, sh nt põhivõlgnikuga sõlmitud lepingud nr xxxx ja xxxx (nõue kokku 317 895,22 eurot), mis lõppesid ja muutusid sissenõutavaks 01.06.2019 – seega kronoloogiliselt enne kui kostjate tagatav laenuleping sai 02.07.2019 üles öeldud. Pankrotimenetlusest laekunud 205 020 eurot hüpoteegi realiseerimisest ning kui järgida kostja I mõttekäiku ja arvestada kogu saadu esimestena sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks (317 895,22 - 205 020), tuleb tõdeda, et see ei oleks vabastanud kostjat I käenduskohustuse täitmisest, sest kostja I käendatava laenulepingu katteks ei oleks vahendeid jätkunud.
KOSTJA I VASTUVÄITED
9.Kostja I vaidles 11.08.2022 vastuses hagile tema vastu esitatud nõudele vastu. Hageja ja A OÜ (põhivõlgnik) sõlmisid 26. aprillil 2013. a. laenulepingu nr xxxx, millel on kokku viis lisa, hageja on koos hagiavaldusega kohtule esitanud neli lisa. Lisa nr 01 on sõlmitud 02. mail 2013. a., lisa nr 01 (numeratsioon parandati lisa nr 03 sõlmisega, lisa õige number on 02) on sõlmitud 16. mail 2012. a., lisa nr 03 on sõlmitud 02. juulil 2015. a., lisa nr 04 on sõlmitud 28. märtsil 2016. a.
10.Laenulepingu alusel laenas hageja põhivõlgnikule 389 380 eurot tagastamise tähtajaga 25. aprillil 2020. a. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid esimese järjekoha hüpoteek Xxxx II kinnistule (registriosa xxxx) hüpoteegisummaga 562 422,51 eurot, I ja II järjekoha kommertspandid kokku summas 54 324,90 eurot, Sihtasutus KredEx poolt antud muu tagatis. 02. mail 2013. a. sõlmitud laenulepingu lisa nr 01 kohaselt lisati põhilepingusse eritingimusena punkt 9.1.2.3, mille täitmata jätmisel on laenuandjal õigus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks või leppetrahvi nõudmiseks, järgmises sõnastuses: „Hiljemalt 15.05.2013 ei ole Lepingust tulenevate Laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks Panga kasuks sõlmitud käenduslepinguid Panga ja P. T.’e ning Panga ja A. T.’i vahel, mõlema käendaja vastutuse maksimumsummaga vähemalt 200 000 eurot.“
11.Kostja I sõlmis hagejaga 16. mail 2013 käenduslepingu nr xxxx (tekstis on kuupäevana märgitud 30. aprill 2013). Käendaja tagab laenulepingust nr xxxx tulenevat põhivõlgniku kohustust summas 389 380 eurot tähtajaga 25. aprill 2020. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 200 000 eurot. 17. mail 2013. a. sõlmitud laenulepingu lisa nr 01 (numeratsioon parandati lisa nr 03 sõlmisega, lisa õige number on 02) kohaselt on muudetud laenulepingu tagatisi, tagatiste loetelusse on lisandunud käendusleping nr xxxx, mille kohaselt P. T. käendab laenulepingust tulenevaud kohustusi 200 000 euro ulatuses (laenulepingu p 5.1.4.), ja käendusleping nr xxxx, mille kohaselt A. T. käendab laenulepingust tulenevaid kohustusi 200 000 euro ulatuses.
12.02. juulil 2015 sõlmitud laenulepingu lisa nr 03 kohaselt muudeti laenulepingu põhitingimusi, suurendati laenusummat 30 000 euro võrra, kokku uus laenusumma 419 380 eurot, ja lisati eritingimusena p 9.1.1.2., mis piiras osanike õigusi osa võõrandamiseks hagejaga kooskõlastamata. 02. juulil 2015. a. sõlmisid hageja ja kostja 1 käenduslepingu lisa nr 01 (tekstis on kuupäevaks märgitud 01. juuli 2015. a.), seoses laenulepingu muudatustega on laenulepingust tulenev kohustus 419 380 eurot. Käendajana kinnitas kostja I, et on tutvunud 01. juulil 2015. a. sõlmitud laenulepingu lisaga nr 03 ja on teadlik laenulepingus tehtud muudatustest. Lisaks on
2-22-9545 pooled kokku leppinud, et lepingu alusel hageja kasuks antud käendus kehtib täies ulatuses edasi ka pärast käendusega tagatava nõude muutumist või uue nõude lisandumist ning laieneb kõigile muudatustest tulenevatele täiendavatele kohustustele.
