OÜ Aktiva Finants hagi J. P. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3730,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ Aktiva Finants, registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner, e-posti aadress: [email protected] Kostja: J. P., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J. P.lt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 1569,29 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, lepingutasu 254,70 eurot, intressivõlgnevus 23,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 202,70 eurot ja edasiulatuv viivis alates 29.07.2022 põhinõudelt 605 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta OÜ Aktiva Finants hagi J. P. vastu põhivõlgnevuse 342 euro, sissenõudmiskulude 20 euro, lepingutasu 118,37 euro, intressivõlgnevuse 143,26 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 437,67 euro ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 1306,29 eurolt alates 29.07.2022 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, nõuetes rahuldamata.
Jätta OÜ Aktiva Finants menetluskulud 66,22 % ulatuses J. P. kanda ning 33,78% ulatuses OÜ Aktiva Finants enda kanda.
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.28.07.2022 hagiavalduses toodult sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 26.07.2019 laenulepingu nr 2101896299, 29.07.2019 laenulepingu nr 2101897085, 30.07.2019 laenulepingu nr 2101897214, 11.08.2019 laenulepingu nr 2101900397, 19.08.2019 laenulepingu nr 2101902716, 10.10.2018 laenulepingu nr 920178236, 10.10.2018 laenulepingu nr 920178239, 11.10.2018 laenulepingu nr 920178337, 15.08.2019 laenulepingu nr 920192411. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ laenulepingu nr 2101902716 üles 03.12.2019. BB Finance OÜ loovutas 23.12.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ja loovutamise teade saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. 26.07.2019 sõlmitud laenulepingu nr 2101896299 alusel sai kostja laenu summas 505 eurot; 29.07.2019 sõlmitud laenulepingu nr 2101897085 alusel sai kostja laenu summas 495 eurot; 30.07.2019 sõlmitud laenulepingu nr 2101897214 alusel sai kostja laenu summas 495 eurot; 11.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr 2101900397 alusel sai kostja laenu summas 342 eurot; 19.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr 2101902716 alusel sai kostja laenu summas 164 eurot. Eeltoodud laenulepingutest tulenevad kohustused kohustus kostja tagastama maksegraafiku alusel.10.10.2018 sõlmitud laenulepingu nr 920178236 alusel sai kostja laenu summas 100 eurot ja laen tuli tagastada 10.11.2018. 10.10.2018 sõlmitud laenulepingu nr 920178239 alusel sai kostja laenu summas 100 eurot ja laen tuli tagastada 10.11.2018. 10.10.2018 sõlmitud laenulepingu nr 920178337 alusel sai kostja laenu summas 100 eurot ja laen tuli tagastada 10.11.2018. 15.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr 920192411 alusel sai kostja laenu summas 100 eurot ja laen tuli tagastada 10.09.2019. Laenulepingute nr 2101896299, 2101897085, 2101897214, 2101900397, 2101902716 alusel sai kostja laenu summas kokku 2001 eurot (505 + 495 + 495 + 342 + 164). Kostja tegi tagasimakseid summas kokku 189,71 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr 2101897085, 2101897214, 2101900397, 2101902716 on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevad laenud ja lepingute põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, siis arvestas hageja nõuet kostjale kasulikumal moel, st kostja laekumised arvestas hageja põhiosa katteks. Seega on lepingutest nr 2101896299, 2101897085, 2101897214, 2101900397, 2101902716 tulenev põhivõlgnevus summas 1811,29 eurot (2001 – 189,71). Laenulepingute nr 920178236, 920178239, 920178337, 920192411 alusel sai kostja laenu summas kokku 400 eurot (100 + 100 + 100 + 100). Kostja laenuandjale ega
hagejale midagi ei tasunud, seega on lepingutest nr 920178236, 920178239, 920178337, 920192411 tulenev põhivõlgnevus summas 400 eurot. Lähtudes eeltoodust on põhivõlgnevus kokku summas 2211,29 eurot (1811,29 + 400,00). Laenulepingus nr 2101896299 leppisid pooled kokku intressimääras 12,9% aastas ja intress tuli kostjal tasuda maksegraafiku alusel ning intressivõlgnevus on alates 1. osamaksest 25.08.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, so 23.11.2019 summas 20,55 eurot (5,44 + 5,23 + 5,04 + 4,84). Kuna kostjaga sõlmitud lepingud nr 2101897085, 2101897214, 2101900397, 2101902716 on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, siis arvestas hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja esitas uue intressiarvestuse. Laenulepingus nr 2101897214 leppisid pooled intressimääraks 43,1% aastas. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast, so 30.07.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 03.12.2019 laenusummalt 495 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 43,1% aastas summas 74,23 eurot. Kuna kostja intressi tasunud ei ole, siis on intressivõlgnevus 74,25 eurot. Laenulepingus nr 2101900397 leppisid pooled kokku intressimääras 44,3% aastas Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast 11.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 03.12.2019 laenusummalt 342 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,3% aastas summas 47,73 eurot. Kuna kostja intressi ei tasunud, siis on intressivõlgnevus 47,73 eurot. Laenulepingus nr 2101902716 leppisid pooled kokku intressimääras 44,3% aastas. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast 19.