lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-18785/9

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 24.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-18785/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1768
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 72 lg 1, 2Harju Maakohtu erialluvusTsMS § 94Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvusTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 70 lg 4Rahvusvaheline kohtualluvusTsMS § 75 lg 2Kohtualluvuse kontrollimine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-18785

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

24.01.2023. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-18785

Tsiviilasi

M. T. hagi J. D. N. I., M. K. ja E. F. F. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja avaldamise lõpetamiseks kohustamise ja kahjuhüvitise väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised esindajad

ja

nende

•

• • • Menetlustoiming

Hageja: M. T. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; epost: XXX, lepinguline esindaja: vandeadvokaat H. I. Kostja I: J. D. N. I. (USA registrikood: XXX; aadress: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX) Kostja II: M. K. (elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja III: E. F. F. (e-post: XXX, eeldatav elukoht XXX)

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1.Jätta M. T. `i hagi J. D. N. I., M. K. ja E. F. F. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja avaldamise lõpetamiseks kohustamise ja kahjuhüvitise väljamõistmise nõudes ning M. T. i avaldus hagi tagamiseks menetlusse võtmata.
2.Tagastada hagi koos lisadega hagejale. Kuna hagi ja lisad on esitatud elektrooniliselt, lugeda dokumendid tagastatuks käesoleva määruse kättetoimetamisel hageja esindajale.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.M. T. esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi J. D. N. I. (kostja I), M. K. (kostja II) ja E. F. F. (kostja III) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja avaldamise lõpetamiseks kohustamise ning kahjuhüvitise väljamõistmise nõudes.

2-22-18785 Hagi asjaolude kohaselt kostjad I – III avaldasid hageja kohta ebaõigeid ja au teotavaid andmeid XXX veebilehel XXX ilmunud artiklis XXX. Selle tagajärjel tekkis hagejal varaline kahju – ta kaotas töö ning oli sunnitud kolima XXX XXX ega saa artiklis avaldatu tõttu enam leida samaväärse palgaga tööd. Samuti tekkis hagejale psühholoogilistest üleelamistest, perekonnast lahus elamisest ja pidevast närvipingest mittevaraline kahju. Hagi on esitatud solidaarselt kõigi kostjate vastu. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjaid omal kulul ümber lükkama artiklis tema kohta avaldatud valeväited ja kohustaks artiklis hageja nime ja endise perekonnanime asendama pseudonüümiga, mis ei võimalda hageja tuvastamist. Samuti taotles hageja, et kohus mõistaks välja varalise kahju eest hüvitise 657 390,96 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise 217 888,92 eurot