13.28. märtsil 2016. a. sõlmitud laenulepingu lisa nr 04 (tekstis on kuupäevaks märgitud 17. märts 2016. a.) kohaselt suurendati laenusummat 65 000 euro võrra, uus laenusumma 484 380 eurot, tagastamata laensumma lisa sõlmimisele eelneval päeval ehk 16. märtsil 2016. a. oli 315 505,60 eurot. 28. märtsil 2016. a. sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu lisa nr 02 (tekstis on kuupäevaks märgitud 17. märts 2016. a.), mille kohaselt on uus laenusumma 484 380 eurot ja tagastamata laenu osa suurus lisa sõlmimisele eelneval päeval ehk 16. märtsil 2016. a. on 315 505,60 eurot. Käendaja kinnitab, et on tutvunud laenulepingu lisaga nr 04 ja on teadlik laenulepingus tehtud muudatustest. Lisaks on pooled kokku leppinud, et lepingu alusel hageja kasuks antud käendus kehtib täies ulatuses edasi ka pärast käendusega tagatava nõude muutumist või uue nõude lisandumist ning laieneb kõigile muudatustest tulenevatele täiendavatele kohustustele. Kostja II sõlmis hagejaga analoogse sisuga käenduslepingu nr xxxx ja lisad.
14.Hageja ei ole esitanud kohtule laenulepingu lisa nr 051 , mille põhivõlgnik ja hageja sõlmisid
08.juunil 2017. a. (tekstis on kuupäevaks märgitud 07. juuli 2017. a.), millega muudeti tagatisi, lisandusid III järjekoha kommertspant summas 100 000 eurot ja IV järjekoha kommertspant summas 207 000 eurot. Laenulepingu lisa nr 05 punkt 7 kohaselt on lisas käendajate poolt allkirjastatud kinnitised: „Käendajana kinnitan, et olen teadlik minu poolt solidaarse vastutuse alusel tagatud kohustuse muutmisest tulenevalt Lisa sõlmimisest. Kinnitan, et olen tutvunud Lisaga kogu selle ulatuses. Kinnitan, et Lepingu täitmise tagamiseks Pangaga sõlmitud käenduslepingu alusel antud käendus kehtib ka pärast käendatava kohustuse muutmist vastavalt Lisale ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele. Kinnitan, et Pangaga sõlmitud käenduslepingu alusel antud käendus kehtib käenduslepingus toodud vastutuse ulatuses ka pärast käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja hiljem antud Lepingu täitmise tagatiste vähenemist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutusest tulenevatele täiendavatele kohustustele.“ Kostja I ei ole kinnitust allkirjastanud.
15.Hageja on esitanud tõendamata väite, et laenulepingust tulenevate kohustuste, laenu tagastamine ja kõrvalnõuete tasumise täitmise tähtaeg saabus 02. juulil 2019. a., mil lepingust tulenevad kohustused muutusid „täies ulatuses“ sissenõutavaks. Hagiavalduse lisaks oleva laenulepingu kohaselt pidi põhivõlgnik laenu tagastama laenutähtpäeval 25. aprillil 2020. a. (laenulepingu p 3.2.). Hageja ei ole selgitanud, mis asjaoludel muutusid laenulepingust tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded sissenõutavaks 02. juulil 2019.
16.Hagiavalduse punktis 1.4 on hageja esitanud tõendamata väite, et põhivõlgnik tunnistati maksejõuetuks Harju Maakohtu 09. septembri 2019. a. määrusega tsiviilasjas xxxx. Põhivõlgniku maksejõuetuks tunnistamise aeg on oluline asjaolu, sest PakrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt on maksejõuetuse üheks tagajärjeks see, et lõpetatakse viivise ja intressi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt.
17.Hageja on esitanud tõendamata väited, et tsiviilasjas xxxx koostatud jaotusettepaneku alusel laekus 19. novembril 2021. a. hüpoteegi realiseerimisest 96 359,40 eurot, mis kanti lepingu põhiosanõude, intressivõlgnevuse ja teenustasu katteks. Hageja ei ole selgitanud, millise hüpoteegi ja kes ja millal realiseeris, Hageja ei ole esile toonud, millises ulatuses loeti 96 359,40 euro laekumisega tasutuks laenulepingust tulenev põhivõlg, mis summades loeti tasutuks intressi- ja
2-22-9545 teenustasuvõlg.