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 03.12.2019 laenusummalt 164 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,3% aastas summas 21,30 eurot. Kuna kostja intressi ei tasunud, siis on intressivõlgnevus summas 21,30 eurot. Laenulepingus nr 920178236 leppisid pooled kokku intressimääras 44,63% aastas, kostja intressi ei tasunud, seega on intressivõlgnevus summas 3,72 eurot. Laenulepingus nr 920178239 leppisid pooled kokku intressimääras 44,63% aastas, kostja intressi ei tasunud, seega on intressivõlgnevus summas 3,72 eurot. Laenulepingus nr 920178337 leppisid pooled kokku intressimääras 44,63% aastas, kostja intressi ei tasunud, seega on intressivõlgnevus summas 3,60 eurot. Laenulepingus nr 920192411 leppisid pooled kokku intressimääras 44,63% aastas, kostja intressi tasunud ei ole, seega on intressivõlgnevus summas 3,12 eurot. Kokku on intressivõlgnevus 177,97 eurot (20,55 + 74,23 + 47,73 + 21,30 + 3,72 + 3,72 + 3,60 + 3,12). Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 11.1 ja laenulepingute põhitingimuste p-ile 4 on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled leppisid kokku, et lepingutasu laenulepingu nr 2101896299 sõlmimise eest on 25,25 eurot, laenulepingu nr 2101897214 sõlmimise eest on 94,14 eurot, laenulepingu nr 2101900397 sõlmimise eest on 118,37 eurot, laenulepingu nr 2101902716 sõlmimise eest on 135,31 eurot. Seega kohustus kostja tasuma lepingutasu kokku summas 373,07 eurot (25,25 + 94,14 + 118,37 + 135,31), mida kostja tasunud ei ole, seega on lepingutasu võlgnevus summas 373,07 eurot. Hageja arvestas nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestas viivist tasumata põhinõudelt 2211,29 eurolt laenulepingus nr 2101896299 kokku lepitud laenuintressi aastase määras võrdses viivisemääras so 12,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega viivitatud perioodi eest alates lepingute loovutamisest, so alates 23.12.2019 kuni hagi esitamiseni 28.07.2022 ning hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 740,88 eurot. Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt põhinõudelt 2211,29 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid VÕS § 1132 lg 2 alusel summas 50 eurot. Hageja esitas kostjale korduvaid meeldetuletuskirju, kuid vaatamata meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgnevalt: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, mis sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid; kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid; võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulusid; võlanõude avaldamisega tehtud kulutusi. Hagi ese on sõnastatud järgnevalt: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2211,29 eurot, intressivõlgnevus 177,97 eurot, lepingutasu 373,07 eurot, sissenõudekulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 740,88 eurot ja edasiulatuv
viivis alates 29.07.2022 põhinõudelt 2211,29 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (dtl hagiavaldus dtl 3-10; hagi ese dtl 9).
2.13.10.2022 seisukohas hageja kostja vastuväitega nõuete aegumise osas ei nõustunud. Hageja selgitas, et hagi aluseks olev leping nr 2101902716 on üles öeldud 03.12.2019, aegumistähtaeg oleks saabunud 04.12.2022, seega hageja on hagiavalduse esitanud õigeaegselt, leping ei ole aegunud. Lepingu nr 920192411 tasumise tähtajaks lepingu sõlmimisel oli 10.09.2019, seega leping oleks aegunud 11.09.2022, kuid hagi esitati 28.07.2022. Kuna lepingute nr 920178236, 920178239, 920178337 tasumise tähtajaks on lepingus märgitud 10.11.2018, on antud lepingud aegunud alates 11.11.2021. Seoses sellega muutis hageja oma nõudeid järgmiselt: põhivõla summa on 1911,29 eurot (2211,29 – 300,00); intressinõue on summas 166,93 eurot (177,97-3,72- 3,72-3,60); lepingutasud on summas 373,07 eurot; sissenõudekulud summas 50 eurot; viivis põhinõudelt 1911,29 eurolt hagiavalduse esitamise päeva seisuga on summas 640,37 eurot täiendav viivise nõue, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 152,90 eurot (1911,29 eurot x 8%). Seega on hagi hind summas 3294,56 eurot. Kokkuvõtvalt palus hageja hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1911,29 eurot, intressivõlgnevus 166,93 eurot, lepingutasu 373,07 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 640,37 eurot ja edasiulatuv viivis alates 29.07.2022 põhinõudelt 1911,29 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (dtl 291-293). Kostja vastuväited
3.12.09.2022 e-kirjas märkis kostja, et justkui möödas on 3. aastat ja tähtaeg on möödunud ja kostja on midagi taolist juba kohtult saanud ja otsuski oli tehtud, kostja konto on arestitud ja nad tahavad ainult protsente, kostjal vara ei ole ja temalt ei ole midagi võtta, kostja ei saa isegi pankrotiavaldust esitada, kuna selleks raha tal pole, et palgata juristi avalduse koostamiseks. Kostjalt peeti kinni 24 000 euro ulatuses kohtukulusid, kostja ei tea kellele ja mida tagastati ja kostja küsimustele ei vastata (dtl 277, dtl 278, kostja vastuse eestikeelne tõlge dtl 286). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 12.09.2022 menetlusse võtmise määruses (dtl 131-133). Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-12587 p 10; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-11 p 40). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-41-15, p 19). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,
märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
6.28.10.2022 kohtumääruses kohustas kohus kostjat esitama hageja 13.10.2022 vastusele (so vähendatud nõuetele ja menetluskuludele) seisukoht hiljemalt 14.11.2022 ja kohus selgitas kostjale, et oma väiteid tuleb tõendada, kohus teatas lahendi teatavaks tegemise aja, so 02.12.2022 (dtl 296-297). 