2.Hagiavaldusele oli lisatud ka hagi tagamise avaldus. Hagi tagamise korras palub hageja menetluse ajaks kohustada kostjaid artiklis hageja nime ja endise perekonnanime asendama pseudonüümiga, mis ei võimalda hageja tuvastamist.
3.Kohus jättis 16.12.2022. a määrusega hagi ja hagi tagamise avalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja hagi ja hagi tagamise avalduse täpsustamiseks. Hageja taotlusel pikendas kohus hagejale määratud tähtaega kuni 20.01.2023. a. Hageja esitas täiendused kohtule 20.01.2023. a õhtul, seega tähtaegselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Praegusel juhul ei ole kostjad Eesti kodanikud ega Eestis registreeritud äriühingud ning nende eeldatav elukoht või registreeritud asukoht asub väljaspool Eesti Vabariiki. Seega kontrollib kohus esmalt, kas hagi saaks alluda Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 p 1 kohaselt TsMS-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 (nn Brüsseli I määrus).
5.Praegusel juhul on kostja I USA-s registreeritud äriühing ning kostja II on eelduslikult USAs elav ja töötav isik. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjate I ja II puhul tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda TsMS-i sätetest. Kohtule teadaolevalt ei ole Eestis sõlmitud USA-ga välislepingut ning kohtualluvust ei tulene ka määruse (EL) nr 1215/2012 sätetest.
6.TsMS § 94 kohaselt võib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi. Hageja hinnanul on kahju tekkimise kohaks Eesti Tartu maakond, kuna hagejal on hagi esitamise ajal elukoht Eestis Tartumaal ning samas on ka hageja põhihuvide kese. Kohus hageja selgitustega ei nõustu. Hagi asjaoludest nähtub, et esmane ja suurem osa kahjust (töökoha ja senise sissetuleku kaotus ja sellega kaasnev mittevaraline kahju psühholoogilistest üleelamistest) tekkisid hagejale esmalt Dubais kui hageja tolleaegses elukohas. Asjakohased ei ole ka hageja viited Euroopa kohtu praktikale. Kohtu hinnangul oli kahju tekkimise ajal (artikli avaldamise ja hagejal töökoha kaotamise ja sissetuleku vähenemise ajal) tema põhihuvide kese Dubais. Sel ajal oli ja on siiani hagejal seal kinnisvara, Dubais elas ja elab siiani hageja perekond (elukaaslane ja laps) ning Dubais oli hageja töökoht. Üksnes elukohakanne Eesti rahvastikuregistris ning Eestis Tartumaal vanemate või sugulaste külastamine ei tähenda, et isiku alaline elukoht või põhihuvide kese oleks kahju tekkimise ajal olnud Eestis Tartumaal.
7.Hageja poolt kohtule avaldatust nähtub, et eelduslikult on kostja III elukoht Norras. Seega tuleb kostja III suhtes kohtualluvuse kindlaksmääramisel lähtuda nn Lugano 2007

2-22-18785 konventsioonist (Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon, sõlmitud Luganos 30.10.2007). Hageja on oma 20.01.2023. a täpsustustes leidnud, et Lugano konventsiooni art 5 lg 3 järgi tuleb kostja III vastu esitada hagi Eesti kohtule. Lugano 2007 konventsiooni artikkel 5 lg 3 kohaselt isikut, kelle alaline elukoht on sama konventsiooniga seotud riigis, saab kaevata sama konventsiooniga seotud teises riigis kahju õigusvastase tekitamise puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda.

8.Kohus leiab, et arvestades hagi asjaolusid, ei ole praegusel juhul Eesti Lugano 2007 konventsiooni art 5 lg-s 3 märgitud „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda“. Kahju tekitavaks sündmuseks oli hageja kohta veebiväljaandes artikli avaldamine ning selle tagajärjel hagejal töökaotus, varalise ja mittevaralise kahju tekkimine. Hagiavaldusest ja hageja täpsustustest nähtuvalt elas hageja kahju tekitanud sündmuse toimumise ajal Dubais ning ka tegelik kahju (töökoha kaotus ja sellest tingitud varaline ja mittevaraline kahju) tekkis hagejale Dubais, mitte Eestis. Eestisse Tartumaale kolis hageja hagist nähtuvalt püsivalt elama alles ligikaudu 2 kuud pärast kahju tekitanud sündmuse toimumist ja kahju ilmnemist.
9.Hageja leiab, et talle tekib sissetuleku langusest jätkuv kahju Eestis. Kuna hageja nõuab kahjuna 36 kuu sissetulekute vähenemise eest hüvitist ning viibib sellest 34 kuud Eestis, tooks see kaasa asja allumise Eestis Tartu Maakohtule kui hageja praeguse elukoha järgsele kohtule,. Kohus hageja seisukohtadega ei nõustu. Kohtu hinnangul tuleb kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvuse määramisel nii Lugano 2007 konventsiooni kui ka TsMS-i järgi kahju tekkimise koha määramisel lähtuda sellest, millises kohas kahjulikud tagajärjed esmalt ilmnesid. Kui kahju ilmnes hageja elukohas, tuleb hinnata, milline oli hageja alaline elukoht ja põhihuvide kese kahjuliku tagajärje ilmnemise hetkel. Praegusel juhul on selliseks kohaks Dubai, mitte Eesti. Jätkuv majanduslik kahju töötasu vähenemisest on käsitatav üksnes kahju tekitanud sündmuse (töökoha kaotus artikli avaldamise tagajärjel) järelmõjuna. Hageja on praegusel juhul muutnud oma elukohta ja kolinud Dubaist Eestisse, Tartumaale pärast kahju tekitanud sündmuse toimumist ja kahjulike tagajärgede ilmnemist. Kohus leiab, et seeläbi ei peaks saama tagantjärele muuta kohtualluvust. Vastupidine tõlgendus oleks käsitatav nn forum shopping’una andes hagejale võimaluse elukoha vahetusega valida endale meelpärane kohtualluvus.
10.Asja materjalidest ei nähtu ka, et pooled oleksid sõlminud kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe või eksisteeriksid muud alused, mis annaksid aluse asja menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas.
11.Hageja alternatiivse taotluse kohaselt tuleks juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu Tartu Maakohtule, anda hagi üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja põhjenduste kohaselt võiks hagi esimese alternatiivina alluda Eesti kohtule TsMS § 72 lg 2 alusel ning teise alternatiivina TsMS § 72 lg 1 p 2 ja 3 alusel.
12.TsMS § 72 lg 2 alusel lahendab Harju Maakohus asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab. Hageja leiab, et kuna veebis avaldatud artikkel on kättesaadav ka Eestis, toob see nimetatud sätte alusel kaasa asja allumise ka Eesti kohtutele, täpsemalt Harju Maakohtule. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hagi alluks Eesti kohtule. Kohus on eelpool põhjendanud, et asi ei allu Eesti kohtule, kuna kahju tekkimise koht ei ole Eestis. Kohus ei hakka siinkohal põhjendusi üle kordama. Üksnes asjaolu, et artikkel on ka Eestis interneti kaudu kättesaadav, ei too kaasa automaatselt asja allumist Eesti kohtule. Sellise tõlgenduse korral oleks hagejal õigus kostjaid hageda enamikus maailma riikidest.