18.Kostja I möönab, et on kätte saanud 09. detsembri 2021 hageja nõude käendajale võlgnevuse tasumiseks, milles kohaselt oli 09. detsembri 2021. a. seisuga põhivõlgniku laenulepingust tulenev võlg hagejale kokku 260 636,09 eurot, sh põhiosa võlg 158 352,52 eurot ja viivis 102 283,57 eurot. Viidatud nõudes on hageja kostjale I selgitanud, et pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku alusel laekus 19. novembril 2021. a. hüpoteegi realiseerimisest 205 020 eurot. Hagiavalduse järgi hüpoteegi realiseerimisest laekus 19.11.2021 tsiviilasjas xxxx koostatud jaotusettepaneku alusel 96 359,40 eurot.
19.Eeldusel, et põhivõlgnik tunnistati maksejõuetuks 09. septembril 2019. a., jääb arusaamatuks, kuidas sai põhivõlgniku laenulepingust tulenevat võla suurust fikseerida seisuga 09. detsembri 2021. a. Vastavalt PankrS §-s § 35 lg 1 p 6 sätestatule lõpetatakse viivise ja intressi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt võlgniku maksejõuetuks tunnistamisel. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud ja põhistanud, mida tähendab „proportsionaalne jagamine“, mille tulemusel loeti laenulepingust tulenev põhivõlgniku kohustus täidetuks 96 359,40 euro ulatuses.
20.Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, kas ja millises ulatuses on põhivõlgniku kohustus rahuldatud põhivõlgniku ja Sihtasutuse KredEx poolt antud tagatiste arvelt. Laenulepingu ja lisade kohaselt tagavad põhivõlgniku laenulepingust tulenevaid kohustusi lisaks käendustele hüpoteek ja neli kommertspanti ning Sihtasutuse KredEx poolt antud tagatis. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millised kohustused on põhivõlgnikul hageja ees ja seega puuduvad eeldused VÕS §de 142 lg 1 ja 145 lg 1 kohaldamiseks, sest käendajatena vastutavad kostjad põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lisaks eelnevale ei ole hageja hagiavalduses selgitanud, kuidas jaguneb põhivõlgniku kohustus solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes. Kuna kostjad ei ole ainsad tagatise andjad, on võimalik, et hagiavalduses esitatud nõue on (osaliselt) üle läinud põhivõlgniku kohustuse täitnud tagatise andjale.
21.Kostja I 01.12.2022 menetlusdokumendi kohaselt hageja ei tõendanud hagiavalduses järgmisi asjaolusid: (i) laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise aeg on 02. juulil 2019. a., laenulepingu kohaselt saabunuks täitmise tähtaeg 25. aprillil 2020. a.; (ii) põhivõlgnik tunnistati maksejõuetuks 09. septembril 2019. a.; (iii) põhivõlgniku pankrotimenetluses (tsiviilasi xxxx) koostati jaotusettepanek; (iv) jaotusettepaneku alusel laekus 19. novembril 2021. a. pankrotipesast hagejale 96 359,40 eurot; (v) 96 359,40 eurot laekus hagejale põhivõlgniku pankrotipesast hüpoteegi realiseerimisest.
22.Hageja ei ole tõendanud, et põhivõlgniku pankrotihalduri poolt kohtule kinnitamiseks esitatud jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud. Hageja ei ole tõendanud kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku alusel hagejale tehtud väljamakse tegemise asjaolusid, ei väljamakse tegemise aega ega hagejale üle kantud summat. Samuti ei ole hageja tõendanud põhivõlgniku maksejõuetuks tunnistamise aega, millest sõltub põhinõudelt intresside ja viiviste arvestamine. Hageja ei ole ei hagiavalduses selgitanud ja tõendanud laenulepingust tuleneva põhivõla kujunemist ja pankrotimenetluses põhivõla tasumist. Menetluses esitatud väidetest võtab kostja I omaks, et tasus käendajale 8000 eurot.
23.Hageja ei ole kohtu ette toonud ja tõendanud, millistest alustest tulenesid hageja teised nõuded põhivõlgniku vastu ja millal need sissenõutavaks muutusid. Hageja ei ole tõendanud, et lisaks laenulepingust tulenevale nõudele põhivõlgniku vastu olid muud hageja nõuded tagatud kinnistule,
2-22-9545
mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa nr xxxx, hageja kasuks seatud hüpoteegiga.
24.Lähtudes VÕS §-s 88 lg 6 p1 sätestatust tuleb põhivõlgniku pankrotimenetluses hagejale väidetavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruse alusel hüpoteegiga koormatud kinnistu müügitulemist 205 020 eurot lugeda tasutuks laenulepingust tulenev põhivõlg 205 202 euro ulatuses. 248 341,02 - 205 202 = 43 139,03 eurot, kui viidatud summast lahutada hageja poolt tasutud 8 000 eurot, ei saa hageja põhinõue olla suurem kui 43 139,03-8000=35 139,02 eurot.