30.11.2022 kohtumäärusega tühistas kohus lahendi avalikult teatavaks tegemise aja 02.12.2022, kohus uuendas tsiviilasjas nr 2-22-11033 menetluse ja hagejal tuli täita kohtumääruses osundatu hiljemalt 19.12.2022, samaks tähtajaks oli hagejal võimalik esitada menetluskulude nimekiri. Kostjal oli omakorda võimalik esitada hageja menetlusdokumendile seisukoht 09.01.2023. Hagejal tuli kohtule seoses nõuete vähendamisega teatada, kas ta loobub TsMS § 429 mõttes osaliselt nõuetest või võtab hageja hagi osaliselt teatud nõuete osas tagasi (TsMS § 424), täpsustades seejuures nõuete liiki ja suurust. Arvestades asjaolu, et hageja on 03.12.2019 üles öelnud üksnes lepingu nr 2101902716, siis tuli hagejal selguse mõttes esile tuua lepingute kaupa põhinõuete sissenõutavaks muutumise aeg VÕS § 82 lg 1 mõttes ning täpsustada seejuures põhi- ja kõrvalnõuete arvestust. Muuhulgas ei olnud hageja tõendina esitanud lepingut nr 2101897085, mis tuli hagejal täiendavalt esitada. Refinantseerimislepingutega nr 2101897085 (leping puudub), 2101897214, 2101900397, 2101902716 seonduvalt tuli hagejal välja tuua, millisest laenulepingust tulenevad nõuded refinantseeriti ning millised nõuded olid refinantseeritud nõuete koosseisus (sh millise osa refinantseeritud nõuetest moodustasid põhi- ja kõrvalnõuded ning kuidas on eelnevad nõuded kujunenud). Esitada tuli eeltoodut kinnitavad tõendid. Kohus selgitas, et VÕS § 113 lg-s 6 võimalikku rikkumist peab kohus kontrollima omal algatusel ning võlausaldajal on kohustus tõendada, et rikkumine puudub (vt lisaks Riigikohtu lahendeid 3-2-1-175-14, 3-2-1-169-13). Seega ei ole kohtul lähteandmete puudulikkuse tõttu võimalik kontrollida hageja nõuete aluseks oleva võlaarvestuse õigsust tervikuna, sh intressi ja viivise arvestuse õigsust. Samuti tuli hagejal kohtule selgitada, millistest lepingutest tulenevate nõuete katteks on kostja tagasimaksed kaetud. Hagejal tuli esitada korrektne pangakontoväljavõte või maksekorraldused, mis puudutavad kostja tagasimakseid (29.07.2019 82,69 eurot; 30.07.2019 107,02 eurot), millest nähtuksid ülekande selgitused. Kohtule esitatust (so hagi lisa 11) ei ole võimalik tuvastada, millise nõude katteks kostja tagasimakseid tegi (dtl 303-305). Hageja ei ole 30.11.2022 kohtumääruses osundatut täitnud.
7.13.10.2022 seisukohast lähtuvalt ei nõua hageja laenulepingutest nr 920178236, 920178239, 920178337 tulenevaid aegunud nõudeid (nõuded aegusid 11.11.2021). Hageja asus seisukohale, et lepingutest nr 2101902716 (leping on üles öeldud 03.12.2019, hagi esitati 28.07.2022 õigeaegselt, aegumistähtaeg oleks hagi esitamata jätmisel saabunud 04.12.2022) ja nr 920192411 (laenu tasumise tähtaeg oli 10.09.2019, hagi esitati 28.07.2022, aegumistähtaeg oleks hagi esitamata jätmisel saabunud 11.09.2022) tulenevad nõuded ei ole aegunud (dtl 291 ja dtl 292). Asjas kuuluvad pärast nõuete vähendamist lahendamisele järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1911,29 eurot, intressivõlgnevus 166,93 eurot, lepingutasud 373,07 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 640,37 eurot (viiviseraporti järgi dtl 294; põhinõudelt 1911,29 eurolt, 12,9% aastas, periood 23.12.2019-28.07.2022, lepingu tasudelt hageja sissenõutavaks muutunud viivist ei nõua) ja edasiulatuv viivis alates 29.07.2022 põhinõudelt 1911,29 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras (lepingutasudelt hageja edasiulatuvat viivist ei nõua) (13.10.2022 hageja seisukoht dtl 292). Hageja põhi-, intressi- ja lepingutasu nõuded, sh arvestades kostja tagasimakseid summas 189,71 eurot
(dtl 109) on järgnevad: -leping nr 2101896299 põhivõlgnevus 505 eurot, intressivõlgnevus 20,55 eurot, lepingutasu 25,25 eurot, -leping nr 2101897085 põhivõlgnevus 495 eurot, intressi ja lepingutasu hageja kostjalt ei nõua; leping nr 2101897214 põhivõlgnevus 495 eurot, intressivõlgnevus 74, 23 eurot, lepingutasu 94,14 eurot -leping nr 2101900397 põhivõlgnevus 342 eurot, intressivõlgnevus 47,73 eurot, lepingutasu 118,37 eurot -leping nr 2101902716 põhivõlgnevus 164 eurot, intressivõlgnevus 21,30 eurot, lepingutasu 135,31 eurot. -leping nr 920192411 põhivõlgnevus 100 eurot, intressivõlgnevus 3,12 eurot, lepingutasu hageja kostjalt ei nõua. Põhivõlgnevus on kokku 2101- 189,71 (tagasimaksed)=1911,29 eurot, intressivõlgnevus 166,93 eurot ja lepingutasu 373,07 eurot. Kuivõrd hageja ei nõua 13.10.2022 vastusest nähtuvalt laenulepingutest nr 920178236, 920178239 ja 920178337 tulenevaid aegunud nõudeid, siis kohus vastavatest lepingutest tulenevaid nõudeid asja lahendamisel ei analüüsi ega nõuete arvestustes ei arvesta. Pooltel on kostja vastuväitest tulenevalt vaidlus selles, kas hageja nõuded on aegunud või mitte (dtl 278, dtl 279; dtl 291 ja dtl 292). Kostja on esitanud ka vastuväite, mis põhines sellel, et käesolevas asjas viidatud lepingute alusel tekkinud nõuete osas on olemas juba lahend, mida kohtutäituri poolt sundtäidetakse (dtl 278). Kostja vastuväitele märgib kohus vastuseks, et kohus teostas kontrolli ja kohtuinfosüsteemi (KIS) andmetel (so maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses) ei ole käesolevas asjas viidatud lepingute nr 2101896299, 2101897085, 2101897214, 2101900397, 2101902716 ja nr 920192411 (ka lepingute nr 920178236, 920178239, 920178337, mille alusel hageja nõudeid aegumise tõttu ei nõua) alusel tekkinud nõuete osas lahendeid.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16). Laenukohustuse näol on tegemist tehingust tuleneva nõudega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu
vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-162-13 p-is 29-31 ja nr 2-15-6538 p-s 15 märkinud, et: „TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 1 järgi määratakse tähtpäeva saabumine tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. TsÜS § 136 lg 2 tulenevalt möödub aastates arvutatav tähtaeg kohustuse täitmise tähtpäevale vastaval kuul ja päeval. Nõude maksmapanekuks on võlausaldajal aega kolm täisaastat. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegiumi hinnangul aegusid hageja nõuded 01.02.2021, kohtud arvutasid hageja nõuete aegumistähtaega õigesti. Laenuleping sõlmiti 01.02.2008, kostjad pidid laenu tagasi maksma hiljemalt 01.02.2009. Kuivõrd 01.02.2009 oli pühapäev, siis TsÜS § 136 lg 8 järgi saabus laenu tagastamise tähtpäev järgneval tööpäeval, so 02.02.2009 (RK lahend nr 3-2-1-47-12 p 14). Kolleegium leidis, et ka aegumistähtaja viimase päeva sattumine riigipühale või muule puhkepäevale pikendab TsÜS § 136 lg 8 järgi aegumist (vt Riigikohtu 24. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-13, p 12). Seega oli kostjatel aega kohustusi täita 02.02.2009“.
