Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-126781

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Hxxxx Vxxxxx esitas 20.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Gxxxxxx Exxxxx 637 euro saamiseks. 28.07.2022 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 07.09.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.09.2022 esitas hageja kostja vastu hagi, mille kohaselt sõlmisid pooled 16.03.2022 laenulepingu nr LL30 ja 30.04.2022 laenulepingu nr LL43. Laenulepingu nr LL 30 alusel sai kostja laenu 300 eurot ning kohustus laenu koos intressiga 40% (120 eurot) tagastama hiljemalt 15.04.2022. Laenulepingu nr LL43 alusel sai kostja laenu 50 eurot ning kohustus laenu koos intressiga 30% (15 eurot) tagastama hiljemalt 15.05.2022. Kostja ei ole kummagi lepingu põhisumma ega intressi katteks tagasimakseid teinud. Laenulepingu nr LL30 ja nr LL43 p 7.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, s.o vähem kui lepingus ettenähtud määras. Lepingu nr LL30 alusel on viivise võlgnevus 10,23 eurot (8% aastas perioodil 16.04.2022-18.09.2022 põhisummalt 300 eurot) ning lepingu nr LL43 alusel 1,38 eurot (8% perioodil 16.05.2022-18.09.2022 põhisummalt 50 eurot). Hageja nõuab ka täiendavat viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude 350 euro (300+50) täieliku täitmiseni. Laenulepingute nr LL30 ja LL43 punkti 7.3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu mittenõuetekohasel täitmisel leppetrahvi tasumist 50% laenusummalt. Hageja nõuab leppetrahvi laenulepingu nr LL30 alusel 150 eurot ning LL43 alusel 25 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 22.09.2022.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte TsMS § 322 lg 1 alusel 21.11.2022 (dokumendid võttis vastu kostja pereliige Gxxxx Exxxxx). Kostja ei ole aga kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-22-126781 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158, § 397 lg 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, intress, leppetrahv, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 671,61 eurot, millest 350 eurot moodustab põhivõlg, 135 intress, 18.09.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11,61 eurot ja 175 eurot leppetrahv ning täiendav viivis seadusjärgses määras alates 19.09.2022 tasumata põhivõlalt (350 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud võlgnevus maksta hageja pangakontole. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ainsaks menetluskuluks on nõudelt tasutud riigilõiv. Hagejal puudus esindaja. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu kokku 175 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot, mis on riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.