Placet Group OÜ hagiavaldus M Mi vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
486,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910), esindaja D K Kostja: M M (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
kirjalik (liht)menetlus
1.Rahuldada Placet Group OÜ hagiavaldus M Mi vastu.
2.Mõista M Milt Placet Group OÜ kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 317,56 eurot, intress 37,08 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot, 15.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 84,31 eurot ja viivis põhivõla (317,56 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2025 (k.a) kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista M Milt Placet Group OÜ kasuks välja menetluskulud 140 eurot. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-25-11446 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 29.09.2023 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja 500 eurot laenu. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 25 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid 268,06 eurot, millest 182,44 eurot on hageja arvestanud põhivõla, 75,16 eurot intressi, 0,46 eurot viivise ning 10 eurot sissenõudmiskulude katteks. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 317,56 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, ütles hageja lepingu üles.
2.Hageja nõuab põhivõlgnevuse (317,56 eurot), intressi (37,08 eurot), sissenõudmiskulu (15 eurot) ja 15.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (84,31 eurot) tasumist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõla (317,56 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2025 (k.a) kuni põhivõla tasumiseni.
3.Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 25.09.2025.
4.Kohus andis pooltele 24.10.2025 tähtaja lõplike seisukohtade, tõendite, vastuväidete ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 05.11.2025, menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks kuni 10.11.2025 ning teatas lahendi tegemise aja.
5.Kostja kohtunõudele ega hagile vastanud ei ole.
6.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad ta menetluskulud riigilõivust (140 eurot) ja lepingulise esindaja kulust (150 eurot koos käibemaksuga).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Maakohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses.
8.Hageja ja kostja sõlmisid 29.09.2023 laenulepingu, mille alusel kostja sai 500 eurot laenu (dtl 34-40). Laen on kostjale välja makstud lepingu sõlmimise päeval (dtl 97). Laen tuli tagasi maksta 17 osamaksega vastavalt graafikule (dtl 35). Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, edastas hageja 08.08.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22.08.2024 (dtl 100, 101). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 23.09.2024 avaldusega üles (dtl 102103).
9.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. 2/4
2-25-11446
10.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 49,99% (dtl 55). Sarnase tulemuse annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator (48,65%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
11.Kostja on teinud tagasimakseid summas 268,06 eurot, millest 182,44 eurot on hageja arvestanud põhivõla, 75,16 eurot intressi, 0,46 eurot viivise ning 10 eurot sissenõudmiskulude katteks. Hageja nõuab põhivõla 317,56 euro, intressi 37,08 euro, sissenõudmiskulu 15 euro ja 15.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 84,31 euro tasumist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõla (317,56 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2025 (k.a) kuni põhivõla tasumiseni
12.Hageja on esitanud selgituse ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning maakohus veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Kostja keskmine sissetulek laenu väljastamisele eelnenud kuudel oli 1383,01 eurot ning kohustused piirdusid 568,77 euroga (dtl 63-95). Lisaks arvestas krediidiandja majandamiskuludeks 340 eurot (dtl 94) ja järeldas, et kostjale jäi piisav reserv, et saada täiendav 500 euro suurune laen ja seda teenindada. Maakohus ei tuvastanud puudujääke teabe kogumise ega hindamise läbiviimise protsessis.
13.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 317,56 eurot. Lepingu ülesütlemine 23.09.2024 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme osamaksega ning kostjat oli varasema kirjaga hoiatatud lepingu ülesütlemise eest. Ülesütlemine oli kooskõlas lepingu punktiga 7.7.4 ja VÕS §-ga 416.
14.Maakohus mõistab kostjalt välja intressi lepingujärgses määras 0,09% päevas põhivõla tasumata osalt (317,56 eurolt) perioodi 16.04.2024 kuni 22.09.2024 eest (160 päeva) summas 37,08 eurot (VÕS § 397 lg 1 ja lepingu eritingimuste alusel, dtl 35).
15.Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise lepingujärgses määras 0,09% päevas põhivõla tasumata osalt (317,56 eurolt) alates 24.09.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). Hagi esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 84,31 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses vigu (dtl 136). Hageja on nõudnud alates hagiavalduse esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. See nõue on kooskõlas TsMS §-ga 367 ning kohus rahuldab ka selle.
16.Hageja nõuab lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 1 p 1). VÕS § 1132 lõike 1 kohaselt võib lepingu kehtivuse ajal võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 5 eurot iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest ning seda tingimusel, kui enne on saadetud tarbijale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
17.Hageja on lepingu kehtivuse ajal saatnud kostjale e-posti teel meeldetuletuskirju (24.05.2024, 26.06.2024 ja 23.07.2024). Hageja on varasemalt saatnud kostjale e-posti teel tasuta meeldetuletuskirju (16.05.2024, 15.06.2024 ja 15.07.2024). Hageja nõuab kolme meeldetuletuskirja eest 15 euro tasumist. See on kooskõlas VÕS § 113 2 lg 1 punktiga 1, 3/4
2-25-11446 samuti pooltevahelise lepingu punktiga 7.4. Maakohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab kostjalt välja 15 eurot lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest. Menetluskulud
18.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (140 eurot) ja lepingulise esindaja kuludest (150 eurot). Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.
20.Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 140 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
21.Hagejat esindas menetluses jurist D K. Maakohus on seisukohal, et õigusabikulude väljamõistmine on välistatud TsMS § 175 lg 2 esimese lause alusel, kuna hageja esindaja on hageja töötaja. Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Käesolevas asjas ei ole esindajal sõidukulusid tekkinud. Menetlusosalise töötaja puhul esindajakulusid ei hüvitata.
22.Asjaolule, et hageja esindaja on ta töötaja viitab esmalt see, et hagiavaldusest ei nähtu, et esindaja osutaks õigusteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või õigusbüroo vahendusel. Kohtule esitatud volikirjast (dtl 142) nähtub, et D. Ki aadress on sama, mis hagejal (F. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn). Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et arve oleks väljastanud õigusbüroo või esindaja füüsilise isikuna. Seega loeb maakohus, et hageja lepinguline esindaja on ta töötaja ning õigusabikulud 150 eurot hüvitamisele ei kuulu.
23.Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 140 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv). /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.