9.Vaidlust ei esine järgmiste asjaolude osas: laenulepingud nr 2101896299, 2101897085, 2101897214, 2101900397, 2101902716, 920192411 on BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud, hagi p 2.1 ja 2.2 (dtl 5) toodult on laenulepingute nr 2101897085, 2101897214, 2101900397, 2101902716 näol tegemist refinantseerimislepingutega; laenulepingutest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale (23.12.2019 loovutamise teatis dtl 103); kostja on laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud järgmiselt: 29.07.2019 summas 82,69 eurot, 30.07.2019 summas 107,02 eurot, kokku 189,71 eurot (dtl 109) ning hageja on tagasimaksed vastusest nähtuvalt arvestanud põhivõla katteks ning arvestuslikult on tagasimaksete summa maha võetud kogu põhivõlgnevusest (hageja 13.10.2022 seisukoht dtl 292). Järgnevalt analüüsib kohus hageja põhi-, intressi- ja lepingutasu nõudeid (sh kostja vastuväitest tulenevalt aegumist) laenulepingute kaupa. Kohus selgitab, et selguse mõttes arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise nõude välja rahuldamisele kuuluvalt põhinõudelt kogumis (arvestades sh kostja tagasimakseid) otsuse punktis 17 ja sissenõudmiskulude osas võtab kohus seisukoha otsuse p-is 16.
10.26.07.2019 kostja ja BB Finance OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr 2101896299 alusel sai kostja laenu 505 eurot ja laenulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma lepingutasu 25,25 eurot, intressi vastavalt maksegraafikule, intressimäär 12,9% aastas, kostja kohustus tasuma põhi-, intressi- ja lepingutasu vastavalt maksegraafikule, maksegraafikus näidatud maksetähtajaks oli 15.07.2021 (laenulepingu personaalsed tingimused dtl 11-12; 26.07.2019 laenu väljamakse 505 eurot, pangakontoväljavõte dtl 104; laenulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu kooskõlas maksegraafikuga ning p-idega 13.1 ja 13.2 (dtl 16); p 10.1 kohaselt on laenuandjal õigus arvestada ning laenusaajal kohustus maksta laenu kasutamise eest intressi; p 10.2.1. intressi arvestatakse personaalsetes tingimustes kokkulepitud fikseeritud intressi määras, personaalsetes tingimuste p 4 on intress 12,9% aastas (dtl 11); p 10.2.2. intressi arvestatakse laenusaaja kasutuses
olevalt laenu jäägilt; p 10.2.3 intressi arvestatakse igapäevaselt, võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ja aasta pikkuse 360 päeva; p 10.2.4. intressi arvestatakse alates laenusaajale Laenu väljamaksmise kuupäevast; p 10.2.5. intressi arvestuse lõppkuupäevaks loetakse kohustuse täitmise kuupäev; p 10.3 laenusaaja tasub intressi kooskõlas maksegraafiku ning punktidega
13.1.ja 13.2; p 11.1 laenusaaja maksab laenuandjale lepingutasu personaalsetes tingimustes kokkulepitud summas, koos maksegraafiku järgse esimese osamaksega; laenulepingu üldtingimuste p 12.2.1 alusel kohustus kostja tasuma viivist intressimääraga võrdses määras (dtl 17). Hageja nõuab kostjalt lepingust nr 2101896299 tulenevalt põhivõlgnevust 505 eurot, intressivõlgnevust 20,55 eurot, lepingutasu 25,25 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust ja edasiulatuvat viivist, so põhinõudelt (va lepingutasult), viivised on mh arvestatud kõikide lepingute alusel tekkinud põhinõuete kogusummast (dtl 5; dtl 6; dtl 293). Vaidlustamata asjaoluna oli laenusumma, intressi ja lepingutasu tagastamise tähtajaks 15.07.2021 (neljapäev) ja kostja laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks samal kuupäeval, so 15.07.2021, millest järelduvalt algas nõude aegumistähtaeg kulgema 15.07.2021 ja peatus TsÜS § 160 lg 1 järgi hagi esitamisega, so 28.07.2022. Kui hagi ei oleks esitatud, siis oleks nõue aegunud 15.07.2024 kell 23:59 (esmaspäev). Seega ei ole laenulepingust nr 2101896299 tulenevad nõuded aegunud ja kostja on laenulepingut rikkunud ning hagejal on õigus nõuda lepingujärgsete kohustuste täitmist kostjalt. Kohus on seisukohal, et laenulepingust nr 2101896299 tulenev põhivõlgnevus 505 eurot, lepingutasu 25,25 eurot, intressivõlgnevus 20,55 eurot (25.08.2019 kuni 23.11.2019, 12,9 % aastas; intressiosamaksed 5,44+5,23+5,04+4,84=20,55 eurot), on põhjendatud. Samuti on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivis ja edasiulatuv viivise nõue, vastavalt otsuse p-is 17 toodule. Kohus selgitab, et arvestab selguse mõttes otsuse punktis 17 viivisenõudeid rahuldatud põhivõlgnevuse kogusummalt (arvestades kogu põhivõlalt seejuures maha ka kostja tagasimaksed 189, 71 eurot).