25.Kostja I on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist seoses laenulepingust tulenevate kohustuste tähtajaks täitmata jätmisega, sest vastavalt VÕS §-s 149 lg 5 sätestatule, kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Seega oli kostjal kui käendajal seaduse alusel õigus keelduda põhivõlgniku kohustuste täitmisest kuni põhivõlgniku maksejõuetuks tunnistamiseni ja käendaja ei ole hagiavalduses viidatud perioodil viivitanud käenduskohustuse täitmisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Esmalt märgib kohus, et rahuldas 27.10.2022 tagaseljaotsusega hageja hagi kostja II A. T. vastu. Harju Maakohtu 27.10.2022 tagaseljaotsus jõustus 14.12.2022. Seega lahendab kohus käesoleva otsusega hageja hagi kostja I P. T. vastu. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
27.Kohus loeb esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja ja kostja I sõlmisid käenduslepingu nr xxxx koos lisadega, millega kostja I võttis kohustuse vastutada solidaarselt A OÜ (pankrotis, põhivõlgnik) 26.04.2013 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste eest kuni 200 000 euro ulatuses (tl 5-28).
28.Hageja tugineb sellele, et laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgniku laenu tagastamise ja laenulepingust nr xxxx tulenevate kõrvalnõuete tasumise tähtpäev saabus 02.07.2019, mil lepingust tulenevad kohustused muutusid täies ulatuses sissenõutavaks. Kostja I on ette heitnud, et hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, mis asjaoludel muutusid laenulepingust tulenevad põhija kõrvalnõuded sissenõutavaks 02.07.2019, kui hagi lisaks oleva laenulepingu kohaselt pidi põhivõlgnik laenu tagastama laenutähtpäeval 25.04.2020. Kohus leiab, et viidatud kostja I vastuväide on põhjendamatu. Hageja on esitanud kohtule tõendid laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning vastavad teated on 04.06.2019 saadetud nii põhivõlgnikule kui ka kostjale I käendajana (tl 67-68). Kohus loeb antud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja oli laenulepingu erakorraliselt üles öelnud 02.07.2019 seisuga ning kostja I pidi sellest teadlik olema.
29.Kostja I väitel polevat hageja tõendanud, et tsiviilasjas xxxx koostatud jaotusettepaneku alusel laekus 19.11.2021 hüpoteegi realiseerimisest 96 359,40 eurot, mis kanti lepingu põhiosanõude, intressivõlgnevuse ja teenustasu katteks. Samuti heitis kostja I ette, et hageja ei olevat selgitanud, millise hüpoteegi, kes ja millal realiseeris. Kohus nende kostja I vastuväidetega ei nõustu. Kostja pole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja I oli informeeritud põhivõlgniku pankrotimenetlusest, sh hageja esitatud nõuetest ning kostja I kui põhivõlgniku omaniku ühest tolleaegsest esindajast
2-22-9545 sai põhivõlgniku pankrotimenetluses pankrotitoimkonna liige ning kõik menetluse asjaolud olid kostjale I seega teada ning kättesaadavad.
30.Hageja on asjakohaselt viidanud ka sellele, et käendaja kostja I oli ühtlasi põhivõlgniku üks omanikest ning äriühingu tegevus oli seetõttu tema kontrolli all ning sellest tulenevalt on kostja I eelduslikult teadlik põhivõlgnikuga seonduvatest kõikidest asjaoludest. Kostja I selles osas vastuväiteid ei esitanud, kinnitades 24.01.2023 kohtuistungil mh seda, et kostja oli teatud perioodil põhivõlgniku juhatuse liige (tl 137 pöördel). Samuti kinnitas kostja I kohtuistungil ka vaidluse puudumist selles, et Harju Maakohtu 09.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutati välja põhivõlgniku pankrot ning pankrotimenetluses (tsiviilasja nr xxxx) koostatud jaotusettepaneku alusel laekus hüpoteegi realiseerimisest 96 359,40 eurot, mis kanti hageja poolt lepingu põhiosanõude, intressivõlgnevuse ja teenustasu katteks (tl 138 pöördel). Nimetatud asjaolud olid kostjale ilmselgelt teada juba varasemalt, mida tõendab kostja 29.12.2021 e-kiri hagejale, kus kostja I oli teadlik nii põhivõlgniku laenulepingu tähtajast 02.07.2019 kui ka põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisest 09.09.2019 (tl 97-98).
