Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

kestel

ka

Hagi asjaolud ja menetluse käik 1.Kostja X sõlmis 27.08.2016 IPF Digital Estonia OÜ’ga laenulepingu 2773758, mille järgi on kostja kasutanud lepingu 2773758 alusel limiiti kuni 1 500,00 euroni. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 36 kuu jooksul. Kostja on saadud raha kasutanud, kuid tagasimaksmise kohustust täitnud ei ole. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 46,20% aastas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja andis 16.08.2021 kostjale täiendava tähtaega kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ning pakkus võimaluse ka läbirääkimisteks vastavalt VÕS § 416 lg 1 sätestatu, kuid see ei andnud soovitud tulemust, mistõttu ütles 06.09.2021 Krediidiandja lepingu üles ning loovutas nõude OK Incure OÜ ́le. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. 2.Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Vastavalt Krediidiandja poolt edastatud laekumiste arvestuse tabelile tegi krediidiandja kostjale kontole väljamakseid kokku 2295,88 eurot. Lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid põhiosa katteks summas 1741,12 eurot. Kostja viimane makse põhivõlgnevuse katteks oli 05.03.2021. Pärast lepingu lõppemist kostja poolt ei toimunud ühtegi laekumist põhivõlgnevuse katteks. 3.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 554,76 eurot (2295,88 – 1741,12). Kostjal on hageja ees tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele Krediidikonto Limiidi kasutamise eest summas igapäevaselt, kus võetakse aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegelik arv ning 360-päevane aasta intressimääraga 46,20%. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress summas 129,31 eurot, mis tuleneb seisuga alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast so. 06.03.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni so. 06.09.2021 summas alljärgneva arvestuse alusel: perioodil 06.03.2021- 06.09.2021 , 185 päeva, intressi määr päevas 0,126 , võla jääk 554,76 €, kokku 129,31 eurot. Krediidiandjal on õigus arvestada ning nõuda Viivise maksmist ja Kliendil kohustus Viivist maksta, kui Klient ei tasu vähemalt Minimaalset Kuumakset arve tähtpäeval või kui muud tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud. Viivis on viivitusintress, mida Klient on kohustatud Krediidiandjale tasuma rahaliste kohustuste (välja arvatud intressi tasumise kohustus) täitmisega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne Intressimääraga. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Ringkonnakohus asus hiljutises tsiviilasjas 2-20-103014 (p 8) seisukohale, et kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras või, kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib viivisemäärana kokkulepitud intressimäär. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 07.09.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.12.2021 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 64,31 eurot( perioodil 07.09.2021-

2(4)

07.12.2021, päevi 92, viivisemäär päevas 0,126, võlajääk 554,76 eurot, viivis kokku 64,31). Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Samuti helistas hageja kostja mobiiltelefonile, kuid see ei andnud soovitud tulemust. Kõik kontaktandmed olid märgitud kostja poolt laenulepingu sõlmimisel. Kostja ei teavitanud oma kontaktandmete muutmisest. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Hageja on seisukohal, et sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot on õigustatud ning on seadusega kooskõlas. OK Incure OÜ palub kostjalt X hageja kasuks välja mõista: põhivõlgnevus 554,76 eurot; intress 129,31 eurot; viivis 64,31 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40,00 eurot. Kostja vastuväited 4.Kostja vaidles hagile vastu. Maakohtu otsus 5.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 554,76 eurot, intressi 129,31 eurot, viivise 64,31 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40,00 eurot. Menetluskulud jättis kostja kanda. Apellatsioonkaebus 6.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata. Määruse põhjendused 7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Käesoleva asja menetlus algas kohtus 2021.a, menetlus jätkus 2022.a. Nii 2021.a kui alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse. Menetluskulude jaotust või rahalist kindlaksmääramist ei ole eraldi esitatud põhjendustega vaidlustatud. 8.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Maakohtus puudus vaidlus selles, et kostja sõlmis hageja viidatud laenusummaga laenulepingu. Kostja keskne vastuväide maakohtus oli see, et ta ei olnud laenulepingujärgsest intressist teadlik ning hageja ei ole kostja intressist teadlikkust tõendanud, kuna asjas on esitatud kostja poolt allkirjastamata laenuleping. Allkirjastamata laenulepingu dokumendid mh ka Euroopa tarbijakrediidi

3(4)

standardinfo teabelehe esitas kostja lisana ka apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukoht, mille järgi tõendab intressist mitteteadmist allkirjastamata laenuleping on ekslik. Hageja on asjas esile toonud, et laenuleping sõlmiti interneti teel, st sideteenust kasutades ja üksikasjalikult esile toonud, milliseid toiminguid tuli kostjal teha ja milliseid tingimusi täita, et laenuandja kostja jaoks krediidikonto avaks ning kostja saaks laenu kasutama hakata. Sideteenuse kaudu sõlmitud laenuleping ei pea olema allkirjastatud ning selle asjaolu tõi maakohtus hageja ka esile. Kostja ei ole esile toonud mitte ühtegi usutavat asjaolu, millest saaks järeldada, et kostjal ei olnud võimalik laenulepingu tingimustega tutvuda. Apellatsioonkaebuses toob kostja esile, et mõnikord sõlmitakse laenulepingud telefoni teel, et laenusaaja ei saaks laenutingimustega tutvuda. Käesoleval juhul see aga nii ei olnud, sest kostja ei vaidlusta hageja väidetud laenusaamise eelduseks olnud krediidikonto avamise protseduuri ning seda, et konkreetne laenuleping sõlmiti interneti teel. Kostja toob esile, et tema ei saanud laenulepinguga krediidikonto iseteeninduses tutvuda. Kostja on aga tähelepanuta jätnud, et hageja väidete järgi, lisaks sellele, et kehtestatud laenulepingu sõlmimise protseduuri tõttu ei olnud kostja võimalik eirata (jätta tähelepanuta) laenulepingu tingimusi, saatis laenuandja lepingudokumendid ka kostja avaldatud elukoha aadressile. Seda, et postiga saadetud dokumente ei ole kostja kätte saanud või asjaolusid, mis need väited usutavaks teeks, kostja esitanud ei ole. Asjas on esitatud laenulepingu dokumendid, sh on need esitanud kostja ise, millel kajastub kostja elukoha aadress.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.