11.15.08.2019 kostja ja BB Finance OÜ sõlmitud laenulepingu nr 920192411 alusel sai kostja laenu 100 eurot ja kostja kohustus tasuma intressi summas 3,12 eurot, intressimääras 44,63% aastas, laenu tagastamise tähtajaks oli 10.09.2019 (15.08.2019 laenu väljamakse 100 eurot, pangakontoväljavõte dtl 108, laenulepingu personaalsed tingimused dtl 86; laenulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt tagastab laenusaaja laenu kooskõlas maksegraafikuga ning p-idega13.1 ja 13.2 (dtl 91); p 10.1 alusel on laenuandjal õigus arvestada ning laenusaajal kohustus maksta laenu kasutamise eest intressi ja p 10.2.1 järgi arvestatakse personaalsetes tingimustes kokkulepitud fikseeritud intressi määras (personaalsete tingimuste p 4.3 on intressimääraks 44,63% aastas dtl 86), p 10.2.4 intressi arvestatakse alates laenusaajale laenu väljastamise kuupäevast, lepingutasu kohustub laenusaaja tasuma vastavalt personaalsetes tingimustes kokkulepitud summas (dtl 91), p 12.2.1 kohaselt arvestatakse viivist intressi määraga võrdses määras (dtl 92). Hageja nõuab lepingust nr 920192411 tulenevalt põhivõlgnevust 100 eurot, intressivõlgnevust 3,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust ja edasiulatuvat viivist, mh on viivised arvestatud kõikide lepingute alusel tekkinud põhinõuete kogusummast (dtl 5; dtl 6; dtl 293). Kuivõrd laenusumma tagastamise tähtajaks oli 10.09.2019 (teisipäev) ja kostja laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 10.09.2019, nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 10.09.2019 ja nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 kohaselt hagi esitamisega, so 28.07.2022. Kui hagi ei oleks esitatud, siis oleks nõue aegunud 10.09.2022. Seega ei ole laenulepingust nr 920192411 tulenevad nõuded aegunud, kuna hagi esitati 28.07.2022. Kostjapoolsest lepingu rikkumisest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kohus leiab, et lepingu nr 920192411 alusel tekkinud põhivõlgnevus 100 eurot ja intressivõlgnevus 3,12 eurot on põhjendatud. Samuti on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivis ja edasiulatuv viivise nõue. Kohus arvestab otsuse punktis 17 viivisenõudeid rahuldatud põhivõlgnevuse kogusummalt (arvestades kogu põhivõlalt seejuures maha ka kostja tagasimaksed 189, 71 eurot).
12.29.07.2019 BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr 2101897085 kohaselt oli laenusummaks 495 eurot (hagi p 2.1 dtl 4; laenu väljamakse 29.07.2019 495 eurot, pangakontoväljavõte dtl 104). Hagist (dtl 3-10) ja hageja vastusest (dtl 291-293) nähtuvalt nõuab hageja põhinõudelt 495 eurolt sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust ja edasiulatuvat viivist, viivised on mh arvestatud kõikide lepingute alusel tekkinud põhinõuete kogusummalt (dtl 5; dtl 6; dtl 293). Hageja ei nõua kostjalt lepingu nr 2101897085 alusel intressi ega lepingutasu. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja ei ole kohtule laenulepingut nr 2101897085 esitanud. Laenulepingust nr 2101897085 tulenevalt laenu tagastamise tähtaega asja materjalides (sh meeldetuletuskirjades dtl 114-118; dtl 120121) ja lepingu ülesütlemist ka ei kajastu. Kohus on 30.11.2022 kohtumääruses kohustanud hagejat esitama viidatud laenulepingu nr 2101897085 ja täpsustama põhinõude sissenõutavaks muutumise aega (VÕS § 82 lg 1) (dtl 303-305), kuid hageja ei ole kohtu poolt antud kohustust täitnud. Hageja on hagis märkinud, et kostja kohustus 29.07.2019 laenulepingu nr 2101897085 ja 30.07.2019 laenulepingu nr 2101897214 alusel saadud laenud (mõlemas refinantseeritud lepingus on laenusummaks 495 eurot) tagastama maksegraafiku alusel (dtl 4). Olenemata asjaolust, et laenulepingu nr 2101897085 maksegraafik (sh leping) puudub, tuleb seega praktikast lähtuvalt võtta aluseks sarnaselt 30.07.2019 laenulepingu nr 2101897214 maksegraafikust tulenevalt laenu tagasi maksmise lõpptähtaeg, so 15.01.2022 (dtl 25). Kohus asub seisukohale, et mõistlikult vajalik aeg kohustuse, so laenu summas 495 euro täitmiseks oli laenulepingu nr 2101897085 puhul 15.01.2022. Seega muutus laenulepingust nr 2101897085 tulenev põhinõue sissenõutavaks 15.01.2022, hagi esitati 28.07.2022 ja vastav nõue ei ole TsÜS § 146 kohaselt aegunud. Kohus leiab, et laenulepingust nr 2101897085 alusel tekkinud põhinõue summas 495 eurot on põhjendatud ja kostjal tuleb vastav kohustus VÕS õ 76 lg 1 mõistes täita. Hagis märgitult on laenulepingu nr 2101897085 näol tegemist refinantseerimislepinguga, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist (dtl 5). Hageja ei ole 30.11.2022 kohtumäärusest (dtl 305) tulenevalt välja toonud ega tõendanud, millisest esialgsest laenulepingust tulenevalt nõuded refinantseeriti, sh millised põhi- ja kõrvalnõuded olid tegelikkuses refinantseeritud nõuete koosseisus ja kuidas on nõuded kujunenud. Hagejal lasus tõendamiskohustus tõendada, et VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud rikkumist ei esine, kuid hageja ei ole eelnevat täitnud (vt lisaks ka Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-17514, 3-2-1-169-13). VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus (Riigikohtu 03.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14) ning on asunud seisukohale, et tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust on refinantseerimislepingus, mille järgi laenuandja ja laenusaaja
lepivad kokku maksetähtaja pikendamises, lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt (Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13). Kohus on seisukohal, et refinantseeritud laenulepingu nr 2101897085 alusel sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse ja edasiulatuva viivise nõudmine kostjalt ei ole põhjendatud. Seda põhjusel, et laenusumma võib põhinõudesse arvestatult sisaldada intressi ja viivist, millelt hageja arvestab omakorda viiviseid, vältida tuleb seejuures topelt viivise arvestamist. Seega jätab kohus lepingust nr 2101897085 tuleneva sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse ning edasiulatuva viivise rahuldamata.