31.Kohus loeb hageja esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja on kostjale I nõude kujunemist ja nõude aluseid täiendavalt selgitanud ka 20.01.2022 e-kirjas (tl 97-98). Kohtule pole esitatud tõendeid, et kostja I poleks hageja selgitustest aru saanud või oleks vajanud lisaselgitusi. Kostja I möönis ka seda, et on kätte saanud 09.12.2021 hageja nõude kostjale I kui käendajale võlgnevuse tasumiseks, milles kohaselt oli 09.12.2021 seisuga põhivõlgniku laenulepingust tulenev võlg hagejale kokku 260 636,09 eurot, sh põhiosa võlg 158 352,52 eurot ja viivis 102 283,57 eurot (tl 43). Põhivõlgniku ning kostja I võla kujunemist, sh viivise osas, on hageja täiendavalt selgitanud ka hagiavalduses, 31.08.2022 ning 07.12.2022 menetlusdokumendis (vt ka tl 39-42, tl 71-94, tl 124-128).
32.Kostja I on ette heitnud ka seda, et kui põhivõlgnik tunnistati maksejõuetuks 09.09.2019, jääb arusaamatuks, kuidas sai põhivõlgniku laenulepingust tulenevat võla suurust fikseerida seisuga 09.12.2021, sest vastavalt PankrS §-s § 35 lg 1 p 6 sätestatule lõpetatakse viivise ja intressi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt võlgniku maksejõuetuks tunnistamisel. Hageja on sellele vastuväitele põhjendatult vastanud, et lähtudes pankrotiseadusest lõpetas hageja pärast pankroti väljakuulutamist põhivõlgniku vastu suunatud nõuetelt, sh laenulepingu xxxx põhinõudelt, viivise arvestamise. Harju Maakohtu 09.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutati välja põhivõlgniku pankrot ning hageja on arvestanud viivist kuni 08.09.2019 (vt tl 42). Hageja selgitas, et kuivõrd nõue käendajatele saadeti 09.12.2021, siis on nõudes kajastatud võla suurus sama kuupäeva seisuga; nõude suurus fikseeriti küll pankroti väljakuulutamise seisuga, kuid kuivõrd põhivõlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku alusel laekus raha, siis nõue vähenes (vt ka tl 43).
33.Kostja I on ette heitnud veel seda, et hageja ei ole esile toonud, kas ja millises ulatuses on põhivõlgniku kohustus rahuldatud Sihtasutuse KredEx poolt antud tagatiste arvelt. Hageja on selgitanud, et põhivõlgniku kohustus ei ole rahuldatud Sihtasutus KredEx poolt antud tagatiste arvelt kostja I teadmisel ja heakskiidul. Seda asjaolu on hageja ka tõendanud käendajate (sh kostja I) kinnitusega, mille kohaselt käendajad on nad teadlikud ja nõustuvad tagasivõtmatult asjaoluga, et ”sihtasutuse vastutus on täiendav Laenusaaja ja Laenusaaja kohustusi tagavate isikute vastutusele ning Sihtasutus täidab Käenduslepingust tulenevad kohustused üksnes juhul, kui Pank ei saa nõuet Laenusaaja ja Laenusaaja kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu rahuldada” ning ”... samuti nõustusid Laenusaaja ja Laenusaaja kohustusi tagavad isikud tagasivõtmatult, et
2-22-9545
Sihtasutus ei vastuta Panga ees solidaarselt Laenusaaja ja Laenusaaja kohustusi tagavate kolmandate isikutega” (tl 100-101). Eeltooduga on tõendatud, et sihtasutuse väljamaksekohustus saanuks tekkida üksnes siis, kui teiste allikate (põhivõlgniku vara ning muud tagatised, mh kostja 1 ja kostja 2 käendus) arvel nõuet rahuldada ei saa. Kohus nõustub hagejaga, et arusaamatu on kostja I hüpoteetiline arutlus, et „Kuna kostjad ei ole ainsad tagatise andjad, on võimalik, et hagiavalduses esitatud nõue on (osaliselt) üle läinud põhivõlgniku kohustuse täitnud tagatise andjale“. Hageja on selgitanud, et pankrotimenetluses on realiseeritud põhivõlgniku varale seatud hüpoteegid, järgmisena asus hageja realiseerima kostjate käenduskohustust ning nagu kostjad teavad, on sihtasutuse käendus täiendav tagatis (vt tl 65). Kostja I ei ole esile toonud, millisele tagatise andjale ja mis alusel on kostja arvates hagiavalduses esile toodud nõue üle läinud.
