Võlaõigus

2-25-113782 vastu üleandmisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja tõendid. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Rahuldatud nõue tuleneb TF Bank AB (publ.) ja kostja vahel 15.06.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 11476792, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks 3500 eurot laenu. Kostja on teinud tagasimakseid 1409,14 eurot. Hageja nõuab kostjalt vaid põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist. Hageja ei nõua intressi ega muude lepingujärgsete tasude (sissenõudmiskulu, haldustasu) maksmist. Kuna hageja nõue on piiratud põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumise nõudega, ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll vajalik. Hageja nõue vastab sellele, mis tal oleks isegi juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks rikutud. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

2

2-25-113782 kehtestatud piirmääraks järelmaksulepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 21,47% (dtl 83). Sarnase tulemuse annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator (21,51%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 19.10.2025 (Ametlike Teadaannete vahendusel, teade avaldati 03.10.2025). Hagile vastamise tähtpäev oli 17.11.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kindla summana kohtuotsuse tegemise seisuga ning edasi protsendina põhinõudest. Selline nõue on TsMS § 367 alusel lubatav. Kostja põhivõlgnevus on 2090,86 eurot. Hageja on avaldanud, et ei nõua otstarbekuse kaalutlustel viivist lepingu kehtivuse ajal viivitusse jäänud igakuistelt põhiosamaksetelt. Hageja arvestab viivist alates viimasele lepingujärgsele maksetähtpäevale järgevast päevast, s.o alates 11.06.2025. Kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 94,75 eurot. Viivisearvestus on järgmine: 11.06.2025 – 30.06.2025 (20 päeva) 2090,86 * 20 / 365 * 11,15% = 12,77 eurot 01.07.2025 – 18.11.2025 (141 päeva) 2090,86 * 141/365 * 10,15% = 81,98 eurot Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada, registris olevatel telefoninumbritel kostjaga ühendust ei saa. Kohus on üritanud menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, erinevatel elektronpostiaadressidel ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulu koosneb riigilõivust (TsMS § 138 lg 2, § 139), maksekäsu kiirmenetluses kantud kulust ja lepingulise esindaja kulust. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 136,40 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 2 tundi. Hageja taotleb 3

2-25-113782 lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 55 eurot (lisandub käibemaks). Hageja lepingulise esindaja töö on seisnenud hagiavalduse koostamises. Kirjeldatud toiming on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes, samuti ei ole alust pidada toimingu tegemisele kulunud aega ülemääraseks. Hageja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu vastab sarnase teenuse keskmisele tunnihinnale. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt arvestatud käibemaksu tagasi küsida. Seega tuleb kostjal hüvitada 2 * 55 * 1,24 = 136,40 eurot. Kohus mõistab TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule ja lepingulise esindaja kulule välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 350 + 136,40 + 20 = 506,40 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.