13.30.07.2019 kostja ja BB Finance OÜ vahel on sõlmitud laenuleping nr 2101897214, milles on laenusummaks märgitud 1663,09 eurot, laenu väljamakse on summas 495 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma lepingutasu 94,14 eurot, intressi vastavalt maksegraafikule, intressimäär 43,1% aastas, maksegraafikus näidatud laenu tagastamise tähtajaks oli 15.01.2022 (30.07.2019 laenu väljamakse 495 eurot, pangakontoväljavõte dtl 104; laenulepingu personaalsed tingimused dtl 24-25; laenulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt tagastab laenusaaja laenu kooskõlas maksegraafikuga ja lepingu p-ga 13.1 ja 13.2 (dtl 33), p 10.1 järgi on laenuandjal õigus arvestada ning laenusaajal kohustus maksta laenu kasutamise eest intressi p 10.2.1 tulenevalt personaalsetes tingimustes kokkulepitud fikseeritud intressi määras (personaalsete tingimuste p 4 kohaselt oli intressimääraks 43,1% aastas dtl 24), p-ide 10.2.2, 10.2.4, 10.2.5 ja 10.3 kohaselt arvestatakse intressi laenusaaja kasutuses olevalt laenu jäägilt, laenu väljamaksmise kuupäevast, intressi arvestuse lõppkuupäevaks loetakse kohustuse täitmise kuupäev ja laenusaaja tasub intressi kooskõlas maksegraafiku ning p-idega 13.1 ja 13.2, p 11.1 laenusaaja maksab laenuandjale lepingutasu personaalsetes tingimustes kokkulepitud summas, koos maksegraafiku järgse esimese osamaksega (personaalsete tingimuste p 4 järgi oli lepingutasu 94,14 eurot dtl 24), laenulepingu üldtingimuste p 12.2.1 alusel kohustus kostja tasuma viivist intressimääraga võrdses määras (dtl 34). Hageja nõuab kostjalt lepingu nr 2101897214 alusel põhivõlgnevust 495 eurot, intressivõlgnevust 74, 23 eurot (periood 30.07.2019 kuni 03.12.2019, intressimäär 43,1%), lepingutasu 94,14 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust ja edasiulatuvat viivist, so põhinõudelt (va lepingutasult), viivised on mh arvestatud kõikide lepingute alusel tekkinud põhinõuete kogusummalt (dtl 5; dtl 6; dtl 293). Vaidlustamata asjaoluna oli laenusumma tagastamise tähtajaks 15.01.2022. Arvestades, et hagi esitati 28.07.2022, siis ei ole TsÜS § 146 kohaselt laenulepingust nr 2101897214 tulenevad nõuded aegunud. Kohus on seisukohal, et laenulepingu nr 2101897214 alusel tekkinud põhinõue summas 495 eurot ja lepingutasu summas 94,14 eurot on põhjendatud ning eelmärgitud nõuded kuuluvad kostja poolt täitmisele. Hagis märgitult on laenulepingu nr 2101897214 näol tegemist refinantseerimislepinguga, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist (dtl 5). Hageja nõuab kostjalt hagis ja vastusest nähtuvalt eelmärgitud lepingu nr 2101897214 alusel tekkinud intressivõlgnevust summas 74,23 eurot laenu väljastamise päevast 30.07.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 03.12.2019, laenusummalt 495 eurolt, intressimäär 43,1%. Kohus märgib siinkohal, et eelmärgitud laenulepingu ülesütlemist asja materjalides ei kajastu. Hageja ei ole täpsemalt selgitanud ega tõendanud, esialgse lepingujärgse võlgnevuse koosseisu, mh millistest ja millises suuruses kõrvalnõuetest refinantseeritav summa tegelikkuses koosneb. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et laenusumma võis sisaldada kõrvalnõuetena intressi ja viivist, millelt hageja arvestab omakorda põhinõudesse arvestatult intressi ja viivist, mis ei ole õigustatud ning vältida tuleb seejuures topelt intresside/viiviste nõudmist. Seega jätab kohus laenulepingust nr 2101897214
tuleneva intressivõlgnevuse summas 74,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse ja edasiulatuva viivise rahuldamata.