34.Vaatamata hageja poolt esitatud põhjendustele ja tõenditele võlgnevuse kujunemise kohta on kostja I valinud lauseituse positsiooni, tekitades nii hagejale kui kohtule tarbetut ajakulu ilmselgelt mõttetute vastuväidetega. Nii näites heitis kostja I hagejale ette, et hageja polevat tõendanud, mis asjaoludel muutusid laenulepingust tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded sissenõutavaks 02.07.2019 või et tõendamata olevat see, et Harju Maakohtu 09.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutati välja põhivõlgniku pankrot. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt oli kostja I nii laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise ajast kui ka põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisest ilmselgelt teadlik juba ammu enne kohtumenetluse algust (vt nt tl 67-68, tl 97 pöördel). Kostja I vastuväidete kohaselt ei olevat samuti võimalik hagiavalduse asjaolude ja hagile lisatud tõendite alusel välja selgitada hageja nõude suurust, sissenõutavaks muutumise aega ja muid vaidluse lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid. Kohus palus 24.01.2023 kohtuistungil kostjal I täpsustada, kas ja millises ulatuses ta hageja poolt esitatud nõude olemasolule jätkuvalt vastu vaidleb ja mis kostja vastuväiteid tõendab. Kohus viitas kohtuistungil ka sellele, et hagi lisadena 4 ja 5 on esitatud laenulepingu xxxx laenumaksete aruanne ja viivisearvestus ning küsis kostjalt I, kas miski selles arvestuses on kostja I arvates vale ja kas põhivõlgnik või kostja I on tasunud midagi rohkem kui hageja poolt on näidatud? Vastuseks sellele küsimusele kostja I ei väitnud ega põhistanud arusaadavalt, et hageja esitatud nõuete arvestus oleks vale või et kostja I või teised isikud oleks hagejale tasunud rohkem kui hagis näidatud (tl 137 pöördel).
35.Kostja I möönis küll kohtuistungil oma käenduskohustusest tuleneva võla olemasolu, kuid lauseituse positsioonist lähtuvalt ei täpsustanud, milline on kostja I arvates tema võla suurus. Kohus märgib, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on asjakohaselt viidanud ka kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistele, mille p 9.2. kohaselt „Professionaalsed esindajad väldivad lauseituse ja laustõendamatuse positsiooni ning esitavad kohtule oma kliendi arusaama vaidlusaluse õigussuhte asjaoludest ja neid kinnitavatest tõenditest.“ Kui kostja I ei olnud päri hageja nõude või selle arvestusega, siis pidanuks ta esitama kohtule omapoolsed arvestused ja neid kinnitavad konkreetsed tõendid. Kostja I pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostjate või kolmanda isiku poolt võla tasumine hagejale suuremas summas võrreldes hagis näidatuga vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätta. Ainuüksi asjaolu, et kostja I ei nõustu talle esitatud nõudega, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks.
36.Kostja I lauseituse positsioon ei anna alust hagi rahuldamata jätta, sest ka kostjal I on oma vastuväidete tõendamise kohustus. Pelgalt hageja seisukohti ja tõendeid paljasõnaliselt kritiseerides ei ole kostjal I võimalik saavutada endale kasulikku eesmärki. Kohus märgib seoses kostja I etteheidetega, et Riigikohtu 21.06.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11 p-s 13 juhtis
2-22-9545 Riigikohus õigustatult tähelepanu, et hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, samuti määravad pooled TsMS § 4 lg 2 järgi vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Riigikohus märkis nimetatud lahendis, et „Kolleegium rõhutab, et hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta selgesõnaliselt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid.“
37.Lisaks kõigile muudele tõenditele loeb kohus kostja I käenduskohustuse olemasolu tuvastatuks ka hageja ja kostja I vahel 20.05.2022 sõlmitud kokkuleppega, millega kostja I tunnistas vaidlusalusest käenduslepingust tulenevat kohustust täielikult käenduse piirsummas 200 000 eurot (tl 69-70). Kohus on seisukohal, et selline kostja I poolne käenduskohustuse tunnistamine on vaadeldav deklaratiivse võlatunnistusena. VÕS § 30 lg 1 on sätestatud, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistus võib olla abstraktne ehk konstitutiivne, seejuures konstitutiivse võlatunnistuse eesmärk on luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega. Võlatunnistus võib olla ka deklaratiivne. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ja tulemuseks ei ole uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ning seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlanõudele, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Kohus selgitab, et deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on eeskätt tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (vt nt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-2106; 3-2-1-25-15). Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel vabaneb võlatunnistuse andud isik võlatunnistuses märgitud võla tasumisest, kui ta tõendab, et kohustust ei olnud olemas (vt Riigikohtu 24.04.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15; 06.09.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p-d 13 ja 15; 08.04.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 11).