2-22-18785

13.TsMS § 72 lg 1 p 2 alusel kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik või tal on Eestis elukoht ning tal ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui seda ei saa avaldajalt oodata. P 3 kohaselt lahendab harju maakohus samuti asja juhul, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata.
14.Kohus leiab, et TsMS § 72 lg 1 punktidest 2 ja 3 ei tulene samuti kohtualluvust Harju Maakohtu kasuks. Hageja ei ole toonud esile niivõrd erakordseid asjaolusid, millest nähtuks, et temalt ei saa oodata kohus käimist kostjate elukohajärgselt USA-s või Dubais. Üksnes põhjusel, et USA-s ja Norras on oluliselt kallim kohtusse pöörduda kui Eestis ning hagejal ei pruugi olla oma õiguste kaitseks piisavalt rahalisis vahendeid, ei too kaasa asja allumist Eesti kohtutele. Õiguskirjanduses (V.Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne.) on avaldatud seisukohta, et TsMS § 72 lg 1 p 2 ja 3 lubavad erandina Eestis kohtusse pöörduda ainult äärmiselt erandlikel asjaoludel, näiteks juhul kui sõda on halvanud õigussüsteemi toimimise riigis, kus kohtuvaidlus tegelikult peaks toimuma. Samuti ei ole hoolimata kohtu nõudmistest hageja esitanud tõendeid ega põhistusi selle kohta, et tal ei ole võimalik saada USA-s ja Norras menetlusabi. Hageja esindaja on saanud e-posti kasutades teha päringuid selgitamaks välja õigusabiteenuse maksumus, samuti oleks saanud teha piinguid ka menetlusabi saamise võimaluse kohta. Samuti on hagejal olnud piisavalt rahalisis vahendeid, et tasuda Eestis asjatundliku õigusteenuse eest.
15.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna praegusel juhul M. T. i hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata ja hagejale tagastada.
16.Kuivõrd Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja ei võta hagiavaldust menetlusse, ei lahenda Tartu Maakohus ka hagi tagamise avaldust. Hagi tagamise avaldus tuleb koos hagiavaldusega jätta menetlusse võtmata.
17.Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tasumise ja tagastamise andmed (konto nr, konto omaniku nimi ja registrikood). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja