Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue A T (kostja) ja R S sõlmisid 10.08.2021 tähtajatu üürilepingu nr XXX-XXX xxx paikneva eluruumi kasutamiseks. Üürileping ja selle juurde kuuluv kindlustussertifikaat oli väljastatud Rendin OÜ (hageja) poolt. Kostja on üürilepingu allkirjastades ka ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad üürilepingule lisatud üürilepingu üldtingimused, ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üürileping oli üürileandja poolt erakorraliselt ülesöeldud kostja makseviivituse tõttu ning 16.03.2022 kostja tagastas eluruumi valduse üürileandjale. Kostja ei soovinud viibida korteris eluruumi tagastamise akti koostamisel, mistõttu üürileandja koostas akti ise ning 17.03.2022 edastas akti koos piltidega kostjale tutvumiseks. Eluruumi tagastamisel üürileandja avastas eluruumis puudusid, muuhulgas, et esiku seinalüliti on katki, ahjuukse käepide on katki, korter on koristamata. Kuna tagastatud korter oli räpane, ei olnud üürileandjal võimalik avastada kõiki puudusid eluruumi tagastamise hetkel, mistõttu peale seda kui korteris olid teostatud puhastustööd, üürileandja avastas ühtlasi, et rikutud on ka aknalaud ja prill-laua kaas. Lisaks eeltoodule, ei tagastanud kostja üürileandjale ka turvaluku võtmeid, kuna kostja sõnul on ta neid ära kaotanud (fikseeritud aktis). Tagastatud korter ei vastanud üldtingimuste punktile 4.6.1, mille kohaselt üürnik peab tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, mh. normaalset kulumist. Kostja ei järginud üldtingimuste punktides 7.1.3 ning 7.1.3.1, sätestatud ning tekitas eluruumile kahju, mis ületas normaalset kulumist. Rikutud seinalüliti, rikutud ahjuukse käepide, rikutud prill-laua kaas ning rikutud aknalaud on kahjustused mida ei

olnud seal eluruumi kostja otsesesse valdusesse üleandmise hetkel ning mida ei saa pidada asja tavapärase kasutamise käigus tekkivateks kahjustusteks ning mille eest ei vastuta üürileandja VÕS § 334 lg 2 kohaselt. Üürileandja arvutas, et talle on tekitatud kostja poolt kahju summas 526.19 eurot. Üürileandja nõudis kostjalt kahju hüvitamist üksnes osas üksnes osas, mis ületab tavakasutuses tekkida võivat kulumist, s.o osas, mis ei ole seotud asja loomuliku kulumisega ja mis on põhjustatud eluruumi hooletust ehk siis lepingutingimustele mittevastavast kasutamisest. R S loovutas xxx eluruumi kahjustamisest tuleneva nõuded kostja vastu hagejale. Hageja palub välja mõista T Aelt Rendin OÜ kasuks kahjuhüvitise xxx eluruumi kahjustamise eest summas 526.19 eurot, üüri ja kõrvalkulude võlgnevus summas 1804.49 eurot, viivis summas 84.68 eurot ning määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Ka maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale materjale kätte toimetada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis oli hagiavalduses, ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.12.2022.a. Kostja kohustus hagiavaldusele vastama 10 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja vaatamata kohtunõudele (14.09.22 menetlusse võtmise määruse resolutsiooni p 6) esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. Muid menetluskulud hageja välja ei ole toonud ja muid menetluskulud asja materjalidest ka ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.