38.24.01.2023 kohtuistungil pidas kostja pooltevahelist 20.05.2022 kokkulepet mitte võlatunnistuseks, vaid kompromissikokkuleppeks ja väitis, et on kompromissikokkuleppe tühistanud 10.10.2022 avaldusega. VÕS § 578 lg 1 on sätestatud, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohus leiab, et poolte 20.05.2022 kokkuleppe seadusest tulenevatele kompromissilepingu tunnustele ei vasta. 20.05.2022 kokkuleppes ei viita miski sellele, et pooled oleksid soovinud reguleerida õiguslikult vaieldavat või ebaselget õigussuhet. Vastupidi, kostja I kinnitas 20.05.2022 kokkuleppes korduvalt, et ei oma vastuväiteid oma käenduskohustusele käenduse piirsumma 200 000 ulatuses. See, et poole leppisid kokku käenduskohustuse täitmises vähendatud summas, ei tähenda, et käenduskohustus olnuks vaieldav või ebaselge. Kostja I kinnitas kokkuleppes mh teadlikkust asjaolust, et „juhul, kui ta ei täida käesolevas kokkuleppes toodud summa tasumise kohustust või ei täida seda kohaselt, on pangal õigus nõuda käenduskohustuse tasumist kogu käenduse piirsumma 200 000 euro ulatuses.“ Seega on pooltevaheline 20.05.2022 kokkulepe vaadeldav eelkõige kostja I deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Kostja I poolt 20.05.2022 deklaratiivse võlatunnistuse andmist ei muuda olematuks ka see, et 20.05.2022 kokkuleppe sisaldas ka kostjale antud võimalust tasuda võlgnevus vähendatud mahus hiljemalt 30.05.2022. Vaidlus puudub, et kostja I võlgnevust vähendatud mahus hiljemalt 30.05.2022 ei tasunud. Kostja I kinnitas võlgnevuse olemasolu veel ka 30.05.2022 ja lubas selle tasumist:
2-22-9545 „Tänasega ei suuda lahendada, jääb nädala lõppu. ehk rahad siis 03.06 või 06.06. Lepingus notari deposiidilt 2 pangapäeva jooksul“ (tl 95 pöördel) kuid ei tasunud kokkulepitud tähtajaks kokkulepitud summat ega vastanud pärast 30.05.2022 saadetud e-kirja enam telefonile ega ekirjadele (vt tl 95). Sellest tulenevalt on kostjal I vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele jätkuvalt kohustus tasuda käenduskohus kogu käenduse piirsumma 200 000 euro ulatuses.
39.Kohtu hinnangul puudus kostjal I alus tema poolt 20.05.2022 kokkuleppega antud deklaratiivse võlatunnistuse tühistamiseks. Kostja I poolt 10.10.2022 hagejale saadetud avalduses kompromissilepingu tühistamiseks väidetakse, et võlausaldaja olevat rikkunud seadust ja loonud käendajas ebaõige ettekujutuse käendaja kohustuse suurusest. Kostja I väitel võlausaldaja poolt käendajale avaldatud asjaolud põhjustasid käendaja eksimuse ehk ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, võlausaldaja teadis või pidi teadma käendaja eksimusest ja käendaja eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega, lisaks lähtus võlausaldaja tehingu teise poolena tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest (tl 132-134). Kostja I väited, nagu oleks hageja teda 20.05.2022 deklaratiivse võlatunnistuse andmisel eksimusse viinud, on kohtu hinnangul täielikult alusetud ja paljasõnalised. Tühistamisavaldus on esitatud käesoleva kohtumenetluse kestel ja on kohtu hinnangul üksnes osa kostja I lauseitusele põhinevast menetlusstrateegiast. Kohtule pole esitatud mistahes tõendeid, et kostja I (kes oli mh põhivõlgniku üks omanikest ning sellest tulenevalt oli kostja I eelduslikult teadlik põhivõlgnikuga seonduvatest kõikidest asjaoludest) olnuks 20.05.2022 kokkuleppe sõlmimisel olulises eksimuses oma võla suuruse osas või et hageja oleks esitanud kostjale I võla suuruse kohta ekslikku infot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 on sätestatud, et kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Kuivõrd käesoleval juhul ei esinenud kostjal I seadusest tulenevaid aluseid 20.05.2022 kokkuleppe tühistamiseks, siis on kostja I poolt kohtumenetluse kestel 10.10.2022 esitatud tühistamisavaldus (tl 132-134) tagajärjetu ning kostja I poolt 20.05.2022 poolt käenduskohustuse tunnustamiseks antud deklaratiivne võlatunnistus on jätkuvalt kehtiv.