14.11.08.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu nr 2101900397 ja tegemist on refinantseerimislepinguga (hagi p 2 dtl 5). Laenulepingus on laenusummaks märgitud 2091,19 eurot, lepingu tasu 118,37 eurot, laenu väljamakse 342 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama maksegraafiku alusel ja tagastamise tähtajaks on 21.07.2023 (laenulepingu personaalsed tingimused dtl 26-27). Hagi lisa 7- teatis lepingu ülesütlemiseks (dtl 102) kajastab üksnes lepingu nr 2101902716 ülesütlemist. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks lepingu nr 2101900397 kohustuste rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelnud. Järelduvalt ei ole lepingut nr 2101900397 hageja poolt üles öeldud. 30.11.2022 kohtumääruses viitas kohus sellele, et hagejal tuleb lepingu nr 2101900397 osas täpsustada nõuete sissenõutavaks muutumise aega, põhi- ja kõrvalnõuete arvestust, arvestades siinjuures asjaolu, et hageja on 03.12.2019 üles öelnud üksnes lepingu nr 2101902716 (dtl 304-305). Hageja ei ole kohtumääruse järgselt täpsustusi esitanud. Maksegraafikust tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha, millised osamaksed on põhi- ja intressinõudest tulenevalt jäänud maksmata, sest maksegraafik ei ole koostatud põhinõude summast lähtuvalt, maksegraafik on koostatud esialgset laenusummat silmas pidades. Kohus asub seisukohale, et lepingust nr 2101900397 tulenevad nõuded (põhivõlgnevus summas 342 eurot, intressivõlgnevus 47,73 eurot ja lepingutasu 118,37 eurot) ei ole sissenõutavaks muutunud (arvestades laenu tagastamise tähtaega 21.07.2023) ning sellega kaasnevalt ei ole hageja põhivõlgnevus summas 342 eurot, intressivõlgnevus 47,73 eurot ja lepingutasu 118,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus ega edasiulatuv viivisenõue põhjendatud.
15.19.08.2019 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja laenulepingu nr 2101902716 (refinantseerimise leping dtl 5). Lepingust nähtuvalt on märgitud laenusummaks 2390,50 eurot, lepingu tasuks on 135,31 eurot, laenu väljamakse on 164 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma intressi määraga 44,3% aastas ning laenu tagastamise tähtajaks on maksegraafiku järgi 29.07.2023 (dtl 28-29). Hageja nõuab laenulepingu nr 2101902716 alusel kostjalt põhivõlgnevust 164 eurot, lepingu tasu 135,31 eurot ja intressivõlgnevust 21,30 eurot (laenu väljastamise päevast 19.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 03.12.2019 laenusummalt 164 eurolt, intressimäär 44,3%) ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust ja edasiulatuvat viivist, so põhinõudelt (va lepingutasult), viivised on mh arvestatud kõikide lepingute alusel tekkinud põhinõuete kogusummalt (dtl 5; dtl 6; dtl 293), (hagi vastus dtl 292 ja hagi p 2.1 dtl 5; hagi p 2.2 ja p 2.3 dtl 6); (laenulepingu personaalsed tingimused dtl 28-29; laenu väljamakse 19.08.2019 164 eurot, pangakontoväljavõte dtl 104; laenulepingu üldtingimuste p 8.1 laenusaaja tagastab laenu kooskõlas maksegraafiku ning lepingu p-dega 13.1. ja 13.2, dtl 33; lepingu üldtingimuste p 10.1 laenusaajal on kohustus maksta laenu kasutamise eest intressi, p 10.2.1 intressi arvestatakse personaalsetes tingimustes kokkulepitud fikseeritud intressi määras, p 10.3 laenusaaja tasub intressi kooskõlas maksegraafikuga ja p-idega 13.1 ja 13.2, dtl 34, p 11.1 järgi maksab laenusaaja laenuandjale lepingutasu personaalsetes tingimustes kokkulepitud summas koos maksegraafiku järgse esimese osamaksega (dtl 34), p 12.2.1 viivist arvestatakse intressi määraga võrdses määras, dtl 34, p 12.2.2 viivist arvestatakse iga viivituses oldud päeva eest, dtl 35). Vaidlustamata asjaoluna on leping nr 2101902716 teatise kohaselt üles öeldud 03.12.2019 (dtl 102). Seega muutusid lepingust nr 2101902716 tulenevad kohustused sissenõutavaks 03.12.2019 (teisipäev), millest järelduvalt algas nõude aegumistähtaeg kulgema 03.12.2019 ja peatus TsÜS § 160 lg 1 järgi hagi esitamisega, so 28.07.2022. Kui hagi ei oleks esitatud, siis oleks nõue aegunud 05.12.2022 (esmaspäev) kell 23:59 (03.12.2022 oli laupäev). Seega ei ole laenulepingust nr 2101902716 tulenevad nõuded aegunud. Kohus on seisukohal, et lepingu nr 2101902716 alusel tekkinud põhivõlgnevus summas 164 eurot ja lepingutasu summas 135,31 eurot on põhjendatud.
Hageja selgitusest tulenevalt refinantseeriti lepinguga nr 2101902716 eelnevalt võlgnevuses olev laen, lepingu põhiosa moodustus eelneva laenu põhivõlast ja intressist (dtl 5). Hageja ei ole täpsemalt selgitanud ega tõendanud esialgse lepingujärgse võlgnevuse koosseisu, mh millistest ja millises suuruses kõrvalnõuetest refinantseeritav summa tegelikkuses koosneb. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et esialgne laenulepingujärgne võlgnevus ja refinantseeritav summa võis sisaldada kõrvalnõuetena intressi ja viivist, millelt hageja arvestab omakorda põhinõudesse arvestatult intressi ja viivist, mis ei ole õigustatud ning vältida tuleb seejuures topelt viiviste nõudmist. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus lepingust nr 2101902716 tuleneva intressivõlgnevuse summas 21,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse ning edasiulatuva viivise rahuldamata.