40.Hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis (vt kohtuotsuse p-d 30-39) loeb kohus tuvastatuks, et kostjal I oli hageja ees käenduslepingust tulenev kohustus kokku käenduse piirsummas 200 000 eurot. Vaidlus puudub, et kostja I on sellest tasunud 8000 eurot. Kostjal I on jätkuvalt hagejale täitmata kohustus seoses laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevusega summas 192 000 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 150 352,52 eurot ja viivisest summas 41 647,48 eurot. Asjas leidis tuvastamist, et Harju Maakohtu 09.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutati välja põhivõlgniku pankrot. Pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku alusel laekus hüpoteegi realiseerimisest 96 359,40 eurot, mis kanti lepingu põhiosanõude, intressivõlgnevuse ja teenustasu katteks. Põhivõlgnik laenulepingust nr xxxx tulenevat kohustust täitnud ei ole ning käenduslepingutes on kokku lepitud põhivõlgniku ja käendajate solidaarne vastutus. Seega on hageja õigustatud nõudma laenulepingujärgse võlgnevuse tasumist nii põhivõlgnikult kui ka laenu käendajatelt (kostjalt I ja kostjalt II).
41.Eelnevat arvestades puudub kostjal I alus keelduda oma kohustuste täitmisest hageja ees. Kohus leiab, et hageja on oma nõude kujunemist ja suurust piisavalt tõendanud. Kostja I kui käendaja vastutus hageja ees tuleneb pooltevahelisest käenduslepingust nr xxxx, millega kostja I võttis kohustuse vastutada solidaarselt A OÜ (pankrotis, põhivõlgnik) 26.04.2013 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste eest kuni 200 000 euro ulatuses. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 on sätestatud, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui
2-22-9545 käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping, sh käendusleping, lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kuna antud juhul ei ole kostja I oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Ka VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus märgib, et VÕS § 103 lg 1 tuleneb eeldus, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Riigikohtu 12.06.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 on selgitatud, et rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla (vt ka Riigikohtu 7. novembri 2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-05 (RT III 2005, 39, 384), p 16).
42.Hageja nõude osana on põhjendatud ka hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja I pole hageja poolt rakendatud viivise määra vaidlustanud. Kostja I on aga seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist seoses laenulepingust tulenevate kohustuste tähtajaks täitmata jätmisega, sest vastavalt VÕS §-s 149 lg 5 sätestatule, kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kostja I leiab, et kostjal I kui käendajal oli õigus keelduda põhivõlgniku kohustuste täitmisest kuni põhivõlgniku maksejõuetuks tunnistamiseni ja käendaja ei ole hagiavalduses viidatud perioodil viivitanud käenduskohustuse täitmisega. Kohtu hinnangul on kostja I nimetatud vastuväited viivise osas alusetud. Hageja selgitas põhjendatult, et VÕS § 149 lg 5 ei välista viivisenõuet ning hageja nõuab kostjalt I üksnes vähendatud ulatuses viivist seoses põhivõlgniku poolt kohustuse mittetäitmisega, mitte aga viivist käenduskohustuse mittetäitmise eest.
43.Tulenevalt eeltoodust kuulub hagiavaldus kostja I suhtes rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt I välja hageja kasuks laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse summas 192 000 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 150 352,52 eurot ja viivisest summas 41 647,48 eurot. Kohus selgitab, et eelmises lauses märgitud võlgnevus 192 000 eurot on kostjalt I P. T. välja mõistetud solidaarselt kostjaga II A. T., kellelt mõisteti Harju Maakohtu 27.10.2022 tagaseljaotsusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-9545 hageja AS SEB kasuks välja võlgnevus 192 000 eurot. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise kohta. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut kostja I hagivastusele lisatud laenulepingu lisale nr 05 ja selle allkirjastamise/allkirjastamata jätmisele (vt tl 58-60), sest antud laenulepingu lisast ei sõltu käesolevas asjas kostja I vastutus hageja ees.
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja I kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskuludeks
2-22-9545 käesolevas asjas on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 2 520 eurot. Seega kohus määrab hageja menetluskuludena kindlaks ja mõistab kostjalt I hageja AS SEB Pank kasuks välja menetluskulud 2 520 eurot. Kohus selgitab, et eelmises lauses märgitud menetluskulud 2 520 eurot on kostjalt I P. T. välja mõistetud solidaarselt kostjaga II A. T., kellelt mõisteti Harju Maakohtu 27.10.2022 tagaseljaotsusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-9545 hageja AS SEB kasuks välja menetluskulud 2 520 eurot.
45.Kuna menetluskulud jäävad kostja I kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata kostja I menetluskulude rahalist suurust. Kohus märgib, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.