16.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel pärast lepingu ülesütlemist sissenõudmiskulusid summas 50 eurot ja sissenõudmiskulud on kujunenud järgnevalt: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot sisaldavad järgmist: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine; telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud (dtl 8 ja dtl 9; dtl 292). Kostja ei ole sissenõudmiskuludele vastuväiteid esitanud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudmiskulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja 13.10.2022 vastuses toodud põhinõue kostja vastu on 1911, 29 eurot (dtl 292). Kohus tuvastas, et hageja on koostanud kostjale järgmised võlateatised (meeldetuletuskirjad): 25.09.2019, 25.10.2019, 24.11.2019, 04.12.2019, 12.12.2019 võlateatised (dtl 114-115, dtl 116-117, dtl 118, dtl 120, dtl 121). Eelmärgitud võlateatised sisaldavad meeldetuletusi lepingust nr 2101902716 tulenevate kohustuste täitmata jätmise kohta. Leping nr 2101902716 on üles öeldud 03.12.2019 (dtl 102). Seega on hageja kostjale edastanud pärast lepingu ülesütlemist vaid kaks 04.12.2019 ja 12.12.2019 tasulist meeldetuletuskirja ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3 on sissenõudmiskulud põhjendatud osaliselt, so tõendatult 30 euro osas (25 +5) ning sissenõudmiskulud 20 euro osas jääb rahuldamata.
17.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: - põhivõlgnevuse 1569,29 eurot (leping nr 2101896299 põhivõlgnevus 505 eurot; leping nr 2101897085 põhivõlgnevus 495 eurot, leping nr 2101897214 põhivõlgnevus 495 eurot; leping nr 2101902716 164 eurot; leping nr 920192411 100 eurot, kokku 1759 eurot, millest tuleb maha arvestada kostja tagasimaksed summas 189, 71 eurot= kokku on põhivõlgnevus 1569, 29 eurot); -sissenõudmiskulud 30 eurot; -lepingutasu 254,70 eurot (lep nr 2101896299 lepingutasu 25,25 eurot, leping nr 2101897214 lepingutasu 94,14 eurot, leping nr 2101902716 lepingutasu 135,31 eurot, kokku 254,70 eurot); -intressivõlgnevuse 23,67 eurot (leping nr 2101896299 intressivõlgnevus 20,55 eurot, leping nr 920192411 intressivõlgnevus 3,12 eurot); -sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on viivisekalkulaator.ee kasutades 202,70 eurot (periood 23.12.2019-28.07.2022, viivisemäär 12,9% aastas; kohus rahuldas lepingust nr 2101896299 tuleneva põhinõude 505 eurot ja lepingust nr 920192411 tuleneva põhinõude 100 eurot, kokku 605 eurot, millelt on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse nõudmine põhjendatud, märkivalt leidis kohus
eelnevalt, et lepingute nr 2101897085, 2101897214, 2101900397, 2101902716 alusel sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus ja edasiulatuv viivis ei olnud põhjendatud); -edasiulatuva viivise alates 29.07.2022 põhinõudelt 605 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: -põhivõlgnevus summas 342 eurot (hageja nõudis põhinõuet 1911,29 eur - kohus rahuldas põhinõude 1569,29 eur= rahuldamata jääb seega 342 eurot, tegemist on lepingust nr 2101900397 tuleneva põhinõudega summas 342 eurot, mis jäi rahuldamata); -sissenõudmiskulud summas 20 eurot (hageja nõudis sissenõudmiskulusid 50 eurot, kohus rahuldas sissenõudmiskulud 30 euro ulatuses, rahuldamata jääb seega sissenõudmiskulud summas 20 eurot: 5030=20 eurot); -lepingutasu 118,37 eurot (rahuldamata jäänud lepingutasu 118,37 eurot tuleneb lepingust nr 2101900397; hageja nõudis lepingutasu 373,07 eur - kohus rahuldas lepingutasu summas 254,70 eur= seega rahuldamata jääb lepingutasu summas 118,37 eurot); -intressivõlgnevus 143,26 eurot (hageja nõudis intressivõlgnevust summas 166,93 eurot. Kohus rahuldas intressivõlgnevuse summas 23,67 eurot, seega on rahuldamata jäänud intressivõlgnevus summas 166,93-23,67 =143,26 eurot; rahuldamata jäänud intressivõlgnevus tuleneb järgmistest lepingutest: leping nr 2101897214 intressivõlgnevus 74,23 eurot, leping nr 2101900397 intressivõlgnevus 47,73 eurot, leping nr 2101902716 intressivõlgnevus 21,30 eurot); -sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 437,67 eurot (hageja nõudis sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust 640,37 eurot, põhinõudelt 1911,29 eurolt, periood 23.12.2019-28.07.2022, viivisemäär 12,9% aastas; kohus rahuldas sissenõutavaks muutunud viivise summas 202,70 eurot, so põhinõudelt 605 eurolt, periood 23.12.2019-28.07.2022, viivisemäär 12,9% aastas; seega on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse rahuldamata osaks 640,37-202,70=437,67 eurot); -edasiulatuv viivis 1306,29 eurolt (hageja nõudis edasiulatuvat viivist alates 29.07.2022 põhinõudelt 1911,29 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni; kohus rahuldas põhinõude so 605 eurot, millelt oli edasiulatuva viivise nõudmine põhjendatud, seega jääb edasiulatuva viivise nõue alates 29.07.2022 põhinõudelt 1306,29 eurolt (so 1911,29- 605=1306,29 eurot) VÕS § 113 lg 1 määras kuni põhinõude täitmiseni rahuldamata.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud 33,78% ulatuses hageja enda kanda ja hageja menetluskulud 66,22% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.